Obsah (5)

§ 448§ 3111§ 187§ 444§ 162

Tsiviilasi nr 2-17-16482 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine 9. Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 3111lg 1 p 1 kohaselt 17.11.2017.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine 10. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
2. Aktsiaselts Autoveod-Tehnika (hageja) ja Molineero OÜ (kostja) sõlmisid 29.08.04.2016 mitteeluruumide üürilepingu, mille kohaselt kostja üüris alates 01.09.2016 hagejalt tähtajatult Tartus Aardla tn 23 büroohoone teisel korrusel asuva üüripinna. Üürilepingu punkti 4.1 kohaselt oli üüripinna suurus 52,30 m2 ning üüri suurus 5,75 eurot üüripinna ruutmeetri eest, millele lisandus kommunaalteenuste tasu ja käibemaks. Hageja on muuhulgas esitanud kostjale 29.08.2016 mitteeluruumide üürilepingu alusel ka järgmised arved: 2 Tsiviilasi nr 2-17-16482 • 31.05.2017 arve nr 2095 summas 456,92 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 14.06.2017; • 30.06.2017 arve nr 2397 summas 382,56 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 14.07.
3. 09.08.2017 tasus Molineero OÜ 31.05.2017 arvest nr 2095 sularahas 50 eurot, seega on selle arve tasumata osa 406,92 eurot. Eelnevast tulenevalt on kostja põhivõlg 789,48 eurot.
4. Hageja tuletas 01.08.2016 e-kirjas kostjale meelde, et 31.05.2017 arve nr 2095 ja 30.06.2017 arve nr 2397 on tasumata. 09.08.2017 tuletas hageja kostjale taas võlga meelde ja palus koostada tasumise graafiku.
5. Kostja tunnistas 09.08.2017 e-kirjas hageja ees olevat võlgnevust ning andis lubaduse tasuda hiljemalt 30.09.2017 võlgnevuse osa summas 250 eurot ning hiljemalt 31.10.2017 võlgnevuse osa summas 539,48 eurot. Kostja ei täitnud seda lubadust ega alustanud oma lubaduse kohaselt võla tasumist.
6. Hageja pöördus 19.10.2017 kostja poole võla tasumise kohustuse meeldetuletusega. 26.10.2017 saatis hageja kostjale võla tasumise kohustuse kohta korduva meeldetuletuse. Hageja 31.10.2017 kirjas paluti taaskord kostjat tasuda põhivõlg vastavalt antud lubadustele hiljemalt 31.10.
7. Meeldetuletustes kinnitati kostjale ka hageja valmidust loobuda viivisenõuetest juhul, kui kostja tasub vastavalt varem antud lubadustele põhivõla hiljemalt 31.10.
9. Vaatamata hagejale antud lubadustele ja hageja poolt saadetud korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja asunud täitma 29.08.2016 mitteeluruumide üürilepingu alusel tekkinud 31.05.2017 arve nr 2095 tasumise kohustust summas 406,92 eurot ning 30.06.2017 arve nr 2397 tasumise kohustust summas 382,56 eurot. Seega on muutunud sissenõutavaks nii kostja põhivõlg kui ka 29.08.2016 mitteeluruumide üürilepingu punktist 4.6 tulenev viivisvõlgnevus.
10. 29.08.2016 mitteeluruumide üürilepingu punktis 4.6 leppisid pooled kokku, et osamakse või võimaldatavate teenuste eest tähtaegselt maksmata jätmisel on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist kuni 0,5% võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Viivise tasumine ei vabasta üürnikku kohustusest maksta osamakse või võimaldatavate teenuste eest. Kostja võlgnevuse osas on hageja koostanud ka viivisearvestuse, milles esitatakse andmed tasumata võlasumma, ja hagi esitamise ajaks arvestatud viivise kohta. Kostjal on 29.08.2016 mitteeluruumide üürilepingu alusel õigeaegselt tasumata arvete põhivõlast tulenevalt hageja ees 03.11.2017 (s.t hagi esitamise kuupäeva) seisuga viiviseid 499,20 eurot. Kohtu seisukoht 18.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

19. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 162

ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 20. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, mis on riigilõivu kulu. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3