Obsah (7)

§ 116§ 120§ 123§ 132§ 57§ 150§ 31

Väärteoasi nr 4-17-6427 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2018. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6427 Kohtukoosseis Kohtunik Rain

§ 116

alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 6). 14.12.

1. a määrusega võttis kohus Richard Kolsari kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta ja Richard Kolsaril seisukoht kirjaliku menetluse ning kaitsja osavõtu kohta (tl 1). Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega määrata Richard Kolsarile rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuväline menetleja leiab, et Richard Kolsar on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud sisuliselt õigesti. Ka Richard Kolsar on õigeks võtnud väärteo 2 toimepanemise. Richard Kolsar on tutvunud kiirmenetluse otsusega ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Kiirmenetluse otsuse, kiirusmõõturi kasutamise protokolli kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamise kuupäevaks on ekslikult märgitud 02.12.
2. a, mis on tulenenud patrullsõidukis arvutiprogrammis (E-menetlus) inimlikust eksimusest sisestatud veaga. Menetlusdokumentide koostamise kuupäev on oma olemuselt formaalse ja selgitava iseloomuga. Selline selgitava tähtsusega ebatäpsus on kõrvaldatav väärteokirjelduses kirjeldatu kui videotõendilt nähtuvaga, et kogu sündmustik leidis aset 03.12.
3. a. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on ebaolulise vormiveaga, mis ei mõjuta etteheidetavat tegu sisulisest küljest ja ei anna alust väärteomenetluse lõpetamiseks. Arvestades Richard Kolsari varasemat liikluskäitumist ja väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust, on kohtuväline menetleja seisukohal, et kiirmenetluse otsuses määratud rahatrahv on põhjendamatult kõrge. Kohtuvälise menetleja ettepanek on määrata rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuväline menetleja arvestab karistusettepaneku tegemisel asjaoludega, et tegemist oli lubatud sõidukiiruse ületamisega määral, mis kvalifitseerub lg 2 alla ja seda ei saa arvestada ebaolulise või kerge rikkumisena. Suurem lubatud sõidukiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi tagajärgi. Juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise ning tegemist on riigi poolt rangelt karistatava rikkumisega. 28.12.
4. a kirjaga määras kohus pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks. Lisaks tegi kohus teatavaks otsuse tegemise aja (tl 21). 16.01.
5. a teatas kohtuväline menetleja, et ta ei soovi esitada täiendavaid seisukohti. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada

§ 120

lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel

§-st 132. Kohus teavitas menetlusalust isikut, kaitsjat ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. 2.

§ 123

lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on Richard Kolsar taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist põhjustel, et otsuse koostamise kuupäev ei ole õige ja määratud karistus on liialt range. Kuigi Richard Kolsar ei ole vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul lähtuda

§ 132

lg-st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus Richard Kolsarile etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlustele.

1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.12.
2. a kiirmenetluse otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o Richard Kolsarile määratud karistuse osas. Muus osas tuleb kiirmenetluse otsus jätta muutmata.
3. Esmalt peab kohus oluliseks käsitleda kaebuses toodud väidet, et kiirmenetluse otsusel märgitud otsuse koostamise aeg on vale.

§ 57

lg 1 p 1 kohaselt tuleb kiirmenetluse otsusel märkida otsuse tegemise aeg ja koht. Ka Richard Kolsari suhtes koostatud kiirmenetluse otsusel on märgitud otsuse koostamise aeg, s.o 02.12.

1. a (tl 11). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et väärteoasjas pandi rikkumine 3 toime 03.12.
2. a ja seega on kiirmenetluse otsusel märgitud otsuse tegemise aeg ilmselgelt väär. Lisaks kiirmenetluse otsusele kannavad vale kuupäeva ka kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 12) ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 13). Mõlemal dokumendil on koostamise kuupäevana märgitud 02.12.
3. a. Samas nähtub dokumentidest, et menetlustoimingute tegemised ja nende tulemused on fikseeritud korrektsete kuupäevadega, nt kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt mõõdetud kiirust 03.12.
4. a (tl 12). Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on eksinud dokumente (sh kiirmenetluse otsust) koostades õige kuupäeva märkimisega. Samas ei ole kohtu hinnangul tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega ja see ei ole kaasa toonud ebaõige lahendi tegemist kohtuvälise menetleja poolt (

§ 150lg 2).

Kohtu hinnangul on kaitseõiguse teostamise eesmärgil esmajärjekorras määrava tähtsusega, et kiirmenetluse otsusel oleks märgitud korrektselt väärteo toimepanemise aeg ja koht ning lühikirjeldus, samuti väärteo kvalifikatsioon (

§ 57lg 1 p 6,7,9).

Menetlusalusele isikule peab olema selge ja arusaadav, mida konkreetselt talle ette heidetakse. Üksnes siis on menetlusalusel isikul võimalik ka kaitseõigust teostada. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval ajal on kohtuväline menetleja korrektselt märkinud kiirmenetluse otsusele andmed, mis puudutavad väärteo toimepanemist, sh väärteo toimepanemise ajana 03.12.

1. a. Ka kaebuses ei ole Richard Kolsar väitnud, et kiirmenetluse otsusel märgitud väärteo toimepanemise asjaolud oleksid ebaõiged, ebapiisavad või talle arusaamatud. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuse koostamise õige aja märkimine on vajalik eesmärgiga fikseerida menetlustoimingute tegemise aeg. Seega ei ole riku otsuse tegemise aja väär märkimine Richard Kolsari õigust aru saada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohtu hinnangul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest sisuliselt, et rikkumine leidis aset 03.12.
2. a. Seega ei olnud kohtuvälisel menetlejal mitte kuidagi võimalik alustada väärteomenetlust enne kui Richard Kolsar rikkumise toime pani (

§ 31lg 1).

Seda kinnitavad ka väärteomenetluse käigus koostatud dokumendid, aga ka videosalvestis. Nimetatud tõenditest järeldub, et rikkumine on aset leidnud 03.12.

1. a. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaebuses toodud väitega, justkui kohtuväline menetleja on koostanud kiirmenetluse otsuse enne rikkumise toimepanemist.
2. LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et Richard Kolsar juhtis 03.12.
3. a kell 23.06 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 121.kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Audi A4, registreerimismärgiga 857TKP, kiirusega 121 km/h (+/- 8 km/h). Seda kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 12). Kiiruse mõõtmine on ka videosalvestatud. Kohtule on esitatud ka CD-plaat videosalvestistega (tl 10), kust nähtub lisaks mõõtmisele ka asjaolu, et kiirust mõõdeti just 03.12.
4. a. Lisaks eelviidatud tõenditele, on väärteoasjas tõendiks ka Richard Kolsari enda ütlused. Richard Kolsari ütluste kohaselt alustas ta sõitu Tartust ja eesmärk oli sõita Tallinna, liikluses oli ta olnud umbes 45 minutit. Richard Kolsari soov oli jõuda koju. Ta vaatas, et liiklus oli vaikne ja suurendas veidi kiirust. Ka kaebuses ei ole vaidlustatud kiiruse ületamise fakti. Vaidlust ei ole selles, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 121.kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p-le 1 90 km/h. Seega on eeltoodud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et Richard Kolsar ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis Richard Kolsar mootorsõidukit Audi A4, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 121 km/h (+/- 8 4 km/h), ületades sellega LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Kuna Richard Kolsar on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo.
5. Kohus leiab, et Richard Kolsar on väärteo toime pannud tahtlikult. Richard Kolsari ütluste kohaselt oli liiklus vaikne ja seetõttu suurendas ta kiirust. Sellest tulenevalt oli Richard Kolsari täiesti teadlik valik sõiduki juhtimisel kiiruse suurendamine ja seega suurima lubatud sõidukiiruse ületamine. Sellest tulenevalt on Richard Kolsar teo toime pannud kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes.
6. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Richard Kolsarile karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. LS § 227 lg 2 sätestab sanktsioonina rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et Richard Kolsar on rikkumise toime pannud väga liigeldaval maanteel ja seda pimedal, öisel ajal. Teekatte oli sõidu ajal märg, videosalvestise kohaselt oli väljas lumi maas ja kohati vihmane. Kuigi Richard Kolsari enda ütluste kohaselt oli liiklus vaikne, nähtub videosalvestisest, et kaasliiklejaid ajal, kui Richard Kolsar rikkumise toime pani, oli liikluses küll. Kohtu hinnangul on äärmiselt oluline arvestada ka seda, et Richard Kolsar pani kiiruse ületamise toime kavatsetusega, st mootorsõiduki juhina oligi tema eesmärgiks 03.12.
7. a kell 23.06 kiirust ületada. Materjalides puuduvad andmed, et Richard Kolsarit oleks varem väärteokorras karistatud. Kohus arvestab, et Richard Kolsar on üliõpilane ja tema sissetulekuks on stipendium 160 eurot kuus. Kiirmenetluse otsuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub sellega ja leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud käsitleda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlikku kahetsust (kuigi kirjalikus vastuses on kohtuväline menetleja leidnud, et seda tuleks arvestada). Siinkohal on kohtu arvates oluline, et väljend puhtsüdamlik kahetsus sisaldub esmakordselt väärteomaterjalides Richard Kolsari esitatud kaebuses kohtule. Kusjuures kaebuses on teinud Richard Kolsar teinud etteheite, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, kuid märgitud ei ole seda, millal ja kus on Richard Kolsar sellist kahetsust väljendanud. Väärteomaterjalides ei nähtu, et Richard Kolsar oleks kahetsust väljendanud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et mitte igasugune kahetsus ei saa kergendada karistust. KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes kergendab karistust üksnes siiras ja puhtsüdamlik kahetsus, mis peab olema seotud rikkumise toimepanemisega (mitte selle eest karistuse järgnemisega!). Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks arvestada karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu hinnangul on täiesti põhjendatud arvestada, et Richard Kolsari poolt toimepandud rikkumine ei ole ebaoluline või vähetähtis. Suurel kiirusel sõites on ohustatud kõik liiklejad, kuna piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine. Samas peab kohus võimalikuks arvestada, et Richard Kolsari rikkumine tuleb kvalifitseerida LS § 227 lg 2 järgi, mis näeb ette karistuse kohaldamise suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Kuna Richard Kolsar ületas kiirust 23 km/h jääb see alammäära lähedale. 5 Samuti peab kohus oluliseks arvestada LS § 227 lg 1 järgi toime pandud rikkumise eest (suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h) on karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Seega ei ole mingil juhul põhjendatud isikuid karistada LS § 227 lg-s 2 sätestatud rikkumiste toimepanemiste eest (mis on raskemad rikkumised kui LS § 227 lg 1 rikkumised) leebema karistusega kui kergema väärteo eest võimalik mõistetav karistus on. Sellest tulenevalt ei ole mingil juhul õigustatud ega karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas määrata Richard Kolsarile karistus tema taotletud määras, s.o KarS § 47 lg-s 1 sätestatud alammääras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus Richard Kolsarile kergema karistuse määramiseks on põhjendatud. Samas leiab kohus, et kõiki eeltoodud karistuse mõistmist mõjutavaid asjaolusid arvestades on põhjendatud määrata Richard Kolsarile karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud karistus proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab Richard Kolsari süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 6