2-16-10384/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10384 Tsiviilasi Xxxx avaldus Xxxx vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Xxxx avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks Xxxx lapse viibimiskoha määramise osas Xxxx avalduse Xxxx vastu alaealise lapse Xxxx suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse andmiseks lapse viibimis- ja elukoha, huviringide, lasteaia ja koolivaliku ning tervishoiu küsimuste osas Menetlustoiming Avalduste lahendamine Menetlusosalised ja nende Avaldaja I Xxxx(isikukood xxxx) Avaldaja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, e-post: info@sadekov.

1. ee)Avaldaja II Xxxx(isikukood xxxx) Avaldaja II lepinguline esindaja Merle Albrant (e-post: merle@jkk.
2. ee)Puudutatud isik Xxxx(isikukood xxxx), määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, e-post: andreslusmagi@hot.
3. ee)Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu,esindaja esindajad Ärakuulamine toimus 17. novembril 2016 ja 16. veebruaril 2017 RESOLUTSIOON 1 2-16-10384 1. Rahuldada Xxxxavaldus Xxxxvastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks Xxxxlapse Xxxxviibimiskoha osas Eesti Vabariigi ja Saksamaa piires. 2. Jätta rahuldamata Xxxxavaldus Xxxxvastu lapse Xxxxsuhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja Xxxxainuhooldusõiguse andmiseks lapse viibimis- ja elukoha, huviringide, lasteaia ja koolivaliku ning tervishoiu küsimuste osas. 3. Rahuldada osaliselt Xxxxavaldus Xxxxvastu lapsega suhtlemiskorra kindlaks määramiseks. 4. Lõpetada osaliselt Xxxxja Xxxxühine hooldusõigus Xxxxsuhtes ja anda Xxxxainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas. 5. Määrata Xxxxja Xxxx suhtluskord järgmiselt: 5.1 Xxxxviibib igal kalendriaastal Eestis isa juures 5 korral, kõigil vaheaegadel. Suhtlemise kuupäevade kokkuleppimisel arvestatakse lapse koolivaheaegasid Saksamaal, Xxxx maakonnna järgi. Lapse ema seab viivitamatult Google Calender keskkonnas kalendri, kuhu sisestatakse kõik lapse lasteaia ja kooliga seotud vaheajad. Samasse keskkonda lisab ema digitaalsed lennupiletid ning info lapse reisimise kohta Eestisse, sh mis kell peab isa lapsele lennujaama vastu tulema. Ema võib ka lapse toomise Eestise korralda muul viisil, kuid ta peab sellest samuti isale teavitama kirjalikult e-maili teel ning lisama info Google Calender keskkonda. Kulud, mis kaasnevad lapse Eestisse toimetamisega kanna lapse ema; 5.2 2017. aastal kohtub lapse isa lapsega Eestis järgmistelt: 27. juunist 2017 17. juulini 2017 (kokku 21 kalendripäeva), 4. oktoobrist 2017 - 9. oktoobrini 2017 (kokku 7 kalendripäeva); 5.3 Lisaks suhtleb lapse isa lapsega Skype teel üks kord nädalas, laupäeva hommikuti ajal, kui laps viibib ema juures Saksamaal; 5.4 Kumbki lapsevanem ei tohi lapse kuuldes halvustada teist lapsevanemat. Kumbki lapsevanem garanteerib ka selle, et tema sugulased ja tuttavad ei halvusta lastele teist lapsevanemat. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; 5.5 Lapse isa võib last külastada Saksamaal vähemalt 5 korral kalendriaastal. Lapsevanemad kooskõlastavad täpsed suhtlemise kuupäeva omavahel e-maili teel. Lapse isa Saksamaale sõiduga ja Saksamaal ööbimise kulud tasub lapse isa ise; 5.6 Suhtluskord kehtib kuni lapse 10. aastaseks saamiseni; 5.7 Lapsevanemad võivad teha täiendusi ja muutusi antud suhtluskorra osas, kinnitades need kirjalikult, sh lapse reiside täpsustamisi ning kuupäevade nihutamist vastavalt lapse parimale heaolule, mis tagab lapsele mugavama ja parima reisimise viisi. 5.8 Muude kokkuleppe punktide muutmisest teavitavad vanemad 2 nädalat ette e-posti teel 6. Tühistada 8. detsembri 2016. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu. Teavitada esialgse õiguskaitse tühistamisest Politsei- ja Piirivalveametit. 2 2-16-10384 7. Jätta lapse esindamise menetluskulud riigi kanda. 8. Muud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus 51. Xxxxteavitas kohut 16. mail 2017, et ta ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Lapse ema arvates on õigustatud menetluskulude jätmine täies ulatuses poolte endi kanda. Pooled on menetluse raames olnud väga ligidal sellele, et menetlus kompromissiga lõpetada, kuid kahjuks on see jäänud ära eeskätt lapse isa vastuseisu tõttu. Menetluskulude kandmise jätmine ühele lapsevanemale tähendaks otseselt seda, et need kulud lähevad kaudselt lapse arvelt. 52. Xxxxleidis aga, et menetluskulud tuleb täielikult kanda Xxxxkanda. Lapse isa arvates on lapse ema kohut eksitanud, kui varjas kohtu eest Saksamaale elama asumist ning, et lapse ema on süstemaatiliselt venitanud kohtumenetlust. Menetluse kiire lahendamise huvides ei olnud lapse ema poolt esitatud hooldusõigse üleandmise avalduse sisuline dubleerimine- see on vastuolus ka üldise menetlusökonoomia põhimõttega. 53. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. 54. Kohus leiab, et praeguses asjas on põhjendatud jätta menetluskulud lapsevanemate endi kanda. Lapsevanemad heidavad teineteisele ette seda, et lapse isa ei soostunud kompromissiga menetluse kestel ning lapse ema esitas kohtule taotlusi esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega venitas menetlust. Kohus arvestab sellega, et lapse isa valmisolek asuda asja lahendama kompromissiga oli olematu, siis ka selliselt võis lapse isa menetlus venitada. Lapse ema esitatud taotlused venitasid küll menetlust, kuid kohtumenetlus oleks saanud varem lõppeda ka lapsevanemate endi kokkuleppe teel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 55. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3