Kostja vaidleb vastu elatisvõlgnevuse nõudele ning leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata või vähendada. Kuna hageja esindaja ei nõudnud kostjalt elatise tasumist, isegi vaatamata kostjapoolsetele pöördumistele, siis hageja nõue elatise võlgnevuse osas on kostja suhtes väga ebaõiglane. Juhul, kui kohus siiski peab vajalikuks rahuldada hageja nõude elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks, siis palub kostja vähendada elatisvõlgnevuse suurust järgnevatel põhjustel. Hageja esindaja väide, et kostja ei osalenud kunagi üldse lapse ülalpidamises ei ole õige. Hageja nõuab ajavahemiku 22.03.2016.a kuni 31.12.2016.a eest elatisevõlgnevust summas 2004,35 eurot. Kostja on sellel ajavahemikul teinud lapsega seotud alljärgnevad kulutused summas 535,98 eurot: - riided – 06.05.2016.a summas 69,95 eurot; 18.07.2016.a summas 39 eurot; 03.10.2016.a 67,16 eurot, kokku 176,11 eurot; - ujumistrennid (Spordiklubi Garant) – 13.10.2016.a summas 55 eurot; 24.11.2016.a summas 55 eurot; 20.12.2016.a summas 55 eurot, kokku 165 eurot; - meelelahutus – 23.05.2016.a summas 7 eurot; 23.05.2016.a summas 24,50 eurot; 27.12.2016.a summas 17,10 eurot, kokku 48,60 eurot; - 06.08.2016.a eraarsti külastus 25 eurot; - lennupiletid (puhkusereisile) 121,27 eurot. Seega kokku kostja kulutused ajavahemikul 22.03.2016.a kuni 31.12.2016.a on 535,98 eurot, mille võrra kostja palub vähendada elatisvõlgnevust antud ajavahemiku eest. Hageja nõuab ajavahemiku 01.01.2017.a kuni 21.03.2017.a eest elatisevõlgnevust summas 629,19 eurot. Kostja on sellel ajavahemikul teinud lapsega seotud alljärgnevad kulutused ja väljamaksed summas 270 eurot: - 23.01.2017.a ülekanne hageja esindaja pangakontole summas 250 eurot (selgitusega Xxxx vene keel) summas 250 eurot; - 06.02.2017.a eraarsti külastus summas 20 eurot. Seega kokku kostja kulud ajavahemikul 01.01.2017.a kuni 21.03.2017.a on 270 eurot, mille võrra kostja palub vähendada elatisvõlgnevuse summat antud ajavahemiku eest. Sellest tulenevalt palub kostja vähendada elatisvõlgnevuse summat kokku 805,98 eurot võrra, seega elatisvõlgnevus jääb suuruses 1827,56 eurot (2633,54 – 805,98). Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et 01.01.2017.a jõustunud PHS § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot, regulatsioon oli sama ka kuni 01.01.2017.a kehtinud RPTS § 4 lg 2 kohaselt. Antud toetuse saajaks on hageja esindaja. Sellest tulenevalt leiab kostja, et tagasiulatuvalt nõutud võlgnevuse summat tuleb samuti vähendada hageja esindaja poolt saadud toetuse suuruse ehk 600 eurot võrra (12 kuud x 50 eurot), kuna lapse ülalpidamisega seotud kulud on osaliselt kaetud riigi poolt makstava toetusega. Istungil jäi kostja kirjalikult avaldatu juurde. Võlgnevuse ajatamist soovib kaheks aastaks, kuna igakuine summa koos elatisega 375 eurot on kostjale liiga suur. Kostja sõnul on tema töötasu xxxx OÜ müügijuhina 600 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on 11-aastane ühine poeg Xxxx, kes elab alates 2013.a koos emaga. Lapse hooldusõigus kuulub emale. Tulenevalt seadusest (perekonnaseaduse (PKS) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 4
lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma tegevusega/tegevusetusega andnud põhjust hagejal esitada hagi kohtusse ja on jätnud oma kohustused hageja suhtes põhjendamatult pikema aja jooksul täitmata. Kostja ise viitab
lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul kulude kostja kanda jätmine, arvestades hageja õigustatud huve, ei ole kostja suhtes kuidagi ebamõistlik või ebaõiglane. Samuti ei saa kohtu arvates jätta menetluskulusid osaliselt hageja kanda vastavalt
lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas 15.05.2017.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 849,60 eurot (koos käibemaksuga) ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Hageja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on seisukohal, et kuna tegemist on suhteliselt selge, seaduses sätestatud miinimumsummas elatise nõudega, mille erilist põhjendamist ja tõendamist kohtumenetluses ei nõuta, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 5,9 tundi ilmne liialdus. Sama lepinguline esindaja on juba esindanud hageja seaduslikku esindajat lapsega seotud kohtuvaidluses kostjaga ning seega on asja aluseks olevad asjaolud tema jaoks piisavalt tuttavad ja selged. Kostja on seisukohal, et eeltoodust lähtudes võiks antud juhul põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks pidada 2,5 tundi. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 120 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu ja keerukust arvestades advokaadi tasuna mõistlik. Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) Nõupidamine kliendiga ja asjaolude analüüs ning hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – kokku 2 tundi; 2) Hagivastuse analüüs ja hageja seisukoha koostamine – 1 tund ja 30 minutit. Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 504 eurot (s.o 3 tunni ja 30 minuti eest), millele lisandub hagi tagamise avalduselt tasutud lõiv summas 50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.