3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Anton Belovi keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada Anton Belov käitumiskontrollile kestusega kuni 16.10.2019, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 21, 4, 5, 7 alusel määrata Anton Belovile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda sõltuvusravile; teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).
lg 2 p 1,2 järgi ja karistatud 3 aasta vangistusega.
a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 10 kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti Anton Belovile ära kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 10 kuud vangistust. 20.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Anton Belovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras kokku karistatud 8-l korral (neist 5 arhiveeritud), reaalset vangistust kannab 5ndat korda. Ajaga on kuritegude raskusaste ja ühiskonnaohtlikus tõusnud. Algselt pani toime varavasteid süütegusid. Seejärel ühiskonnaohtlikus vähenes, kuid vägivaldsus tõusis. Peale 2007 aastat on ühiskonnaohtlikus taaskord tõusnud ja vägivaldsus vähenenud, raskusaste on jäänud samaks. Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine ja rahalise kasu saamine. Kaks distsiplinaarrikkumist: 24.04.2017 - kartserisse paigutamine 2 ööpäevaks katseajaga 1 kuu tubakatoodete valdamine ning 20.04.2017 - kartserisse paigutamine 2 ööpäevaks katseajaga 1 kuu - tubakatoodete valdamine. Ajavahemikul 09.09.2017-22.06.2017 õppis 9ndas klassis. Lõpetas põhikooli. Oli motiveeritud, suhtus tõsiselt õppetöösse, täitis alati ettenähtud õppeülesanded. Töötas ja mõtles tunnis kaasa, oli aktiivne suhtleja, avaldas oma arvamust aruteludes. Käitumine oli korrektne: suhtus nii õpetajatesse kui ka kaaslastesse lugupidavalt ja abivalmilt. Ajavahemikul 01.01.2017-30.04.2014 osales majandustöödel, töödistsipliiniga probleeme ei esinenud. Ajavahemikul 22.02.2017-11.06.2017 osales riigikeele B1 taseme õppes. Läbis kursuse, lõpetas eksamitulemusega 90,54% võimalikust punktisummast. Alguses puudus korduvalt tundidest, vabandades, et on koolis käimisest väsinud. Hiljem hakkas aktiivsemalt osa võtma, kuid istus tagapingis. Ajavahemikul 08.06.2017 - 14.09.2017 osales 12 sammu tugigrupi töös. Läbiviija hinnangul motivatsioon kõrge. Aktiivselt osales programmis, tundides oli kaasatud. Alati tegi ülesandeid ära. Mõtleb positiivselt. Ajavahemikul 02.05.2017-08.08.2017 osales tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Osales 12/14, motivatsioon kõrge. Aktiivselt osales programmis. Alati tegi ülesanded ära, mõtleb positiivselt. On tõsiselt meelestatud tervenemisele. Käib AN tugigrupis. Alates 04.09.2017 omandab keevitaja kutset. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna, isikud kellel on materiaalselt väärtuslike esemeid või kellega tekib konflikt. Oht seisneb ühiskonna turvatunde ohustamises läbi narkootikumide levikule kaasaaitamises. Samuti seisneb oht materiaalse kahju ja kergemate kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, tal tekivad majandusraskused, kui isik jätkab suhtlemist narkootikume tarvitavate ja kriminaalse taustaga isikutega ning laseb end nendel mõjutada. Oht on kõige tõenäolisem ka juhul kui isik ei mõista oma tegude tagajärgi ning ei lahenda oma probleeme sihipäraselt. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 44%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tartu Vangla Anton Belovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetava Anton Belovi päritoluperekonda kuuluvad ema S. B.ja õde A. T, isa A. B. suri käesoleva aasta algul. Kinnipeetav on abielus K. B, peres on alaealine poeg. Kinnipeetava õe A. T. sõnul on K. B. käesolevaks ajaks alustanud uut kooselu, laps elab emapoolse vanaema juures. Vangistuse ajal abikaasa ja poeg käinud lühi- ja pikaajalistel kohtumistel; lühiajalistel kokkusaamistel A. B. on käinud veel isiku ema S. B. ja õde A. T, E. P. (A. Belovi varasem elukaaslane) ning sõber K. K. ja sõbra abikaasa J. K. Telefonitsi on A. Beloviga suhelnud tuttavad, sagedamini K. K, R. A. (kriminaalkorras karistatud) ja L. B. (viibib kriminaalhooldusel). Kinnipeetava õe sõnul on A. Belov väitnud, et kahetseb kuritegude sooritamist ja soovib vabanemise korral seaduskuulekat elu elada. Arvestades isiku varasemat eluviisi, on jätkuvalt reaalne ka tagasilanguse oht. Tartu Vangla taotlusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt elama asuda aadressile XXX. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt on antud korter, üldpinnaga 77,9 m2, E. F. Korter, kus kinnipeetav on avaldanud soovi elama asuda, paikneb üheksakorruselise kivimaja esimesel korrusel. Tegemist on renoveerimata neljatoalise, keskküttega eluruumiga. Eluruum XXX vastab elektroonilise järelvalve nõuetele. Korteri omanik E. F. on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud elukohta. A. T. sõnul on ta oma venda tema kinnipidamise ajal pidevalt majanduslikult toetanud ja soovib abistamist jätkata ajani, mil kuni kinnipeetav tuleb iseseisvalt toime. Enne kinnipidamist töötas A. Belov mitteametlikult. Isikule vabanemise järgselt tööd pakkuv firma B. on asutatud 23.01.2017 ja ei ole reaalse tegevusega alustanud. Firma juhatuse liikme, kinnipeetava õe A. T. sõnul tegelevad nad abikaasaga ettevõtlusega põhitööst vabal ajal. A. T. selgitusel on firma peamiseks tegevusalaks haldusteenuste (välihooldus ja koristamine) osutamine büroohoonetele. Kehtivad teenuste osutamise lepingud firmal puuduvad, kuid A. T. sõnul on olemas nende sõlmimise eelkokkulepped. Tööle asumisel saab A. Belovist firma ainus palgaline töötaja. Kuna töökoht näeb ette väheseid oskusi nõudvate tööde sooritamist, pakub firma töötasuks miinimumpalka. A. T. hinnangul saab firma korraldada A. Belovi töötamist nii, et oleks võimalik järgida elektroonilise valve reegleid. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on narkootikumide müügi ja käitlemise eest. Tarvitas ka. Vangistuse jooksul sai põhihariduse, omandas riigikeele, läbis „12 sammu“, „Raev“ ja „Tagasilangus“ sotsiaalprogrammid ja hetkel on omandamas keevitaja kutset. Distsiplinaarrikkumised on tubakatoodete eest. Kui tuli vanglasse, ei olnud jõudu loobuda ja korrapidaja leidis. Oli juba ammusest suitsetaja, kuid nüüd ei ole alates augustikuust enam teinud. Elama läheks peretuttavate juurde, kus hakkaks elama koos abielupaarist vanainimestega, kellest üks vajab pärast keemiaravi abi. Kinnipeetaval saab olema antud 4-toalises korteris oma tuba. Sinna läheb elama, kuna paluti aidata. Tööst vabal ajal oleks see võimalik. OÜ B, kuhu isikul oleks võimalik tööle asuda, teeb talvel lumekoristust ja pisiremonte koridorides. Ettevõte kuulub õele. Kinnipeetaval on ka laps, kes sündis, kui isik oli juba vanglas. Laps saab alles 5-kuuseks ja elab ämma juures. Naisega ei suhtle, käsil on lahutus. Abikaasa oli kuriteokaaslane, tarvitas ka narkootikume, kuid enam ei tea juba aasta temast midagi. Teistest kuriteokaaslastest suhtleb ühe tütarlapsega, kes sai eelmine nädal välja. Kinnipeetav tunneb teda väga ammu, näeb ja teab, et ta on muutunud ja ei pöördu tagasi kriminaalide poole. Kui kohus keelab suhelda, siis loomulikult ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. Viimati tarvitas narkootikume, kui politsei kinni pidas, amfetamiini 4 korda nädalas. On pragu rehabilitatsiooni sektsioonis, kus taastab tervist ja kui vabaneb, siis kindlasti pöördub anonüümsete narkomaanide grupi poole. On nõus vabanedes alluma kohtu poolt määratavale ravile psühholoogi või psühhiaatri juures ning sõltumata sellest, mis kohus otsustab, pöördub vabanedes arsti poole. Kaitsja leiab, et Anton Belovi on võimalik allutada vabastamisel elektroonilise valve alla. Ta on motiveeritud sõltuvusprobleemidega tegelema. Ta on osalenud 12 sammu tugigrupis, tagasilangus tugigrupis, õppinud ka riigikeelt, omandanud põhihariduse ja osalenud majandustöödel. Elukohta kuhu kinnipeetav elama asuks on kontrollitud, tingimustele see vastab ja on olemas korteri omaniku nõusolek selleks. Kuivõrd tegemist on olnud narkootiliste ainetega seotud süütegudega tuleks panna lisaks käitumiskontrollile panna kohustus mitte tarvitada ja käidelda psühhotroopseid aineid ja kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Kaitsja toetab Belovi vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Anton Belovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Anton Belovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, neist viis karistust kustunud ja isik kannab viiendat vangistust. Soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt sõltuvusprobleemist vabanema. on süüdimõistetu motiveeritud Isiku puhul on positiivne, et isikul on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Samuti osaleb isik vangla aktiivselt sotsiaalprogrammides. Vanglas on isik omandanud põhihariduse, riigikeele tasemel B1 ja praegu omandab keevitaja kutset. Negatiivsed asjaolud on süüdimõistetu puhul korduvad kuriteod kriminaalhoolduse ajal ja sõltuvus narkootikumidest ning kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (tubakatoodete valdamine). Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Anton Belovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Anton Belovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Anton Belovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Anton Belov kannab käesolevalt karistust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Anton Belov kandnud temale mõistetud karistusajast ära pisut üle 2 aasta ja 1 kuu, so üle 1/2. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 7 lisakohustus katseajaks mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Samuti on kinnipeetaval vabanemise korral võimalik asuda tööle oma õele kuuluvas ettevõttes B. OÜ. Firma peamiseks tegevusalaks on haldusteenuste (välihooldus ja koristamine) osutamine büroohoonetele ning kinnipeetavale pakutakse töötasuks miinimumpalka. Kindla töökoha olemasolu tagab isiku eduka majandusliku toimetuleku vabaduses ning vähendab majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohast on isiku narkosõltuvus, mida kinnipeetav tunnistab. Kohtule ütlusi andes märkis Anton Belov, et olenemata sellest, kas kohus seab vastava kohustuse, on tal kavas vabanemise korral nagunii ravile minna. Praegu viibib rehabilitatsiooni sektsioonis, kus taastab tervist ja kui vabaneb, siis kindlasti pöördub ka anonüümsete narkomaanide grupi poole. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema ja mõelnud enda jaoks selgeks ka kindlad sammud mida paranemiseks vaja on astuda. Kuivõrd narkosõltuvusest vabanemine on raske ning pikaajaline protsess ja käesoleval hetkel on isik siiski võrdlemisi lühikest aega narkootikumidest eemal olnud, tulebki talle määrata
lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul on kinnipeetavat iseloomustav materjal kogumis positiivne ning vangistuse jooksul on isikus toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas. Kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul nähtub, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning loobuda narkootikumide tarvitamisest. Materjalidest nähtuvalt on läbitud programmist kasu olnud ning isiku mõtlemises on toimunud olulised positiivsed muutused. Kinnipeetaval on soov edaspidi elada ilma sõltuvuseta ning tal on ka motivatsioon antud probleemiga tegelemiseks. Seega on põhjendatud anda Anton Belovile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik ilma narkootikumideta ning seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Anton Belovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 29.01.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 29.01.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 102,96 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 102,96 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Anton Belovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.