← Eesti

2-17-10631/3

Obsah (5)§ 477§ 428§ 429§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2017, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-10631 Tsivii

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1 2-17-10631 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK Xxxxesitas

  1. juulil 2017 avalduse, milles taotleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste Xxxxja Xxxxsuhtes ning anda avaldajale üle lapse suhtes ainuhooldusõigus. Avalduse põhjenduste kohaselt lõppesid lapsevanemate suhtes
  2. aastal, kui avaldaja kolis lastega Eestisse Norrast. Avaldaja ei soovi teostada ühist hooldusõigust ning avaldaja teadmiste kohaselt ei vaidle sellele vastu ka laste isa. Kohus võttis avalduse menetlusse
  3. augusti
  4. a määrusega menetlusse, määras lastele esindaja riigi kulul ning kohustas menetlusosalisi esitama avalduse osas kirjalik seisukoht. Eestkosteasutus Tallinna linn esitas
  5. septembril 2017 omapoolse seisukoha, lastele määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev esitas seisukoha
  6. septembril
  7. Puudutatud isik on asja materjalid kätte saanud
  8. septembril
  9. Avaldaja esitas
  10. oktoobrill 2017 kohtule taotluse avaldusest loobumiseks. Avaldaja loobub avaldusest ja palub menetlus lõpetada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetatakse. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (

§ 172lg 1).

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

§ 172

lg 1 alusel jätta avaldaja enda kanda, välja arvatud riigi õigusabi kulud, mille kohus jätab riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.