Obsah (9)

§ 475§ 477§ 173§ 172§ 175§ 138§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13381 Tsiviilasi Xxxx, Xxxx kaebus Tallinna kohtutä

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
2. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad. Kohtu sisuline seisukoht kaebuse osas
4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o. täitemenetluse korraldamisel. Kohus saab käesoleva asja läbi vaadata üksnes avaldaja esialgsest kaebusest lähtuvalt, s.t kohus peab lähtuma konkreetselt nimetatud kaebuses esitatud nõuetest ning analüüsima kohtutäituri otsuse seaduslikkust. Kohtult saab eeskätt taotleda kohtutäituri otsuse tühistamist ning vajadusel kohtutäituri kohustamist asja uuesti läbi vaatama. Samas rõhutab kohus, et saab täituri otsusele esitatud kaebust läbi vaadates hinnata vaid seda, kas kohtutäitur on tegutsenud formaalselt õiguspäraselt. Kohus ei saa selle menetluse käigus hinnata täitedokumendi täidetavusele esitatavaid materiaalseid vastuväiteid, kui täitedokument vastab formaalselt seaduse nõuetele.
5. Kaebajad tuginevad kahele asjaolule – esiteks on kohtutäitur nende hinnangul alustanud täitemenetlust ebaõigesti ja ebaseaduslikult Tallinna Linnavolikogu otsuste nr xxxx ja xxxx ja Tallinna Linnavalitsuse 21.06.2017 korralduse nr xxxx alusel, mis ei ole jõustunud. Teiseks leiavad avaldajad, et kohtutäitur pidanuks täitemenetluse halduskohtule esitatud kaebuse lahendamiseni (haldusasjas nr 3-17-1737) peatama.
6. Kohus sedastab, et täitedokumentide loetelu (mille alusel kohtutäitur saab täitemenetlust alustada) on ära toodud TMS § 2 lg-s
7. Sellest loetelust ilmneb, et osad täitedokumendid peavad olema täitmise ajaks jõustunud (üldjuhul kohtuotsus, Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus jms). Samas on loetelus ka mitmeid täitedokumente, mis ei pea olema täitmise ajaks jõustunud. Käesoleval juhul täidab kohtutäitur TMS § 2 lg 1 p-s 142 nimetatud täitedokumenti (vallavõi linnavalitsuse otsus kinnisasja sundvõõrandamismenetluses). TMS-st ega ühestki muust aktist ei tulene, et see otsus peaks olema täitemenetluse alustamise ajaks jõustunud. Seega on tegu täitedokumendiga, mis on koheselt täidetav (st enne jõustumist). Täiendavalt märgib kohus, et linnavalitsuse poolt sundvõõrandamismenetluses tehtud otsus on haldusakt, mis haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 kohaselt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. 3 Kuivõrd kaebajad on haldusakti vaidlustanud, ei saa vaidlust olla selles, et haldusakt on adressaatidele teatavaks tehtud ning seega on haldusakt kehtiv. HMS § 60 lg 1 sätestab, et kehtiv haldusakt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 5 lg-s 2 on sätestatud veel täiendavalt erisäte, mille kohaselt sundvõõrandamise otsuse või sundvõõrandamismenetluse käigus tehtud otsuse või toimingu kohtus vaidlustamisel sundvõõrandamismenetlus ning selle tähtajad ei peatu. Sellise otsuse või toimingu vaidlustamise korral ei või enne vaidluse lahendamist siiski kinnisasja valdust üle anda ega omandiõigust sundvõõrandisaajale üle kanda. Seega – eeldades avaldaja väidete õigusust leiab kohus, et esitatud asjaoludel ei saaks avaldus kuuluda rahuldamisele, kuivõrd sellest ei nähtu, et kohtutäitur oleks asunud ebaseaduslikult täitma dokumenti, mis ei olnud jõustunud. Eeltoodust tulenevalt asus kohtutäitur täitedokumenti õigesti täitma ja kohus ei tuvastanud tema tegevuses mingeid rikkumisi.
8. Lisaks eeltoodule on kaebajad vaidlustanud selle, et kohtutäitur täitemenetlust nende halduskohtule esitatud kaebuse lahendamise ajaks ei peatanud. Täitemenetluse seadustik ega ükski teine seadus ei näe ette kohtutäituri õigust peatada täitemenetlust põhjusel, et kaebajad on vaidlustanud sundvõõrandamismenetluses tehtud otsuse. Antud küsimus on samuti reguleeritud erisättena KASVS § 5 lg-s 2, mille kohaselt sundvõõrandamise otsuse või sundvõõrandamismenetluse käigus tehtud otsuse või toimingu kohtus vaidlustamisel sundvõõrandamismenetlus ning selle tähtajad ei peatu. Seega jättis kohtutäitur täitemenetluse õigesti peatamata.
9. Täiendavalt märgib kohus, et kui võlgnik vaidlustab kohtutäituri poolt asjale määratud hinna, peab kohtutäitur vastavalt TMS § 74 lg-le 8 pöörduma hindamise korraldamiseks ekspertiisi nõudmiseks maakohtu poole. Seda on kohtutäitur ka käesolevas asjas teinud (tsiviilasi nr 2-17-12831). Seega on kohtutäitur hinna vaidlustamise osas toiminud korrektselt, kui esitas kohtule vastava avalduse. Kõik vastuväited, mis puudutavad hinna kindlaksmääramist, saavad avaldajad esitada selles menetluses (tsiviilasjas nr 2-17-12831).
10. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kohtutäitur on täitemenetluses käitunud korrektselt, kohus tema tegevuses minetusi ei tuvastanud ja kohtutäitur on lahendanud kaebuse õigesti. Kohtule esitatud kaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
11. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 22.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud 4 õigusabikulusid ei hüvitata. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172lg-test 1 ning 10 avaldajate kanda.

23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). 24. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohtu menetluses puudutatud isik I ega puudutatud isik II esitanud kohtule avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuivõrd menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, määrab kohus puudutatud isikute maakohtu menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajatelt välja ei mõisteta. Avaldajate kantud riigilõiv kaebuse esitamisel Harju Maakohtule (15 eurot) ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (50 eurot) jäävad avaldajate kanda.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5