Obsah (9)

§ 281§ 289§ 287§ 284§ 290§ 292§ 293§ 294§ 295

2-17-12728 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Indrek Soots ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2018, Tallinn K

§ 281tähenduses).

Kostja sai hageja telefoni enda kätte seetõttu, et ta tasus pandimajale hageja võla (25 eurot) ning poolte kokkuleppel läks kostjale üle nii pandimaja õigus nõuda hagejalt saadud laenu tagastamist (25 euro tasumist), kui ka selle tagatiseks olnud telefoni käsipant (

§ 289

). Seega ei olnud pooled sõlminud telefoni hoiulepingut, vaid kostja sai telefoni oma valdusesse seetõttu, et pandiõigus läks temale üle. Seejuures ei ole õiged hageja väited, et kostja sai telefoni valduse omavoliliselt. Kui kostja tasus kokkuleppel hagejaga pandipidajale hageja võla (25 eurot) ja nõue läks temale üle, siis oli tal õigus nõuda pandimajalt ka panditud telefon enda valdusesse (

§ 289lg 1).

Seega oli telefon kostja kui pandipidaja valduses. 9. Pandipidaja peab panditud asja säilitama (

§ 287

lg 1 p 1) ja käsipandi lõppemisel (mh siis, kui käsipant lõppeb võla tasumise tõttu (

§ 284

ja VÕS § 186 p 1)) panditud asja pantijale tagastama (

§ 290

). Kui pantija jätab õigel ajal oma võla pandipidajale tasumata, tekib pandipidajal õigus müüa panditud asi (

§ 292lg 2).

Siiski peab pandipidaja teatama üldjuhul pantijale asja müügist ühe kuu ette või kui see ei ole võimalik, siis ei või pantija müüa asja enne seda, kui võla tasumata jätmisest on möödunud üks kuu (

§ 293lg-d 1 ja 2).

Panditud asi tuleb müüa avalikul enampakkumisel (

§ 294

lg 1) ning müügist saadud rahast tasutakse müügikulud ja loetakse täidetuks pantija võlg, kuid ülejäänud raha tuleb pantijale tagastada (

§ 295). Seda arvestades pidi kostja kui pandipidaja hoidma hageja telefoni alles.

Kuna hageja pidi

1. jaanuaril 2015 tasuma kostjale võla, kuid ei teinud seda, siis pärast seda oli kostjal õigus hageja telefon avalikul enampakkumisel müüa, kuid sellest tuli teatada hagejale üks kuu ette, igal juhul ei võinud kostja hageja telefoni müüa enne ühe kuu möödumist, s.o enne
2. veebruari
3. Sellest hoolimata viis kostja hageja telefoni pandimajja. Hageja väitel tegi kostja seda juba enne
4. detsembril 2014 ja kostja väitel paar nädalat pärast
5. jaanuari
6. Kolleegiumi hinnangul ei ole praeguses asjas tähtsust sellel, millal täpselt kostja hageja telefoni pandimajja viis, sest kostja ei võinud seda üldse teha. Kostja pidi hageja telefoni avalikul enampakkumisel müüma ja saadud rahast võis ta maha arvata müügikulud ja hageja võla ning ülejäänud raha tulnuks hagejale tagastada. Seda ei ole aga kostja teinud ning sellega on kostja rikkunud pandipidaja kohustusi.
7. Kohustuse rikkumise korral saab pantija nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamiseks peab kahju olema tekkinud kohustuse rikkumise tagajärjel (VÕS § 127 lg 4). Hageja väitel tekkis talle kahju seetõttu, et kostja ei tagastanud talle telefoni ning kahju suuruseks on telefoni maksumus (84 eurot). Ülalmärgitu kohaselt olnuks kostjal kohustus telefon hagejale tagastada aga üksnes siis, kui hageja oleks tasunud kostjale võla (25 eurot). Hageja ei ole seda teinud. Seega ei pidanud kostja hagejale telefoni tagastama ja oleks saanud 4 2-17-12728 pandipidajana hageja telefoni võla katteks avalikul enampakkumisel müüa. Müügist ülejääva raha oleks aga kostja pidanud siiski hagejale tagastama. Seega rikkus kostja oma kohustust müüa hagejale kuulunud telefon avalikul enampakkumisel ja tagastada hagejale ülejäänud raha. Selle rikkumise tõttu jäi hagejal saamata telefoni müügist saadud raha, millest on maha arvatud hageja võlg (25 eurot). Hageja on tõendanud, et ostis
8. novembril 2014 vaidlusaluse telefoni Tele2 Eesti AS-ilt ning telefoni hind oli 84 eurot (tl 7), mille hageja tasus osamaksetena (tl 22–27). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et telefoni avalikul enampakkumisel oleks telefoni hind olnud teistsugune. Seetõttu lähtub kolleegium kahju suurust määrates hageja tõendatud telefoni müügihinnast selle ostmisel ning arvab nimetatud summast maha 25 eurot, mille hageja pidi kostjale tasuma ja mille kostja võis hagejale tagastatavast rahast maha arvata. Seega peab kostja hüvitama hagejale 59 eurot. Kuna kostja ei võinud telefoni pandimajja viia, ei ole tähtsust asjaolul, et kostja sai telefoni eest pandimajas väidetavalt üksnes 20 eurot, millest ei piisanud isegi hageja võla katmiseks.
9. Neil põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada, maakohtu otsus osaliselt tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Menetluskulud
10. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi poolte kanda võrdsetes osades. Kostja ei ole kandnud kohtuasja tõttu menetluskulusid. Hageja menetluskuludeks on olnud maa- ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv (2*75 eurot). Nimetatud kulu on olnud põhjendatud ja vajalik. Lähtudes menetluskulude võrdsest jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 5