2-17-7228/96

2-17-7228 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-7228 Kohtuasi XX hagi Y OÜ vastu töötasu, ületunnitasu ja puhkusehüvitise ning viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad kaebuse menetlemisel Kostja (apellant) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
4. Jätta Y OÜ apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-7228 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
7. Jätta Y OÜ apellatsioonkaebuse menetlemise kulud Y OÜ kanda. XX-l ei ole praeguses menetlusetapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-17-7228 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. XX (hageja) esitas
9. märtsil 2017 Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus tuvastada hageja ja Y OÜ (tööandja, kostja) vahel kehtinud töösuhte aja ning hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse, määrata töölepingu lõppemise aluse ja mõista välja tööandjalt seaduses ettenähtud hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses 4872 eurot, saamata jäänud töötasu 1624 eurot, puhkusehüvitise 78 eurot 58 senti ja hüvitise ületundide eest 846 eurot. TVK rahuldas
10. aprilli
11. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/531/17 hageja avalduse osaliselt. Otsusega tuvastati, et poolte vahel kehtis tööleping
12. veebruarist –
13. märtsini 2017, mil tööleping lõppes poolte kokkuleppel. Hageja kasuks mõisteti välja põhitöötasu 1624 eurot, ületunnitasu 285 eurot ning puhkusehüvitis 1,5 kalendripäeva eest 78 eurot 58 senti. Hageja nõue jäeti rahuldamata osas, milles hageja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse tööandja algatusel
14. märtsil 2017, lõpetada töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt välja ületunnitasu 561 euro ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 4872 euro saamiseks.
15. Tööandja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas
16. mail 2017 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus vaadata TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras.
17. Hageja haginõudeks oli töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetu, st hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhitöötasu 1624 eurot (90,5 tunni eest (
18. veebruarist kuni
19. veebruarini 2017) tasu 8 eurot tunnis ja 75 tunni eest (
20. veebruarist kuni
21. märtsini 2017) tasu 12 eurot tunnis), ületunnitasu 47,5 tunni eest 285 eurot, puhkusehüvitise 1,5 kalendripäeva eest 78 eurot 58 senti ning seadusjärgse viivise alates
22. märtsist 2017 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt asus hageja
23. veebruaril 2017 Rootsi Kuningriigis tööle maalri ametikohal tunnitasuga 8 eurot (neto).
24. veebruaril ütles tööandja tunnitasu suuruseks 12 eurot. Tööandja esindaja JB teatas
25. märtsil 2017 hagejale, et tema töötempo on liiga aeglane, mistõttu hageja soovis töösuhte lõpetada ning tööandja seda ka nõudis.
26. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei töötanud hageja puhkepäevadel ning sai töötada 8 tundi päevas, s.o 11 päeva veebruaris ja 2 tööpäeva märtsis, mille eest saab ta nõuda kokku töötasu 104 tunni eest 832 eurot (bruto). Töösuhe kestis
27. veebruarist
28. märtsini
29. Hageja esitatud töötundide tabelit ei ole tööandja aktsepteerinud. Kokkulepet suurema töötasu kohta ei olnud. Algse kokkuleppe kohaselt pidi hageja saama 1200 eurot kuus (neto).
30. Pärnu Maakohus rahuldas
31. jaanuari
32. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1328 eurot, ületunnitasu 190 eurot ja puhkusehüvitise 75 eurot 90 senti, samuti seadusjärgses määras viivise võla põhiosalt alates
33. märtsist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus tuvastas, et hageja sõitis Rootsi Kuningriiki tööle
34. veebruaril
35. Kuigi töölepingu p 1.
36. järgi asus ta tööle
37. veebruaril 2017, puudus vaidlus selles, et hageja tegi tööd (pahteldas)
38. veebruaril. Kostja seaduslik esindaja on ise selle töö, kuupäeva ja 2 2-17-7228 tegemise aja tööaja lehele märkinud. Hageja märkis sama töö tegemise
39. veebruaril ning töökorralduse reeglitega tutvumine toimus samal kuupäeval. Eeltoodust tulenevalt algas töösuhe poolte vahel
40. veebruaril
41. Tööandja ei ole 6/7 nädala tööaja lehel märkuste osas (mille ta ise kirjutas) esile toonud
42. veebruaril mittetöötamist ja on ise märkinud nädalaks just „6/7“.
43. veebruar oli
44. aasta
45. nädala pühapäev. Eelnevaga, aga ka
46. nädala tööaja lehega, on tõendatud hageja väited, et tööd tehti nädalavahetustel ja töö võis kesta ka kauem kui 7.00 – 17.00 ehk 10 tundi päevas (aja on tööandja
47. nädala tööaja tabeli alla märkinud). Seega on asjaolu, et hageja töötas enam kui viiel päeval nädalas, nähtav tööaja tabelitest. Nii näiteks töötas hageja
48. kuni
49. veebruarini iga päev. Töösuhte lõppemise päevaks oli
50. märts 2017, sest siis töötaja enam tööd ei teinud, kuna tema töötamise kiiruse suhtes olid tööandjal tekkinud pretensioonid, mis fikseeriti sel päeval koostatud aktis. Sama päeva õhtul sõitis töötaja tagasi koju. Selle kohta, et töösuhe oleks lõppenud päev varem, ei ole tõendeid esitatud. Seega kestis poolte töösuhe
51. veebruarist kuni
52. märtsini 2017, hageja töötas ka nädalavahetustel ning tööpäev kestis kauem kui kaheksa tundi päevas. Kokku töötas hageja 166 tundi. Pooled olid leppinud kokku 8 euro suuruse tunnitasu (bruto). Seda, et tegemist oli brutotöötasuga, saab järeldada poolte allkirjastatud töölepingu p-st 3.1, samuti eeldatakse töölepinguseadus (TLS) § 29 järgi brutotöötasu kokkulepet. Lähtuvalt 8 euro suurusest tunnitasust (bruto) saab arvutada ka ületunnid ja saamata jäänud puhkusehüvitise. Viivis tuleb välja mõista alates
53. märtsist 2017, s.o töölepingu lõppemisest, ning 1593 euro 90 sendi (1328+190+75,90) tasumisega viivitamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista ka võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis kuni nõuete täieliku tasumiseni. Arvestades hagi osalist rahuldamist jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.
54. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja asja menetluse lõpetada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus ekslikult, et töösuhe poolte vahel kestis
55. veebruarist kuni
56. märtsini 2017, kuigi selle kohta ei ole asjas esitatud ebakindlaid tõendeid. Asjas ei ole tõendatud, et hagejale tuleb välja maksta töötasu brutosummas 1328 eurot 166 töötunni eest. Kostja on hagejale saadaoleva tasu välja maksnud. Kuna hageja ei ole teinud ületunde, on ka ületundide eest tasu väljamõistmine alusetu. Kuna töötasunõue on alusetu, ei ole hagejal õigust saada ka puhkusehüvitist. Kuna hageja takistas vaidluse kiiret lahendamist, ei ole tal õigust saada viivist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
57. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, 3 2-17-7228 et menetlusosalistel menetluskulusid. ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid
58. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus kostja vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras ja haginõudeks oli kokku 1987 eurot 58 senti, millele lisandus hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja sellele järgneva aasta eest arvestatav viivis TsMS § 133 tähenduses kokku 188 eurot 57 senti. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
59. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus. Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Kostja heidab maakohtule apellatsioonkaebuses ette eelkõige seda, et maakohus tuvastas vääralt hageja töö tegemise aja. Maakohus tuvastas, et hageja asus tööle
60. veebruaril 2017 ja töösuhe lõppes
61. veebruaril 2017, sh viimasel päeval hageja enam tööd ei teinud. Kostja hagile esitatud vastuväidete kohaselt kestis töösuhe
62. veebruarist 2017 kuni
63. märtsini
64. Seega vaidles kostja vastu üksnes sellele, et hageja töötas ka
65. ja
66. veebruaril
67. Samuti vaidles kostja maakohtus vastu sellele, et hageja töötas nädalavahetustel ja tegi päevas rohkem kui kaheksa tundi tööd. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja töö tegemise aega tuvastades selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Kuna tegemist on lihtmenetluse asjaga, võis maakohus asja lahendada õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning kalduda TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi mh kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ning tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seega ei saa maakohtule ette heita, et ta on hageja töötunnid tuvastanud ebausaldusväärsete või ebakindlate tõendite alusel. Maakohtu tuvastatud töötasu suurusele ei ole kostja vastu vaielnud. Väited selle kohta, et hagejal ei ole õigust saada viivist, kuna ta venitas asja menetlust maakohtus, ning et kostja on hagejale saadaoleva töötasu välja maksnud, on kostja esitanud esimest korda alles apellatsioonkaebusest, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta. 4 2-17-7228 Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.
68. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna aga hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
69. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 5