lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõue summas 114 629.53 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldaja üldse raha saanud.
lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt võlausaldajate üldkoosolek toimus 29.12.2017. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli A. R’il arvelduskontodel järgmised saldod: Swedbank AS-is arvelduskonto nr EE1xxxx, mille saldo oli 406.69 eurot; AS-is SEB Pank arvelduskonto nr EExxxx, mille saldo oli 94.87 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai A. R pankroti väljakuulutamise ajal maksustatavat tulu xxxx OÜ-st. Maksu- ja Tolliamet teatas, et OÜ xxxx on registreerinud A.R’i töötamise registris alates 01.04.2017.a. Töötasust pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole. Haldur käis Maksu- ja Tolliametis ning esitas A. R’i 2016.a tuludeklaratsiooni. Maksu- ja Tolliametis kandis halduri avalduse alusel tagastamisele kuulunud tulumaksu summas 25.09 eurot ja madalapalgalise maksutagastuse summas 621.12 eurot, kokku 646.21 eurot pankrotivara hulka. Pankrotivarasse on kantud kolmanda isiku võlgnevus A. R’ile summas 200 eurot. Maanteeameti teatas vastuses halduri järelepärimisele, et A.R’i nimele on 17.01.2017.a, s.o pankrotimenetluse ajal, registreeritud sõiduk xxxx (reg.märk xxxx). Maanteeamet edastas haldurile xxxx (uus ärinimi xxxx OÜ, reg.kood xxxx) poolt esitatud taotluse registriandmete muutmiseks seoses omaniku vahetusega nr xxxx. Taotluses on märgitud, et sõiduki müügileping on sõlmitud 17.01.2017.a. Haldur müüs sõiduki enampakkumisel hinnaga 1 000 eurot. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel oli A. R’ile nimele registreeritud ½ kaasomandist xxxx mõttelisest osast kinnistust (korteriomandist) reg.osa nr xxxx, katastritunnusega xxxx, asukohaga xxxx, xxxx, pindalaga 80,5 m². Korteriomandit koormasid hüpoteegid summas 650 000 krooni AS SEB Pank kasuks ja 9 000 eurot A. R’ile kuuluvale mõttelisele osale Eesti Vabariigi kasuks. Võlausaldajate 13.03.2017 üldkoosoleku otsuse alusel müüs haldur korteri koos teise kaasomaniku A. R’iga ilma enampakkumiseta hinnaga 28 500 eurot, millest ½, s.o. 14 250 eurot kuulub pankrotivara hulka ja millest 85 % on 12 112.50 eurot. Seega kuulus hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldajale väljamaksmisele 12 112.50 eurot ja hüpoteegiga koormatud vara müügist jääb vahendeid
lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks Swedbank AS konto jääk summas 406.69 eurot, halduri avalduse alusel tagastatud enamkinnipeetud tulumaksud kokku summas 25.09 eurot ja halduri avalduse alusel tagastatud madalapalgalise maksutagastus summas 621.12 eurot, sõiduki müügist laekunud 1 000 eurot ning pankrotivarasse kantud 200 eurot, kokku 2 252.90 eurot. Seega on
4.
§-s 146 alusel tehtavad väljamaksed on järgnevad: ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 960 eurot koos käibemaksuga (alus: Viru Maakohtu 16.09.2016 määrus); pankrotimenetluse kulud 200 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 40 eurot, kokku 240 eurot (alus: Viru Maakohtu 20.06.2017 määrus); pankrotihalduri arvestatav tasu alammääras on 2 918.47 eurot, millele lisandub käibemaks 583.69 eurot, kokku 3 502.16 eurot. Seega moodustavad pankrotivarast
65 lg 1, § 158 lg 4, § 171 alusel: lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; kinnitada pankrotihalduri tasuks kokku 3 502.16 eurot (2 918.47 eurot + käibemaks 583.69 eurot), millest 3 190.40 eurot (2 658.67 eurot + käibemaks 531.73 eurot) mõista välja pankrotivara arvelt ja 311.76 eurot (259.80 eurot + käibemaks 51.96 eurot) mõista välja menetlusabina riigi vahenditest, tasu kanda OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu haldur tegutseb; vabastada Ly Müürsoo A. R’i pankrotihalduri kohustustest; otsustada A. R’i kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada A. R’i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 8. Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine 9.
p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka
sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite 10.
lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Sellepärast 03.01.2018 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 25.01.2018 700 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud. 11. Halduri aruande kohaselt
lg 1 alusel tehtavateks väljamakseteks on rahalisi vahendeid kokku 4 390.40 eurot.
Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati
lg 1 p 1 alusel I rahuldamisjärgu nõudena AS-i SEB Pank nõue summas 12 112.50 eurot, mis on pandieseme müügi tulemusel täielikult rahuldatud.
lg 1 p 2 alusel tunnustati II rahuldamisjärgu nõudena Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu nõue summas 114 629.53 eurot, jaotus 100%, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldaja üldse raha saanud. Võlgnik ei ole nõudele vastuväidet esitanud. 12. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on maksukuritegu. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Käesolevas pankrotiasjas on pankrotivarasse halduri osavõtul laekunud 16 096.21 eurot.
lg 1 järgi halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 16 096.21 eurot on 3 199.58 eurot (6 200 x 20% + 1 597 + (16 096.21 – 12 800) x 11%). Haldur taotleb määrata tasu 2 918.47 eurot, millele lisandub käibemaks 583.69 eurot, millest 3 190.40 eurot (2 658.67 eurot + käibemaks 531.73 eurot) mõista välja pankrotivara arvelt ja 311.76 eurot (259.80 eurot + käibemaks 51.96 eurot) mõista välja menetlusabina riigi vahenditest. Tasu palub haldur vastavalt
65 lg 1 ls 3 määrata OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu haldur tegutseb.
MS § 183 lg 2 ning
lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜ-le Sentire M.K. pankrotihalduri tasu 259.80 eurot, millele lisandub käibemaks 51.96 eurot, kokku 311.76 eurot. Kuna 259.80 eurot ulatuses halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, siis peab kohus põhjendatuks määrata haldurile pankrotivara arvelt halduri tasu katteks 2 658.67 eurot (2 918.47 - 259.80) eurot, millele lisandub käibemaks 531.73 eurot, kokku 3 190.40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine 16. Võlgnik on 23.05.2016 esitanud koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. 5
lg 1 1 kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Halduri aruande kohaselt võlgniku ainsa võlausaldaja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõude aluseks on Maksu- ja Tolliameti 15.12.2015 vastutusotsusega väljamõistetud OÜ xxxx maksuvõlg. Vastutusmenetluse raames on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et A. R osales ainuisikuliselt OÜ xxxx juhtimises ning üksnes temal oli äriühingu nimel õigus tehinguid teha. Maksumenetluse raames jõudis maksuhaldur järeldusele, et OÜ xxxx raamatupidamises kasutati tegelikule majandustegevusele mittevastavaid arveid eesmärgiga vähendada maksukohustust. Maksuhaldur oli seisukohal, et A. R on tahtlikult ja teadlikult rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Lisaks määras Maksu- ja Tolliamet A. R’ile MKS § 154 lg 1 järgi rahatrahvi. Seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks maksukuritegu. Lähtudes eeltoodust leidis haldur, et kohustustest vabastamise menetlus ei täida oma eesmärki, sest
Kohus leiab seda asjaolu piisavaks võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puudub igasugune perspektiiv, sest võlgnik ei suuda kohustusest vabastamise menetluse käigus võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet 114 629.53 eurot üldse täita. Võlgnik on kinnitanud oma 10.60.2016 täiendavas selgituses, et tema sissetulek on väike ning võttes arvesse ka igakuised elamiskulud, ei ole tal võimalik võlgasid tagasi maksta (I kd, t.lk. 84). Pankrotihalduri 29.12.2017 aruande kohaselt võlgnik töötab alates 01.04.2017 OÜ-s xxxx ning tema töötasust pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole (II kd, t.lk. 132). 18. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.