Obsah (6)

§ 487§ 423§ 174§ 177§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-100314 Tsiviilasi

§ 487lg 2 nõudele.

Kuivõrd hagi on juba menetlusse võetud, ei saa kohus menetlusse võtmisest enam keelduda.

§ 423

sätestab alused hagi läbivaatamata jätmiseks.

§ 423

lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus jättis

§ 487

lg 3 ja § 423 lg 3 koostoimes läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu 194 euro nõudes. 02.06.2017 ja 08.06.2017 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja. Viidatud nimekirjade kohaselt on kostja menetluskulude rahaline suurus kokku 1747,20 eurot. Hageja asus 10.04.2017 kohtule esitatud vastuväites seisukohale, et kostja lepingulise esindaja kulud summas 1032 eurot on põhjendamatult suured, mistõttu esitas hageja vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja ei nõustu, et õigusabikulud kindlaksmääramiseks esitatud summas on tsiviilasja sisu ja mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud. Hageja esitas 12.06.2017 vastuse menetluskulude osas, millega andis teada, et jääb oma 10.04.2017 esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldamata ja menetluskulud kogusummas 1747,2 eurot välja mõistmata. Hageja leiab, et Kostja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas, arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu, ei ole vajalikud ega põhjendatud. 2 2-17-100314 Kohtumääruse põhjendused Kostja esitas 31.03.2017 kohtule menetluskulude nimekirja. Arve nr 1703007 kohaselt tekkis kostjale ajakuluga 7 tundi ja 10 minutit menetluskulu summas 1032 eurot (käibemaksuga). Kostja esitas 02.06.2017 teise menetluskulude nimekirja. Arve nr 1705004 kohaselt tekkis kostjale ajakuluga 2 tundi 31 minutit menetluskulu summas 362,40 eurot. Kostja esitas 08.06.2017 täiendava menetluskulude nimekirja. Kostja kandis kohtuistungiga seoses täiendavaid lepingulise esindaja kulusid summas 352,80 eurot. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulu 57 minutit ja kohtuistungil osalemiseks 1 tund ja 30 minutit. Arvestades kostja poolt 31.03.2017 ja 02.06.2017 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjades ja 08.06.2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud lepingulise esindaja kulusid on kostja menetluskulude suurus kokku 1 747,20 eurot. Hageja oma 10.04.2017 menetluskulude vastuväites viitas sellele, et kostja on kogenud pankrotihaldur, kellel on kohtumenetluses osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused, mistõttu kostja poolt lepingulise esindaja kasutamine antud asjas oli põhjendamatu. Tegemist ei ole sedavõrd keeruka ega mahuka vaidlusega, mille tõttu oleks kostja pidanud kasutama õigusabi. Samuti hageja tõi esile Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 (p 14), milles Riigikohus asus seisukohale, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Lisaks sellele, hageja ei nõustunud, et õigusabikulud kindlaksmääramiseks esitatud summas on tsiviilasja sisu ja mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud. Hagiavalduse sisuline osa, mida oli tarvis kostjal analüüsida, on 4 leheküljel. Muud hagiavaldusele lisatud dokumendid on kostjale kohtueelselt teada – hagile lisatud kirjavahetus kostjaga, kostja poolt avaldatud 02.07.2015 ja 17.08.2015 enampakkumise kuulutused, kostjale edastatud hageja 25.11.2016 kiri. Hageja viitas ka sellele, et kostjale oli hagi asjaolud ja ese teada ning hagi osas seisukoht kujundatud, mistõttu selle uuesti kujundamine ja sellele eelnenud materjali analüüsi teostamine kestvusega üle 7 tunni ei ole vajalik ega põhjendatud. Hageja asus seisukohale, et kostja menetluskulud on põhjendatud maksimaalselt summas 288 eurot (koos käibemaksuga) (2hx144 = 288).

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 3 2-17-100314 Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud on osaliselt ülemäärased. Esmalt annab kohus hinnangu hageja seisukohale, et kostjal puudus igasugune põhjus ja vajadus õigusabi ostmiseks advokaadibüroolt ning kostja oleks saanud ja pidanud õigusteadmistega isikuna ennast ise esindama. Riigikohus on 10.02.2016. a lahendis nr 3-2-1-177-15 asunud seisukohale, et

§ 175

lg 1 kontekstis lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb kohtul muu hulgas hinnata ka seda, kas vaidluse keerukuse tõttu oli menetlusosalisel põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja õigusabi. Kolleegiumi arvates ei pruugi advokaadi kaudu menetluses osalemine olla põhjendatud, kui vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks menetlusosaline ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma advokaadi abita Vaatamata eeltoodule, kohus leiab, et kui menetlusosalisel on õigusteadmised, siis see ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja tasu väljamõistmata jätmine üksnes seetõttu, et kostja I on enda kohtus esindamiseks palganud vandeadvokaati. Kohus hindab, et antud juhul oli vaidluse keerukuse tõttu kostjal põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise esindaja õigusabi. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldustest nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi kokku 12 tundi ja 8 minutit tunnihinnaga 144 eurot/h käibemaksuga. Kostja nõuab hagejalt menetluskulusid kokku summas 1747,20 eurot. Arve nr 1703007 kohaselt tekkis kostjale ajakuluga 7 tundi ja 10 minutit menetluskulu summas 1032 eurot (käibemaksuga). Kostja menetluskulu tekkis seoses hagimaterjalidega tutvumisega ja vastuse koostamisega. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta kostja esindaja 31.03.2017 menetlustoimingute hindamisel. Kostja esindaja on esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele mahuga ligikaudu 10 lehte. Hagiavalduse sisuline osa, mida oli tarvis kostjal analüüsida, oli 4 leheküljel. Seetõttu peab kohus arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu kostja esindaja menetluses tehtud 31.03.2017 toimingute ajakulu 7 tundi ja 10 minutit põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja esitas 02.06.2017 teise menetluskulude nimekirja. Arve nr 1705004 kohaselt tekkis kostjale ajakuluga 2 tundi 31 minutit menetluskulu summas 362,40 eurot. Kostja menetluskulu tekkis seoses vastuse koostamisega hageja kompromissettepanekule (57 minutit) ja täiendavate seisukohtade kujundamisega (1 tund ja 34 minutit). 02.05.2017 teatas hageja maakohtule, et jääb kõigi seni esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ega soovi neid täiendada. Kostja märkis oma täiendavas seisukohas, et maakohus määras kostjale täiendavate seisukohtade esitamise tähtaja 12.05.

1. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks olnud kohustus esitada täiendav seisukoht 02.05.2017 hageja poolt esitatud seisukohale. Seetõttu oleks olnud võimalik nimetatu kulu vältida. Seega antud kulu ei 4 2-17-100314 ole põhjendatud ega vajalik ja ei kuulu hüvitamisele. Kostja esindaja on esitanud kohtule vastuse hageja kompromissettepanekule mahuga ligikaudu 3 lehte. Kompromissettepaneku sisuline osa, mida oli tarvis kostjal analüüsida, oli ligikaudu 2 lehte. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et vastuse koostamise ajakulu oli 57 minutit. Kohus leiab, et menetluskulu seoses vastuse koostamisega hageja kompromissettepanekule on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja esitas 08.06.2017 täiendava menetluskulude nimekirja. Kostja kandis kohtuistungiga seoses täiendavaid lepingulise esindaja kulusid summas 352,80 eurot. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulu 57 minutit ja kohtuistungil osalemiseks 1 tund ja 30 minutit. Kohtupraktikas peetakse põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistumisele 1 tund. Arvestades asja mahtu, kohtuistungi kestust ja keerukust, leiab kohus, et kostja istungiteks ettevalmistumiseks ja kohtuistungil osalemise ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Seega antud kulu kuulub rahuldamisele. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-118-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning mõistlik ja põhjendatud võib olla tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot). Riigikohus märkis, et tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, ning sellest tulenevalt võib ka lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) olla mõistlik ja põhjendatud (Vt Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 14). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 144 eurot (käibemaksuga). Kohtu hinnangul esindaja tunnihind on kooskõlas Riigikohtu poolt aktsepteeritud tunnitasumääradega. Kohtu hinnang kostja esindaja õigusabikuludele on järgmine: Toiming ja ajakulu taotluses 31.03.2017 Hagimaterjalidega tutvumine, kostja vastuse koostamine Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 07:10 Põhjendatud ja vajalik toiming ja ajakulu 07:10 7 tundi ja 10 minutit 01.05.2017 Vastuse koostamine hageja kompromissettepanekule 12.05.2017 Kostja täiendavate seisukohtade koostamine 00:57 Põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu on 57 minutit 01:34 Antud toiming ei ole põhjendatud ega vajalik 05.06.2017 Kohtuistungiks ettevalmistamine 05.06.2017 Kohtuistungil osalemine 00:57 00:00 00:57 Põhjendatud ja vajalik toiming ning 00:57 ajakulu on 57 minutit 01:30 Põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund ja 30 01:30 minutit Kokku (tund:minut) 12:08 Kokku (tund:minut) 10:34 5 2-17-100314 Kohus leiab, et kostja esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 10 tunni 34 minuti ulatuses, seega moodustavad kostja menetluskulud maakohtus 1525,80 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Antud tsiviilasja menetluskulud ületavad tsiviilasja hinda. Riigikohus on asjas 3-2-1-4-15 oma 06.05.2015.a määruse p-s 14 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus leidis, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Riigikohus selgitas, et samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Riigikohus märkis, et lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Kohtu hinnangul on antud tsiviilasi mahukas, õiguslikult uudne ja keerukas. Tsiviilasi sisaldas endas mitu vaidlusalust aspekti, eelkõige täitemenetluse seadustiku (TMS) §-i 100 lg 4 põhiseadusvastasuse aspekt. Hageja rajas oma nõude tuginedes just TMS §-ile 100 lg
4. Seetõttu pidi kostja sellele vastu vaidlema ja esile tooma võimalikud TMS §-i 100 lg 4 põhiseadusvastased põhjendused. Seega kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud hagejalt asja tsiviilasja hinnast suuremate menetluskulude väljamõistmine.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse hagejalt viivise väljamõistmiseks.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 6