Obsah (11)

§ 403§ 438§ 230§ 275§ 173§ 163§ 174§ 179§ 138§ 144§ 177

2-13-6240 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 8.jaanuar 2018. a Võru tn.12, Põlva tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-6240 Ts

§ 403

lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna pooled on andnud selleks nõusoleku (tl.71, 79 II kd.). Enne kirjaliku menetluse määramist on toimunud kohtuistung tunnistajate ülekuulamiseks (tl.40-43, II kd.) Vastavalt

§ 438

lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei vaidle pooled asjaolu üle, et Põlva Heakorratööd OÜ ja Ferdmaster OÜ vahel oli 18.07.2012.a. sõlmitud töövõtuleping nr Ü-10/2012 (tl.123-125, I kd), mille alusel kohustus Ferdmaster OÜ töövõtjana tegema Orica Eesti OÜ tehase territooriumil lepinguga kokkulepitud tingimustel tehase laohoone estakaadi raudbetoonist tugimüüri ehitamise tööd, millised on kirjeldatud lepingu lisaks olevas hinnapakkumises. Kohtumenetluse käigus on langenud ära vaidlus ka selle üle, et hageja poolt teostatud töös esinesid puudused- hageja poolt ehitatud tugimüüri tekkisid praod mille tekkepõhjuseks tuleb pidada tugimüüri deformatsioonivuukide tegemata jätmist. Vaidluse all on asjaolud, kas kostjal esineb alus keelduda seoses töös esinevate puudustega töö eest tasu maksmisest ning kas lisaks töövõtulepingule, mille esemeks oli tugimüüri ehitamine esines poolte vahel lepinguline suhe transporditeenuse osutamiseks, mille alusel on hagejal õigus nõuda tasu maksmist. 13. Pooletevahelise lepingulise suhte aluseks olevast töövõtulepingu nr Ü-10/2012 (tl 123, I

1. kd)p.2.1. on määratletud lepingu objekt ja eesmärk –ehitada Orica Eesti OÜ tehase territooriumil tehase laohoone estakaadi raudbetoonist tugimüür. Tehtavad tööd on kirjeldatud lepingu lisaks olevas hinnapakkumises, mille töövõtja on koostanud tellijalt saadud lähteandmete alusel ning mistõttu töövõtja ei vastuta esitatud andmete õigsuse eest. Lepingu p.6.3 on kokku lepitud lepingu hind – 25230 eurot, millele lisandub arveldamisel käibemaks. 5 Lepingu lisaks olevast hinnapakkumisest (tl.126, I
2. kd)nähtub, et töö sisuks oli 112 m pikkuse raudbetoonist tugimüüri ehitamine ning töö hinnas sisaldusid materjalid, sealhulgas betoon C30/37 XC3 XA1 koos transpordiga, objekti juhtimiskulud ning materjalide ja tööliste transport. Lepingu lisaks on ka joonised (plaan) tugimüüri kohta (tl.127, I kd), millel on tugimüüri plaan, vaade ja lõige, materjali (betoon, sarrus) margid ja kogused ning selgitavas osas tugimüüri täiendavad tehnilised andmed ja nõuded, sealhulgas pikkus ja deformatsioonivuukide teostamine iga 10 m järel. Tl.122, I kd. on Orica Eesti OÜ poolt kostjale antud objekti – Orica Eesti OÜ toorme- ja materjalilao nr 5 remonditööde loetelu, milles on tugimüüriga seotud töödena märgitud rambi tugimüüri lammutamine, materjalide utiliseerimine, projektilahenduse koostamine ja rambi tugimüüri ehitamine kemikaalikindlast (ammooniumnitraat) viimistlemata monoliitraudbetoonist. Hageja poolt tehtavaks tööks oli tulenevalt hageja ja kostja vahelisest lepingust tugimüüri ehitamine. Hageja on esitanud õiendi teostatud tööde kohta lepingu Ü-10/2012 täitmiseks (tl.13, I kd), milles on märgitud lepinguline töö - r/betoon tugimüür kokku 112 jm, mille maksumus lepingu järgi on 25 230 eurot ning koos käibemaksuga 30 276 eurot. Õiend on koostatud töövõtja esindaja D. V. poolt 16.08.2012.a. Hageja väite kohaselt on tellija teostatud töö vastu võtnud 23.08.2012.a. akti digitaalse allkirjastamisega juhatuse liikme Henn Asi poolt. 22.08.2012.a. on Ferdmaster OÜ koostanud Põlva Heakorratööd OÜ-le arve nr MA-04840 30 276 euro tasumiseks teostatud tööde eest vastavalt õiendile nr 1 objektil Orica Eesti tehase laohoone estakaad. 12.10.2012.a. on hageja pöördunud kostja poole kirjaliku nõudega lepinguliste kohustuste täitmiseks (tl.15-16, I kd), milles on lisaks arve nr MA-04840 tasumata jätmisele ette heidetud ka arvete nr MA-04781, summas 1732,68 eurot, MA-04832, summas 2287,44 eurot ja MA04902, summas 1262,87 eurot tasumata jätmist, millised on esitatud Ferdmaster OÜ poolt Põlva Heakorratööd OÜ-le transporditeenuse osutamise eest. Tl.11-13, II kd on nõudes osundatud arved transpordi- ja traktoriteenuste eest tasumiseks. Arvetel on viide töölehtedele 4302, 4297, 4516 ja 4373 (tl.9-10, II kd.) 19.10.2012.a. on kostja vastuseks hageja esindaja kirjalikule nõudele teatanud, et hageja poolt teostatud tugimüüri ehitus Orica Eesti OÜ territooriumile on teostatud ebakvaliteetselt (tugimüür on projektist kõrgem ca 10 cm ja esinevad praod), mille tõttu tuleb kostjal (Põlva Heakorratööd OÜ-
3. l)teostada uuesti asfaldi paigaldus ning Orica Eesti OÜ tellijana ei maksa enne vigade kõrvaldamist (tl.17, I kd). Seoses hageja nõudega töö eest tasu saamiseks on kostja pöördunud hageja poole ka 30.mail 2013.a., teatades, et arved tasutakse, kui objekt (tugimüür) on tellija poolt vastu võetud (tl.24, II kd.) ning 31.mail 2013.a. saadetud kirjas on kostja andnud tähtaja teatamiseks, millal hageja kõrvaldab Orica Eesti OÜ objektil tugimüüri ehitusel puudused. Tähtajaks teatamata jätmisel on kostja sunnitud võtma puuduste kõrvaldamiseks teise alltöövõtja (tl.25, II kd.). 14. Kohus jätab tähelepanuta ja asja lahendamisel arvestamata kostja poolt tõendina esitatud väljavõtte Orica Eesti OÜ 14.03.13.a. vastusest Põlva Heakorratööd OÜ hagile (tl.34, I kd.), kuna nimetatud tõend ei vasta dokumentaalse tõendi vorminõuetele. Vastavalt

§ 275

lg 1 võib esitada tõendina ka kinnitatud väljavõtte dokumendi osast, kuid antud juhul ei ole esitatud tõendi puhul võimalik kindlaks teha, millise dokumendi osaga on tegemist ning 6 väljavõtte õigsust ei ole kinnitatud. Lisaks on asjaolu kohta, mida antud tõendiga tõendada soovitakse – puuduste esinemise kohta hageja töös ja puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta kohtumenetluse käigus määratud ehitustehniline ekspertiis ning eksperthinnang (tl.80118, I kd.) on kohtu hinnangul piisav antud vaidlusaluste asjaolude tõendamiseks. Tl.39 I kd. on töövõtja projektijuhi e-kiri aadressile jack07@hot.ee (J. L. ), kes esindas nii projekteerijat kui omanikujärelevalvet (vt.kostja vastus hageja vastusele, tl.36 pöördel), milles on viidatud kõrgusmärkide puudumisele projektis ja tehtud töövõtjapoolne ettepanek kõrgusmärkide arvutamiseks (sidumine madalama uksega). Samal aadressil on D. V. on pöördunud kostja poole ka 9.08.2012.a., viidates puudustele projektis (tl.26, II kd.). Hageja on esitanud ka toodete Xypex Concentrate ja Sikaflex-Construction kirjeldused (sertifikaadid) (tl.40-45, I kd.), ühe neist venekeelsena, millised tõendid jätab kohus asja lahendamisel arvestamata, kuna kohtul puuduvad eriteadmised hindamaks nimetatud toodete sobivust töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Vastavad hinnangud puuduste kõrvaldamise efektiivsete meetodite kohta on antud eksperdiarvamuses. 15. Kohus on määranud hageja taotlusel tsiviilasjas ehitustehnilise ekspertiisi asjaolu tuvastamiseks, kas Orica Eesti OÜ territooriumile Mustanina külas, Vaivara vallas IdaVirumaal ehitatud laohoone laadimisestakaadi raudbetoonist tugimüüri ehitustööd on teostatud kostja poolt nõuetekohaselt ning kui ehitamisel esinevad puudused, siis milline on nende mõju ja mil viisil on neid võimalik kõrvaldada. Hageja on soovinud eksperdiarvamust ka ehitamise aluseks olnud dokumentatsiooni nõuetekohasuse kohta. Ekspertiis on teostatud riiklikult tunnustatud ekspert Ülo Lainsalu 2014.a.juuli-augustikuus, tugimüüri vaatlus on viidud läbi 2.07.2014.a. Eksperdiarvamuse kohaselt (vastused esitatud küsimustele, tl.117-118, I kd.) ei vasta tugiseina ehitamise aluseks olnud joonis, mille on koostanud AS Resand, kehtivatele nõuetele ja selle alusel ei ole võimalik ehitada nõuetele vastavat tugiseina. Tugisein on ehitatud osaliselt projektile vastavalt ning ehitamisel on kasutatud projektis ettenähtud betooni. Eksperdiarvamusest nähtuvalt on betoonkonstruktsioonides pragude tekkimine lubatav ja tavapärane ning praod võivad mõjutada konstruktsiooni, antud juhul tugiseina kandevõimet, stabiilsust ja vastupidavust juhul, kui need on laiemad kui 0,3 mm. Olemasolevat tugiseina on võimalik parandada, lõigates läbi tugiseina vertikaalosa ja tekitades selliselt puuduvad deformatsioonivuugid. Samuti tuleb lõigata lahti, puhastada ja täita praod, ehitada projektikohane kaldpind ning katta betoonpind kemikaalikindlust tagava materjaliga. Tugimüüri remontimise maksumus, arvestades 2014.a. II kvartali hinnataset on koos käibemaksuga 18 531 eurot. Ekspert on vastuseks küsimusele, kas garantiikorras pragude parandamata jätmine mõjutab tugimüüri vastupidavust ning võis põhjustada uute pragude tekkimist esile toonud, et pragude kõrvaldamine garantii ajal ei välistaks antud juhul uute pragude tekkimist, kuna põhiprobleem on deformatsioonivuukide puudumises. Kuna projektis ei olnud lahendatud tugimüüri kemikaalikindluse tagamine, ei saa vältida ka lisapragude tekkimist. Lähtudes mõistlikkuse printsiibist ei saa pidada ainuõigeks ehitatud tugimüüri lammutamist ja selle asemele uue ehitamist, kuivõrd ehitustehniliselt on võimalik tugimüüri sihtotstarbeline kasutamine tagada ka selle remontimise teel. 7 Ekspertiisiakti uurimuslikus osas (tl.94-96, I

1. kd)on ekspert esile toonud, et vastavalt Orica Eesti OÜ tellimusele tuli Põlva Heakorratööd OÜ-l koostada rambi uue tugimüüri projektilahendus ning ainsaks tellijapoolseks täpsustuseks selles osas oli tugimüüri ehitamine kemikaalikindlast viimistlemata monoliitsest raudbetoonist. Vajalikku lähteülesannet projekteerimiseks Orica Eesti OÜ poolt ei esitatud. Projektilahendus ei vasta Orica Eesti OÜ poolt soovitule, ehitada see kemikaalikindlast monoliitbetoonist. Projektis oli ette nähtud betooni keskkonnaklass XA1, mis vastab madalale keemilisele agressiivsusele. Ka betooni survetugevusklass ei vastanud kõrgele keemilisele agressiivsusele. Projektis ei ole esitatud mingeid nõudeid ega juhiseid projekteeritud tugimüüri kemikaalikindluse saavutamiseks ning tagamiseks. Tugimüüri projekt (joonis ühel lehel) ei ole piisav ehitustööde läbiviimiseks ka põhjusel, et puudub tugimüüri sidumine olemasoleva hoonega, esitamata on deformatsioonivuukide sõlmelahendus, määramata on rajatava tugimüüri kõrgusmärk jne. Ekspertiisiaktis on märgitud, et nõutavate deformatsioonivuukide asemel on tugimüüri lõigatud mahukahanemisvuugid (tl.106, I kd.). Kuna nimetatud vuukide tööprintsiibid on monoliitses raudbetoonkonstruktsioonis erinevad, ei saa nad teineteist asendada. Ekspertiisi käigus teostatud vaatluse käigus 2.07.2014.a. on kindlaks tehtud tugimüüris erinevate suurustega (suuremad, kui 0,3
2. mm)pragusid kokku 23, sealhulgas varem täidetud praod (5 tk), mis on hiljem avanenud, s.t et kasutatud vuugitäide ei ole taganud vuukide laienemisel nende suletust. Pragude tekkepõhjuseks on vajalike deformatsioonivuukide mitteehitamine tugimüüris. Kuna tugimüürile rakenduvad koormused ei ole suured, ei ole pragude tõttu ohustatud tugimüüri stabiilsus, kuid lao otstarbest tulenevat kemikaalikindluse nõuet silmas pidades ei tohi betooni pinnas olla pragusid, mis võimaldaksid kemikaalil sattuda konstruktsiooni ja põhjustada seal korrodeerumist. Kemikaalikindluse tagamine on projektis lahendamata (tl.114-115, I kd.). Ekspertiisiakti lisaks olevast tugimüüri remondi koond-finantseelarvest (tl.162-165, I
3. kd)nähtub, et tugimüüri remonditööd, sealhulgas deformatsioonivuukide sisselõikamise ja nende kinnitegemise maksumus on kokku 5013 eurot, pragude avamine ja täitmine 2214 eurot, tugimüüri monoliitseina ehitamine 2,2m3 961 eurot ning säilitatavate pindade kaitse, olemasolevate konstruktsioonide toestus ja koristustööd kokku 1397 eurot. Hageja on esitanud hinnapakkumise 21.08.2013.a., mille kohaselt on raudbetooni saagimistööde maksumus12 jm osas pinna paksusega 40 cm juures koos käibemaksuga 1296 eurot ( tl.48, II kd.). 16. Kohtule on esitatud ka tsiviilasjas nr 2-12-54241 teostatud ehitustehnilise ekspertiisi akt (tl.182-210, I kd.), mis on teostatud 2015.a. aprillikuus riiklikult tunnustatud ekspertide Ülo Lainsalu ja Hannes Kase poolt, ning milles on hinnatud OÜ Põlva Heakorratööd poolt Orica Eesti OÜ tehase territooriumil teostatud töid tervikuna, sealhulgas hageja poolt teostatud tugimüüri ehitustöid. Ka nimetatud eksperdiarvamuse vastuses küsimusele 1.2.2. on märgitud, et tugimüüris olevate pragude arv on 23.02.2015.a. seisuga kahe uue prao võrra suurenenud ning osaliselt on suurenenud olemasolevate pragude laius. Ülevaatusel leiti tugimüüri välispinnal mitmeid murdunud betooni kohti. Pragude edasise tekke vältimiseks ja tugimüüri kasutusea ning kandevõime vähenemise vältimiseks tuleb lõigata deformatsioonivuugid, remontida olemasolevad praod ja immutada betooni pinnad vajaliku lahusega kemikaalikindluse tagamiseks. Tegemist on kompleksse tööga, millest üksikute osade tegemine või mingi osa ärajätmine ei taga vajalikku tulemust. Seetõttu tuleb ka vajalikke 8 kulutusi vaadata kui tervikut, milline on hinnanguliselt kokku 17 796,40 eurot ( varasemas eksperdiarvamuses esitatud tugiseina remonditööde maksumus, millest on maha arvatud asfaldiga seotud tööde maksumus). Lisaks sellele on eksperdiarvamuse vastuses küsimusele 1.2.5. leitud, et uus tugimüür on kõrgem, kui lammutuseelne tugimüür ning kõrguste erinevuse tõttu (eri mõõtmispunktide põhjal vahemikus 130-200
4. mm)ei vasta olemasoleva raudtee veeremi nõuetele. Rambi ja tugimüüri kõrguse vastavusse viimiseks nõuete ja tellija sooviga, tuleks lao väravate juurest lõigata betoonist tugimüüri ülaäär madalamaks. Nimetatud töö maksumus koos äralõigatud betooni äraveo ja utiliseerimise ning tugimüüri betoonist ülaosa remondiga on 1292 eurot, millele lisandub käibemaks. Eksperdid on nimetatud ekspertiisiaktis andnud arvamuse, et ehitatud tugimüür on sihtotstarbeliselt kasutatav mööndustega – kauba mahaaladimine vagunitest on raskendatud (tugimüür on ettenähtust kõrgem), tema eluiga praegusel kujul ei taga nõutavat kasutusaega (50 aastat). Eksperdiarvamuse lisast 1 (tl.197, I kd.) nähtub, et kõigi Orica Eesti OÜ poolt Põlva Heakorratööd OÜ-lt tellitud tööde maksumus ladu nr 5 remondil oli 95 562,45 eurot (käibemaksuta). Viru Maakohtu 10.juuni 2015.a. kohtumäärusega on tsiviilasjas OÜ Põlva Heakorratööd hagis Orica Eesti OÜ vastu 141 382,14 euro ja lisanduva viivise nõudes kinnitatud kompromiss, mille kohaselt Orica Eesti OÜ tasub Põlva Heakorratööd OÜ-le kompromiss-summana 21 000 eurot, millele lisandub käibemaks. 17. 10.märtsil 2016.a. toimunud kohtuistungil (protokoll tl.40-43) on üle kuulatud tunnistajad D. V. ja B. B. . D. V. ütluste kohaselt tegeles tema tööprotsesse täitmisega Orica objektil tugiseina ehitamisel. Vead ilmnesid alles siis, kui oodati tasumist, umbes kuu aega hiljem, tugiseina kõrgusmärgid olid valesti. Kõrguste arvestamisel võeti aluseks ukseläved. Puuduseks olid veel praod, kuid need lõigati veel enne üleandmist lahti ja täideti. Tööd tehti projekti või joonise järgi, millel ei olnud ei numbrit ega kuupäeva. Lõigati ka vuugid, nagu oli joonisel ette nähtud, tunnistaja möönab, et need olid mahukahanemisvuugid, mis oli läbi räägitud objektil viibiva J. ja see rahuldas kõiki. Samas tunnistaja ei oska selgitada, mis vahe on deformatsioonivuukidel ja mahukahanemisvuukidel, tal puudub ehitusalane haridus. Tunnistajana ütlusi andnud endine Ferdmaster OÜ projektijuht B. B. kinnitas, et osutas antud objektil D. V. abi, aitas hankida raketisi, betooni ja armatuure. Tööde teostamine toimus tellijalt saadud projekti järgi, kui tekkis küsimusi, peeti kirjavahetust tellija esindaja J. . Projektis oli kirjas deformatsioonivuukide tegemine iga 10 meetri tagant. Projekt oleks pidanud näitama ka sõlme läbilõikes, siis ei oleks probleeme olnud. Vuugi mõistest arusaamiseks oleks see pidanud olema rohkem lahti kirjutatud. Hiljem on tehtud Oricale ettepanek, kuidas olukorda parandada. Probleemideks olid vale kõrgus, betoonimark ja vuugid. Projektis kõrgusmärgid puudusid, töö käigus tellija, s.o Põlva Heakorratööd soovitas võtta algpunktiks rööpad. Kuna need olid lainelised, siis tehti kirjalikult ettepanek võtta aluseks värava alumine osa, mille peale vastati, et selline lahendus rahuldab. Garantiiajal tekkinud pragudega tunnistaja kokku ei puutunud. 18. Hinnates kohtule esitatud tõendeid ja nende alusel tuvastatud asjaolusid, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 9 VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulenevalt VÕS § 637 on töövõtjale tasu maksmise kohustus tellija põhikohustuseks. Tasu maksmise nõude eelduseks on töö valmimine ehk kokkulepitud tulemuse saavutamine töövõtja poolt. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ning kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub VÕS § 637 lg 4 järgi töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesolevas asjas ei ole kostja eitanud tellijana töö vastuvõtmist 23.augustil 2012.a., kuid on tuginenud oma kohustuse täitmisest (tasu maksmisest) keeldumisel VÕS § 111 lg 1, mis sätestab vastastikuste kohustuste puhul lepingupoole õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Riigikohus on 28.10.2008.a. kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 osundanud, et töö vastuvõtmise esmane tähendus on tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 1.lause alusel. Kuid töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös ilmnevatele puudustele. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 alusel, et täitmine oli täielik ja kohustus täideti kohaselt. Vastupidist peab tõendama tellija. Kui tellija keeldub tasu maksmast VÕS § 111 lg 1 alusel, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab. Tulenevalt VÕS § 111 lg 3 sätestatust ei saa puuduste tõttu keelduda kogu kokkulepitud tasu maksmisest, osundatud säte õigustab tasu maksmisest keeldumist ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kahju hüvitamiseks. 19. Käesolevas asjas on kostja toetunud puudustele hageja töös, mille tõttu keeldus kostjalt töö vastuvõtmisest töö tellinud isik – Orica Eesti AS, kelle objektil (laohoone juures) hageja ehitas estakaadi tugimüüri. Kohus leiab, et puuduste esinemine hageja töös on tõendatud eksperdiarvamustega nii käesolevas kohtumenetluses kui kohtumenetluses Põlva Heakorratööd OÜ hagis Orica Eesti OÜ vastu, milliseid tõendeid on kohus eespool kirjeldanud. Vastavalt VÕS § 641 lg 1 peab töölepingu nõuetekohaseks täitmiseks töövõtja tehtud töö vastama lepingu tingimustele, eelkõige kvaliteedi ja muude omaduste poolest. Töö lepingutingimustele vastavuse kindlaks tegemisel tuleb esmalt tuvastada, mis oli töö sisuks ning milline ja milliste omadustega pidi olema lepingu esemeks olev tulemus ning seejärel hinnata, kas töö vastab kokkulepitud omadustele ning kas töös esinevad puudused toovad kaasa lepingutingimustele mittevastavuse. Töö peab vastama kokkulepitud standardile ning olema vaba puudustest, mis vähendavad tema kasutusväärtust. Seega tuleb kõigepealt kontrollida, millised kokkulepped töö omaduste kohta sisalduvad pooltevahelises töövõtulepingus. 20. Kohus on lepingu objekti ja eesmärki eespool (vt.otsuse p.13) kirjeldanud. Lepingust nähtuvalt pidi hageja ehitama laohoone estakaadi raudbetoonist tugimüüri, mille pikkus ja ehitamiseks kasutatavate materjalide omadused on märgitud hinnapakkumises. Lisaks pidi hageja töö tegemisel aluseks võtma lepingu lisaks oleva projektdokumentatsiooni, mis 10 koosnes skeemist ühel lehel ning mis ekspertarvamuse kohaselt nõuetele mittevastav, mistõttu selle alusel ei ole võimalik ehitada nõuetele vastavat tugiseina (-müüri). Lisaks hageja ja kostja vahel kokkulepitud töö omadustele pidi tugimüür vastama ka kostja lepingupartneri – Orica Eesti OÜ kui töö lõppkasutaja nõuetele, mis olid tellimuse nr 201205143 lisas 1, suunatuna Põlva Heakorratööd OÜ-le ning kus oli märgitud hagejalt tellitud töö kohta, et rambi tugimüür tuleb ehitada kemikaalikindlast viimistlemata monoliitraudbetoonist. Nimetatud kokkulepet töö omaduse kohta ei sisaldunud hageja ja kostja vahelises lepingus. Hageja ehitas tugimüüri valmis temale esitatud puudliku projektdokumentatsiooni alusel, arvesse võtmata rajatise kemikaalikindluse nõuet, millest ta ei olnud teadlik. Lisaks sellele olid tugimüüri puudusteks standarditele mittevastavad praod. 21. Järgnevalt tuleb vastata küsimusele kas hageja vastutab nimetatud puuduste eest ning millises ulatuses. VÕS § 641 lg 3 kohaselt võib töövõtja vastutust välistavaks asjaoluks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest olla muuhulgas tellija ebaõiged juhised, kui ta neid juhiseid piisavalt kontrollis. Tellija juhisteks on muuhulgas ka töövõtjale esitatud plaanid, projektid ja joonised. Kuid seadusandja on rõhutanud, et töövõtja on kohustatud juhiste sobivuse ja otstarbekuse üle kontrollima ning kahtluse korral teavitama tellijat juhiste täitmisega kaasnevatest riskidest töökvaliteedile. Kui töövõtja seda ei tee, vastutab ta väära juhise tõttu lepingutingimustele mittevastava töö eest. Kohus on seisukohal, et hageja vastutab lepingutingimustele mittevastava töö eest osas, mis puudutab tugimüüri deformatsioonivuukide tegemata jätmist, mis omakorda on eksperdiarvamusest nähtuvalt tugimüüri pragude tekkimise põhjuseks, samuti kõrguse poolest mittevastava tugiseina ehitamise eest. Hageja professionaalse ehitusettevõtjana pidi saama aru, et kostja poolt üleantud ehitamise aluseks oleva skeemi alusel ei ole võimalik tööd nõuetekohaselt teostada, kuna skeemil puudusid kõrgusmärgid ja deformatsioonivuukide tegemiseks vajalikud juhised. Hageja poolt taotletud tunnistajate ülekuulamisel ilmnes, et tunnistajad, kes olid objektil tööde teostamist juhendavad inimesed (projektijuhid) ei osanud selgitada vahet mahukahanemisvuukide ja deformatsioonivuukide vahel, mööndes, et joonistel ei olnud näidatud vuugi sõlme läbilõikes. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendanud töö lepingutingimustele mittevastavus, mis annab aluse vähendada maksmisele kuuluvat tasu puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste võrra. Kulutuste suuruse arvestamisel võtab kohus aluseks eksperdiarvamuse lisas nr.20 (tl.162, 164-165, I kd.) esitatud tugimüüri seina remonditööde eelarve, arvates remonditööde maksumusest maha betoonpindade katmise SikaCor 277 seguga kemikaalikindluse tagamiseks (vt.ekspertarvamuse p.3.9..2), millise puuduse eest ei vastuta töövõtja, kuna tellijalt (kostjalt) ei saadud vastavat juhist. Remonditööde maksumus, mille eest vastutab töövõtja on eeltoodust tulenevalt 12598,95 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingutingimustele mittevastavusena tuleb käsitleda ka tugimüüri ebaühtlast kõrgust, millise puuduse kõrvaldamise maksumus on välja arvestatud ekspertide Ü.Lainsalu ja H.Kase poolt koostatud eksperthinnangus tsiviilasjas nr 2-12-54241 (vt. otsuse p.16). Kuna kostja poolt hagejale töö teostamiseks üleantud joonisel puudusid kõrgusmärgid, ei oleks hageja pidanud hakkama tugimüüri kõrgusmärke ise või ka kooskõlastatult tellijaga paika panema, sest selle tagajärjeks oli lepingutingimustele mittevastav töö. Nimetatud puuduse kõrvaldamise maksumuseks on 1292 eurot, millele lisandub käibemaks. 11 22. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tal oli kostjaga lisaks 18.07.2012.a. sõlmitud töövõtulepingule veel mingi lepinguline suhte, mille alusel on õigus nõuda tasu transporditeenuste eest vastavalt hagi täiendusele. Arvete esitamine iseenesest ei tekita poolte vahel vastastikuseid õigusi ega kohustusi. Kohtule esitatud töölehti ei saa käsitleda kokkulepetena teenuse osutamiseks, kuna töölehtedel puudub teenuse saaja kinnitus, et märgitud teenuseid on kasutatud. Kliendina ei ole töölehtedel märgitud kordagi kostjat, allkirjastatud on töölehed isikute poolt (L. D. , P. P. ), kelle seos Põlva Heakorratööd OÜ-ga ei ole teada. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt 3247,91 euro väljamõistmiseks arvete MA04781, MA-04832 ja MA-04902 alusel. 23. Eeltoodust tuleneb, et kostjal on kohustus tasuda hagejale tööde eest 13606,86 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud kohustus muutus sissenõutavaks 29.08.2012.a. , s.o arvel nr.MA-04840 märgitud tasumise tähtajal. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel viivist. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 30.08.2012 kuni 19.01.2013.a., s.o 143 päeva eest. Viivise määraks on lepingus kokku lepitud 0,5 % päevas. Kohus leiab, et puudub alus lepingus kokku lepitud viivise määra ja viivise vähendamiseks, kuna hageja on piirdunud viivise väljamõistmise taotlemisel suhteliselt lühikese ajavahemikuga (ei ole taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist) ning käesolevaks ajaks on kostja viivitanud tasu maksmisega juba üle viie aasta. Kohus on seisukohal, et vähemalt ajal, kui kostja ja Orica Eesti OÜ saavutasid kokkuleppe töö eest osalise tasu maksmise kohta, oleks kostja pidanud lähtuvalt hea usu põhimõttest ka hagejale tasu osaliselt välja maksma. Arvestades kohtu poolt kindlaks tehtud töö eest tasumisele kuuluvat summat – 13606,86 eurot ning hageja poolt viivise väljamõistmise taotlust perioodi 30.08.2012-19.01.2013 (143 päeva) eest, on viivise suurus 9728,90 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 23 335,76 eurot [(30 276 – 16 669) + 9728,90]. Käesolevas asjas on hagi tagamise abinõuna seatud kostja kinnisasjale, registriosa nr 1808738 kohtulik hüpoteek. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt tuleb kohustada kostjat alluma sundtäitmisele hüpoteegi realiseerimiseks. Kui kostja rahuldab hageja nõude, kustutatakse hüpoteek kinnisasja omaniku (kostja) taotlusel hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. VI. Menetluskulude jaotus 24.

§ 173

lg 1 ja lg 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 12 Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mõistab asja lahendav kohus

§ 179

lg 1 kohaselt kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pooled on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad (tl.87, 93-94, II kd.). Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole pooled oma seisukohti vastaspoole menetluskulude kohta esitanud. 25.

§ 138lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja Liis Puidak hagejale õigusabi kokku 44,75 tunni ulatuses, sealhulgas 14 tundi tunnihinnaga 70 eurot ja 30,75 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Sõidule kulunud aeg seoses kohtuistungitest osavõtuga Põlvas neljal korral, kokku 24 tundi on tasustatud vastavalt kokkuleppele kliendiga 20 eurot tund ning sõidukulude hüvitamiseks oli kokku lepitud 0,35 eurot kilomeeter. Kokku moodustavad hageja õigusabikulud 5095 eurot (käibemaksuta), sealhulgas sõidukulu seoses osavõtuga kohtuistungitest Põlva kohtumajas 560 eurot ning tasu sõidule kulutatud aja eest 480 eurot. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikeks õigusabikulud, mis on otseselt seotud kohtumenetlusega, s.o kohtuistungitest osavõtt, nendeks valmistumine, hagiavalduse ja vastuste koostamine kostja seisukohtadele, taotluste koostamine kohtule. Seevastu kohtumised kliendiga, temale eksperthinnangu tutvustamine ning ajakulu sõidule ei ole menetluskuluks

§ 144p 2 järgi.

Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-27843). Kohus leiab, võttes arvesse menetluse tulemuslikkust hageja jaoks, et õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks on olnud põhjendatud ja vajalik 40 tunni ulatuses, sealhulgas 13 tundi tunnihinnaga 70 eurot ja 27 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Põhjendatud on Sõidukulu arvestamine lepingulise esindaja kulude hulka 560 eurot ulatuses, seega kokku on põhjendatud ja vajalik hageja õigusabikulu suurus 4170 eurot. Hageja on tasunud tsiviilasjas hagi esitamisel riigilõivu kokku 900 eurot (tl.10), sealhulgas 50 eurot hagi tagamise avalduselt (tl.9, 19, 26, I kd.) ning asja läbivaatamise kulu (ekspertiisikulu) ettemaksuna 2500 eurot (tl.75, I kd.) Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 711,60 eurot, kostjat on menetluses esindanud kuni 2017.a lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein. Käesolevas asjas esinevad asja läbivaatamise kulud ekspertiiskulu näol kokku 5448 eurot (tl.79). 10.detsembri 2014.a. kohtumääruse alusel (tl.168-169, I kd.) on riiklikult tunnustatud ekspert Ü.Lainsalule nimetatud summa välja makstud, sealhulgas 2500 eurot hageja poolt tasutud ekspertiisitasu ettemaks. Ülejäänud summa- 2948 eurot on välja makstud riigieelarvelistest vahenditest. Arvestades hageja nõude –49999 eurot rahuldamist 23 335,76 euro ulatuses, s.o ca 47 % esitatud nõudest, on kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud jagada menetluskulud osaliselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätta osaliselt poolte endi kanda. 13 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ½ kohtukuludest - hagi esitamisel tasutud riigilõivudest, summas 450 eurot. Kohus jätab poolte kanda võrdsetes osades ka asja läbivaatamise kulud. Arvestades, et hageja on kandnud ekspertiisikuludest 2500 eurot ning ekspertiisikulud kokku on 5448 eurot, tuleb

§ 179

lg 1 alusel hagejalt välja mõista riigituludesse 224 eurot [(5448:2) -2500] ning kostjalt 2724 eurot. Kummagi poole õigusabikulud jätab kohus poole enda kanda.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täiutmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 14