sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
p 2 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppes tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on kostja kohustatud hagejat õppimise ajal ülal pidama, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni,
§-de 96 ja 97 p 2 alusel.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse indlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja palub kostjalt välja mõista 235 eurot kuus
lg 1 alusel.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Antud asjas aga ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Hageja oma kirjalikus seletuses väidab, et ta saab lapsetoetust 50 eurot ja ülejäänud kulud kannab hageja isa. Igapäevased kulud on kulud söögile, eluasemele, riietele, huvialadele, taskuraha 10-15 eurot päevas. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud kostjalt elatise väljamõistmiseks esitama kohtule tõendid oma vajaduste ja elulaadi kohta. Igapäevakulude loetlemisest ei piisa hageja vajaduste ja elulaadi tuvastamiseks. Kohus soovis anda hagejale võimaluse oma vajaduste tõendamiseks ning selleks määras eelistungid 12.12.2017 ja 10.01.2018. Hageja teatas, et ta ei saa haiguse tõttu osaleda 12.12.2017 toimuval eelistungil. Arstitõendit hageja kohtule ei esitanud. Samuti ei ilmunud hageja 10.01.2018 toimuvale eelistungile. Eelistungi toimumise ajast oli hageja teadlik. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit oma vajaduste ega elulaadi kohta. Hageja isa on teatanud kohtule 29.12.2017 e-kirjas nõusolekust kostjalt elatise väljamõistmiseks summas 50 eurot, 03.01.2018 e-kirjas 125 eurot ning 10.01.2018 e-kirjas soovitakse elatise välja mõistmist miinimummääras. Kostja töötab xxx-s xxxxxxx osalise koormusega. Kohtutäitur Õ.Pajur on täitemenetluses 05.09.2017 vormistanud kostja sissetuleku arestimise akti. Aktist nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees on 8023,55 eurot. Teatisest pangatehingute kohta perioodil 01.01.2017-06.12.2017 nähtub, et kostja töötasust on kinni peetud 107,63 eurot ning 91 eurot. Eesti Haigekassa teatistest 06.10.2017 ja 02.11.2017 nähtub, et kostjale määratud hüvitisest on kinni peetud 25,14 eurot ja 66,23 eurot. Kohus selgitab, et kostja töötasust kinnipeetud summad arvestatakse võlgnevuse katteks. Eesti Töötukassa otsusest 30.11.2017 nähtub, et kostja on osaliselt töövõimeline ning kostja saab töövõimetoetust alates 21.11.2017 kuni 20.11.2022, töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 6,7374 eurot. Kostja perekond on 4-liikmeline: kostja, kostja elukaaslane ja nende 2 alaealist last. Kostja sissetulekuks on töötasu 200 eurot, töövõimetoetus 200 eurot, sotsiaaltoetus 37 eurot, lastetoetus 119 eurot, kostja elukaaslase töötasu on 570 eurot.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus leiab, arvestades, et hageja ei ole täitnud oma vajaduste ja elulaadi tõendamise kohustust, ja kostja osalist töövõimet, ülalpeetavaid (lisaks hagejale 2 alaealist last), sissetuleku suurust, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis 50 eurot (s.o 21,276% 235 eurost) kuus alates hagi esitamisest kuni 2017.a lõpuni ja edasi 21,276% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni õpingute lõppemiseni Kehtna Kutsehariduskeskuses. Kostja nõustus kohtuistungil tasuma hagejale elatist 50 eurot kuus ning Vabariigi Valitsuse poolt suurema kuupalga alammäära kehtestamisel 21,276% poolest kuupalga alammäärast. Tsiviilasjas on kohtule e-kirju lähetanud hageja isa, kes ei ole täisealise hageja esindaja. Seega jätab kohus hageja isa e-kirjad tähelepanuta. Hageja oma kohustust elatise saamiseks tõendada enda vajadusi ja elulaadi ei täitnud. Kuna kohtuistungil ei olnud võimalik tuvastada hageja vajadusi ega elulaadi, siis ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista 21,276%-st poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast suuremat elatist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et on õiglane menetluskulud täielikult poolte endi kanda. jätta poolte Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.