Obsah (5)

§ 200§ 121§ 68§ 73§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4407 Kohtunik Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud Mare Võrno, Helen

§ 200

lg 2 p 7 järgi üldmenetluses Aleksandr Razdorski süüdistatuna

§ 200

lg 2 p 7 järgi üldmenetluses Süüdistatavad NIKITA GIKALO, isikukood 39607255236, elukoht xxxx (viibib xxxx); kodakondsus määratlemata; 8. klassi haridus, emakeel vene keel; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati 01.10.2015 Viru Maakohtu poolt

§ 121

ja § 199 lg 2 p 7, 8 - 25 lg 4 järgi, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mõistetavat karistust suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 26 päeva vangistust võrra, lõplik karistus 1 aasta 26 päeva vangistust. Sama kohtu 12.02.2016 määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, vabanes 01.03.2016, katseaja lõpp 31.08.

1. ALEKSANDR RAZDORSKI, isikukood 38101080213, elukoht xxxx; kodakondsus määratlemata;
2. klassi haridus; emakeel vene keel; töökoht – xxxx; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsjad Silvi Erro, Eduard Bulattšik 1 RESOLUTSIOON: Tunnistada Nikita Gikalo süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks 05.02.2017.

Tõkend vahistamine Nikita Gikalo suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tunnistada Aleksandr Razdorski süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuse aeg 05.-06.02.2017 karistusaja hulka, karistust jääb kanda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust, ülejäänud 2 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust jätta tingimisi kohaldamata katseajaga 4 (neli) aastat. Koheselt kandmisele kuuluv vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Aleksandr Razdorski kinnipidamiskohta saabumise aeg. Mõista Nikita Gikalolt Eesti Vabariigi riigieelarve tuludesse menetluskulud, milleks on  sundraha 1175.00 eurot;  õigusabi kulud kohtueelses menetluses 158.64 eurot. Menetluskulud kokku summas 1333.64 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700070858 ning selgitusega: „Nikita Gikalo , 1-17-4407, menetluskulu“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Aleksandr Razdorskilt Eesti Vabariigi riigieelarve tuludesse menetluskulud, milleks on  sundraha 1175.00 eurot;  õigusabi kulud kohtueelses menetluses 48.00 eurot;  õigusabi kulud kohtumenetluses 988.80 eurot. Menetluskulud kokku summas 2211.80 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700070861 ning selgitusega: „Aleksandr Razdorski, 1-17-4407, menetluskulu“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – CD plaat häirekeskuse andmebaasi salvestustega jätta kriminaaltoimikusse. Kohtuotsus toimetada kätte Nikita Gikalole ja Aleksandr Razdorskile, kaitsjatele, prokurörile ja kannatanutele ning saata täitmiseks Viru Vanglale. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so. hiljemalt 01.11.2017. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 15.11.2017. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 30.11.2017. Süüdistus Nikita Gikalot ja Aleksandr Razdorskit süüdistatakse selles, et nemad 05.02.2017 kella 00.30 paiku xxxx maja juures tungisid kallale R V ja A N, peksid neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse ning peksmise käigus võtsid R V pükste taskust ära mobiiltelefoni Sony Xperia Zl väärtusega 150 € ning A N pükste taskust mobiiltelefoni LG väärtusega 130 € koos isikutunnistuse, juhilubade ja kliendikaartidega, põhjustades kannatanutele valu ja tervisekahjustusi. Kui kannatanu A N järgnes neile, et oma telefon tagasi saada, siis peksid nad kannatanut edasi. Seega Nikita Gikalo ja Aleksandr Razdorskit, võttes vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, panid toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus uuris järgmisi tõendeid

1. Kannatanu A N kohtus antud ütlusetut nähtub, et ööl vastu 05.02.2017 hakkas ta koos sõbra R Viga mööda xxxx liikuma kesklinna poole, kui vastu tulid kaks meesterahvast - üks kogukam ja teine väiksem. Kohakuti jõudes sai ta kogukamalt (viitas kohtusaalis Razdorski suunas) kohe hoobi näkku, kukkus sellest pikali ja tundis, et kellegi käsi on taskus. Kui uuesti märkama hakkas ja püsti tõusis, siis nägi, et R oli pikali maas, samuti nägi, et mingi kogu keeras nurga taha. Sai aru, et tema taskust võeti telefon, et seda kätte saada, järgnes meestele mööda lumel olevaid jälgi. Jõudnud ühe maja hoovi tuli nurga tagant seesama kogukam kuju ja lõi kohe jälle rusikaga näkku. Teine mees oli ka sealsamas. Küsis enda telefoni ja ei mäleta, mida talle vastati, kuid siis tuli juba politsei. Politsei juureolekul küsis ta uuesti oma telefoni, aga kogukam mees kehitas seepeale õlgu. Tema palve peale helistas politseinik tema numbrile ja seepeale leiti kaks telefoni sealtsamast mõne meetri kauguselt maast. Teine telefon oli R oma. Tunneb kohtusaalis ära neid rünnanud mehed.
2. A N EMO patsiendikaart – nähtub, et tuvastati parema kulmu piirkonnas hematoom, huul turses, suus põse limaskestal pindmised haavad.
3. Kannatanu R Vi kohtus antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 05.02.17 tahtsid nad koos A Nga minna baari, ta oli üle keskmise joobes. Xxxx kohtusid kahe mehega (tunneb kohtusaalis need isikud ära viidates süüdistatavatele) ja „läks löömaks kohe" - sinise jopega mees (Gikalo) tõukas teda, tema tõukas vastu ja sama sinise jopega mees lõi teda rusikaga näkku. Selle tagajärjel kaotas ta teadvuse ja edasi mäletab hetkest, kui kiirabi ta autosse aitas. Enne seda lööki jõudis silmanurgast veel märgata, et mingi madin oli A ja selle teise mehe vahel. Kui kiirabiautost välja tuli, siis A tõi tema kätte tema enda telefoni, see olevat kusagil hoovis olnud.
4. R Vi patsiendikaart – nähtub, et tuvastati pea pindmised hulgivigastused.
5. Tunnistaja B Ki kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli ööl vastu 05.02.2017 kella 00.30 paiku oma kodus xxxx, kui läbi akna nägi tänaval liikumas kahte seltskonda - kaks meest tulid turuplatsi poolt (ühel oli sinine jope ja teisel hele jope) ja kaks meest neile vastu. Vastutulijad tundusid olema joobes ja tuikusid nähtavalt. Nad ei olnud veel kohakuti jõudnud, kui turuplatsi 3 poolt tulijad hakkasid jooksma teistele vastu ja siis läks löömiseks - sinise jopega mees hakkas peksma ühte vastutulijat ja heleda jopega mees teist. Peksti nii käte kui jalgadega ja väga intensiivselt ning juba esimeste löökide järel olid kannatanud pikali maas. Tema helistas siis kohe 112 ja sel ajal peksmine jätkus, arvab, et see kestis vähemalt paar minutit. Korra läksid peksjad juba veidi eemale, kuid siis tulid millegipärast tagasi, peksid veel ja ta nägi, kuidas sinise jopega mees langes või kukkus ühele maasolijale peale. Kõik toimus värava ees tänavavalgustuse all ja kõik oli läbi lippaia hästi näha. Tema pani riidesse ja välja minnes märkas eemalt juba vilkureid. Kui tema värava juurde jõudis, siis oli üks pekstutest seal ees maas vereloigus ning ülejäänud olid edasi liikunud kõrvalkrundile. Koos politseiga läks ta samuti sinna ning meelde on jäänud, kuidas kannatanu peksjatelt mingil hetkel küsis, et kuidas mu telefon sinu kätte sai (või midagi sellist). Ise ta telefone kusagil ei näinud. Räägiti eesti keeles, aga peksjatel oli tugev aktsent. Tunneb kohtusaalis nii tookordsed peksjad kui ka kannatanud ära, aga ei oska öelda, kummal peksjatest oli sinine jope ja kummal hele jope.
6. B Ki kõnesalvestus häirekeskusele- nähtub, et 05.02.2017 kell 00.30 helistab K häirekeskusele ja teatab, et xxxx maja ees pekstakse rusikate ja jalgadega kahte meest hirmus tihedalt, et „ei tea, kas üldse liigutavad seal" „ühel on mingi sinine jope seljas valge mütsiga ja teine on mingi valges riietuses ja praegu need kaks meest enam ei liiguta üldse";
7. Tunnistaja R Ki kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 05.02.2017 sai ta politseitöötakjana väljakutse xxxx, kus pidavat toimuma peksmine. Kohapeale jõudes nägi kahte meesterahvast, kellest üks jooksis maja taha ja teine jäi kohapeale ning üritas püsti tõusta. Selle teise nägu oli verine ja oli aru saada, et ta on alkoholi tarvitanud. Kutsusid kohale kiirabi ja tema läks mööda lumel olevaid jälgi teisele mehele järele. Xxxx tänaval maja nr xxxx hoovis nägi, kuidas üks mees oli pikali maas ja kaks peksid teda jalgadega. Tema sekkumise peale peksmine lõpetati. Dokumentide järgi tuvastas, et peksjateks olid Nikita Gikalo ja Aleksandr Razdorski. Appi tulid veel politseinikud K K ja M M ning kuna kannatanu kurtis, et temalt on telefon ära võetud, siis otsisid nad mõlemad peksjad ka läbi, kuid telefone neilt ei leitud. Hiljem politseijaoskonnas N.Gikalo väitis, et hoopis temale tuldi kallale.
8. Tunnistaja, politseiametnik K K kohtus antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 05.02.17 kutsuti teda xxxx juurde, kus toimuvat peksmine. Varem oli sinna kohale jõudnud juba teine patrull. Kohapeal oli ühe kannatanu juures juba kiirabi. Patrullpolitseinik R K kutsus teda ja paarilist ühte hoovi, kus oli teine kannatanu ja kaks väidetavat peksjat. Sel hetkel oli kõik rahulik. Kannatanu ütles, et teda see peksmine ei huvitagi, kuid ta tahab oma telefoni tagasi. Razdorski vastas, et tema ei tea telefonidest midagi. Helistades kannatanu numbrile kostus helinat ja kuuri seina juures paar meetrit eemal lume peal olidki kaks telefoni üksteise peale pandud. Tema võttis need üles ja kannatanu tunnistas ühe omaks ja teine oli tema sõbra oma.
9. Indikaatorvahendi kasutamise protokollidest nähtub, et Nikita Gikalo ja Aleksandr Razdorski olid alkoholijoobes.
10. Süüdistatava Aleksandr Razdorski ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et süüdistuses märgitud sündmustest ta eriti ei mäleta. Mäletab ähmaselt vaid seda, et oli väga purjus ja kõndis koos vennaga mööda xxxx tänavat, tema oli ees ja vend kõndis järel, kui sai löögi selja piirkonda ja kukkus. Temal oli seljas valge jope ja vennal sinine. Edasi mäletab vaid politsei vilkureid. Tunnistab, et kuigi ta politseis mitmel korral üle kuulati, ta sellest hoobist selga midagi ei rääkinud, kuna ta ei mäletanud. Mälu selles osas taastus tal hiljem. Kannatanuid ja tunnistaja K ta varem näinud ei olnud.
11. Süüdistatava Nikita Gikalo ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 05.02.17 öösel tarvitasid nad vennaga alkoholi ning läksid end tänavale värskendama. Temal oli seljas sinine jope ja vennal valge. Xxxx tänaval tulid neile vastu noormehed, kellest üks hakkas karjuma solvanguid, millele ta ei pööranud tähelepanu. 4 Kohakuti jõudes nägi ta silmanurgast, kuidas üks vastutulijates hakkas kätt tõstma ja vend varjas oma pead kätega. Teine (R V) tuli agressiivselt tema ja venna poole ning ta lükkas selle mehe endast ja vennast eemale ning sai seejärel löögi rusikaga vastu pead. Ta vastas samuti löögiga vastu pead ning see noormees ei suutnud jalgel seista ning kukkus. Ka teine noormees oli pikali, aga ta ei näinud, mis temaga juhtus, võib-olla lihtsalt libastus ja kukkus. Seda, et vend kedagi löönud oleks, ta ei näinud {kohtueelsel menetlusel rääkis uurijale aga seda, et „ Aleksandr tõstis käed ja kaitses ennast ja lõi enesekaitseks vastu, mille tulemusel see ründaja kukkus pikali maha"). Vastuolu põhjendas sellega, et uurijale rääkides ta „eeldas", et see nii võis olla. Ei tema ega ka vend ei sobranud kannatanute taskutes ja midagi neilt ära ei võtnud, ühe kannatanu lohistasid sõiduteelt ära, et autod talle otsa ei sõidaks, maaslamavaid kannatanuid nad ei peksnud. Nad hakkasid ära minema purskkaevu poole, kui üks noormees (A N) tõusis püsti, hakkas neile järele jooksma ja solvanguid ütlema. Kas ta sel ajal midagi ka telefonidest rääkis, ta ei mäleta. Uurijale rääkis, et „see esimene, kellega konflikt tekkis, jooksis meile järgi. Ta karjus midagi telefonidest ja et lööb meid maha". Nad läksid esimesse ettejuhtuvasse hoovi, et temaga rohkem mitte kokku puutuda, kuid N tuli sinna järgi ja hakkas teda kätega vastu pead peksma. Kui politsei kohale tuli, siis N hakkas kohe rääkima oma telefonidest, mida aga nende juurest ei leitud. Kohtu põhjendused 12.

§ 200

lg 2 p 7 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, s.o vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. 13. Kohus loeb süüdistatavate

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatavate tegevuses tõendatuks eelkõige kannatanute ütlustega, samuti tunnistaja B Ki, R Ki ja K K ütlustega. Kannatanute A N ja R Vi ütlustest nähtub, et konflikti algatasid süüdistatavad, Nikita Gikalo ründas R Vi, Aleksandr Raždorski A Nu, R V kukkus ja kaotas teadvuse peale esimest lööki, ka A N kukkus peale esimest lööki uimasena maha ja tundis kuidas tal taskust telefon ära võeti. A N ütlustest nähtub veel, et toibudes jooksis ründajatele järgi ühte hoovi, et telefon kätte saada, seal lõi Aleksandr Razdorski teda uuesti, sealt paari meetri kaugusel maast leidis politsei ka nii tema, kui R Vi telefonid. Kannatanute ütlusi konflikti alguse kohta kinnitavad tunnistaja B Ki ütlused, kes nägi oma kodust läbi akna, kuidas süüdistatavad kannatanutele kallale tungisid ja neid käte ja jalgadega peksid. B Ki poolt häirekeskusele tehtud kõnest nähtub, et ta teatab mitte tülist, kaklusest või vastastikusest löömisest, vaid räägib sellest, et pekstakse intensiivselt kahte meest, kes ei liiguta üldse. Politseiametnik R Ki ütlustest nähtub, et jõudes sündmuskohale xxxx tänaval nägi ta ühte meest jooksmas xxxx maja hoovi, kui ta ise hoovi jõudis, nägi kahte meest, kes peksid jalgadega maaslebavat kannatanut, peksjateks osutusid Nikita Gikalo ja Aleksandr Razdorski. Politseiametnik K K ütlustest nähtub, et jõudis sündmuskohale hiljem, R K kutsus ta ühte hoovi, kus oli üks kannatanu ja kaks väidetavat peksjat, kannatanu soovis tagasi oma telefoni, helistades kannatanu telefoni numbrile leidis ta paari meetri kaugusel kuuri seina juurest maast lume pealt kaks üksteise peale pandud telefoni, hiljem selgus, et üks neist kuulus A Nle, teine R Vile.

1. Kohus ei loe usaldusväärseiks süüdistatavate ennastõigustavaid ütlusi (nemad on kannatanud, neid rünnati esimesena, nad olid sunnitud end kaitsma, telefonidest ei tea midagi), kuna need on vastuolus kõigi teiste asjas esinevate tõenditega. Kohus peab usaldusväärseks kannatanute ütlusi juhtunu kohta kuna need riimuvad B Ki ütlustega. Kohus leiab, et B Ki 5 ütlused on objektiivsed ja usaldusväärsed, süüdistatavad ja kannatanud on temale võõrad inimesed, tunnistajarolli sattus ta täiesti juhuslikult. Ta jälgis sündmuste käiku koduaknast läbi lippaia, peksmine toimus tema aiavärava juures tänaval laternaposti all hästivalgustatud kohas. Sündmuse edasise käigu osas xxxx hoovis kinnitavad kannatanu A N ütlusi politseiametnike ütlused, R K nägi pealt sealset peksmist, K K leidis hoovis süüdistatavate vahetust lähedusest kannatanute telefonid.
2. Puudub igasugune mõistlik alus arvata, et kannatanu A N võttis nii enda kui sõbra telefonid ja jooksis nendega järgi sündmuskohalt lahkuvatele süüdistatavatele. Kas ta soovis need vabatahtlikult peksjatele üle anda, või lootis ta telefonide asetamisega süüdistatavate lähedusse viimased röövimises süüdi lavastada? Kumbki võimalus pole eluliselt usutav, ka polnud A N teadlik sellest, et B K on helistanud häirekeskusesse ja kohe on sündmuskohale saabumas politsei. Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et telefonid said xxxx hoovi sattuda ainult süüdistatavate tegevuse tagajärjel.
3. Pole võimalik kindlaks teha kas süüdistatavad hakkasid kannatanuid peksma seepärast, et tundmatutelt isikutelt nende telefone röövida, mõnel muul põhjusel või ilma igasuguse põhjuseta. Samas ei ole röövimise puhul oluline, kas võõra vara hõivamise ja omastamise tahtlus tekkis enne peksmist, peksmise ajal või vahetult peale peksmist. Tuvastatud on see, et peksmisest tulenevat kannatanute vastupanu puudumist kasutati ära selleks, et hõivata nende vara ja seega ongi röövimise objektiivne koosseis täidetud. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt tegutsesid süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult, mis tähendab, et tegemist on kaastäideviijatega.
4. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kohus leiab, et olles teadlikud oma tegevuse õigusvastasusest panid süüdistatavad peksmise ja telefonide hõivamise toime vähemalt otsese tahtlusega. Võttes vägivalla tagajärjel vastupanu osutamiseks võimetutelt kannatanutelt ära mobiiltelefonid ja lahkudes hõivatud võõra varaga sündmuskohalt olid süüdistatavad endale eesmärgiks seadnud kannatanutele kuuluvate mobiiltelefonide omastamise ning tegid kõik endast oleneva oma eesmärgi realiseerimiseks.
5. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus 19.

§ 200

lg 2 p 7 sanktsiooniks on vangistus 3-15 aastat.

§ 56alusel on karistuse mõistmise aluseks isiku süü.

Seadusandja on andnud süü suuruse hindamiseks ka kindlad kriteeriumid, milleks on karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. Süüdistatavate karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nikita Gikalole karistuse mõistmisel arvestab kohus, et ta on varem kohtu poolt karistatud isik, oluline on märkida, et eelnev karistus oli mõistetud samuti vägivallakuriteo ja varavastase kuriteo eest. Nikita Gikalo vabanes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt 01.03.2016, katseaeg lõppes 31.08.

1. Juba 05.02.
2. pani ta toime käesolevas kohtuotsuses käsitletava kuriteo. Mõlema süüdistatava süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kannatanutele raskeid vigastusi ei tekitatud ja röövitu väärtus polnud suur. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Nikita Gikalot tuleb karistada sanktsiooni keskmisest väiksema määraga. Lisaks ülaltoodule arvestab kohus Aleksandr Razdorski puhul ka tema halba tervislikku 6 seisundit (on osaliselt töövõimetu) ja asjaolu, et ta on varem kohtu poolt karistamata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Aleksandr Razdorski puhul on võimalik määrata karistus sanktsiooni alammääras, kohaldada tema suhtes kolme kuulist šokivangistust ja jätta ülejäänud vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Menetluskulu
3. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Nikita Gikalo puhul on menetluskuludeks sundraha 1175.00 eurot ja õigusabi kulud kohtueelses menetluses 158.64 eurot, kokku 1333.64 eurot. Aleksandr Razdorski puhul on menetluskuludeks sundraha 1175.00 eurot, õigusabi kulud kohtueelses menetluses 48.00 eurot ja õigusabi kulud kohtumenetluses 988.80 eurot, kokku 2211.80 eurot. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Võrno, Helen Leuska Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
4. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. novembri 2017 otsus muutmata.
6. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
7. Määrata advokaadibüroole OÜ Advokaadibüroo Bulattšik apellatsioonimenetluses Aleksandr Razdorskile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.
8. Mõista Aleksandr Razdorskilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
10. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 25.10.2017 kohtuotsus 1-17-4407 jõustus
11. veebruaril
12. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne 7