← Eesti

2-17-3487/34

Obsah (10)§ 172§ 657§ 659§ 662§ 604§ 162§ 171§ 175§ 177§ 178

Tsiviilasi nr 2-17-3487 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-17-3487 Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Margo Klaar, Kau

) § 172 lg-st 6 jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda. 6. 20.11.2017.a esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega vabastatakse RP PT nõukogu liikme kohalt ja määratakse tema asemel nõukogu asendusliikmeks MS või kohtu poolt usaldatud objektiivne isik. Avaldaja palus menetluskulud jätta PT kanda. Avaldaja jäi enda varasemate seisukohtade juurde. Avaldaja esitatud dokumentidest on näha, et RP ei käitu nõukogu koosolekul hoolsalt, vaid hääletab samamoodi nagu TA, analüüsimata seda, kas otsus on PT huvides või mitte. RP toetas IP valimist PT juhatuse liikmeks ilma, et PT 5

(10)Tsiviilasi nr 2-17-3487 kolmandal nõukogu liikmel oleks olnud võimalik IP-ga eelnevalt tutvuda. IP näol oli tegemist isikuga, kelle suhtes oli kohus kuulutanud välja pankroti ning nentinud vastavas kohtumääruses, et antud isik on teinud ebaõigeid otsuseid kohustuste võtmisel. Sellise isiku määramine PT juhatuse liikmeks ei saa olla PT huvides. Samuti on RP toetanud PT poolt perspektiivitu kohtuvaidluse jätkamist ringkonnakohtus ja Riigikohtus, tekitades PT-le seeläbi vaid täiendavaid kulusid. Avaldaja esitas määruskaebusega kaks e-kirja, mille avaldaja RP-le saatis. E-kirjadest nähtuvalt soovis avaldaja nii 2016.a augustis kui 2017.a jaanuaris RP-ga PT edasisi arenguid arutada, RP aga eeltoodud kirjadele ei vastanud. Eeltoodu tõendab, et RP ei olnud erapooletu ega kohelnud PT aktsionäre võrdselt, kuivõrd ta keeldus avaldajaga, kellele kuulub 50% PT aktsiatest, suhtlemast. Menetluskulude osas on kohus kohaldanud valesti

§ 172lg-t 6.

Kohus ei ole oma 03.11.2017 kohtumääruses põhjendanud seda, miks menetluskulud ei jäänud PT kanda.

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  2. Vastustajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
  3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 659

ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Äriseadustiku (ÄS) § 319 lg 5 kohaselt võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda mõjuval põhjusel nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Maakohus hindas kõiki asjaolusid, mille avaldaja kohtu ette tõi ning leidis, et need ei kujuta endast mõjuvat põhjust nõukogu liikme tagasikutsumiseks. Maakohus on enda seisukohta ka põhjendanud. Määruskaebuses ei ole maakohtu määruse osas esitatud ühtegi konkreetset etteheidet, vaid on üksnes üldsõnaliselt märgitud, et asjas tuleb kõiki asjaolusid vaadata ja tõendeid hinnata kogumis ning kohus oleks pidanud esitatud asjaolude alusel avalduse rahuldama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõukogu liikme tagasikutsumiseks annaks aluse eelkõige nõukogu liikme poolt tema kohustuse oluline rikkumine. Seega tuleks kohtul tuvastada, kas nõukogu liige on enda kohustusi rikkunud ning kas see rikkumine oli selline, mis kujutab endast mõjuvat põhjust isiku tagasikutsumiseks.
  2. Üldiselt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja puudutatud isikuga, et nõukogu liikmele ei saa ette heita otsuste poolt hääletamist üksnes põhjusel, et see pole aktsionärile meelepärane või põhjusel, et otsuse poolt hääletas ka nõukogu liige, kes on teise aktsionäri seaduslik esindaja. Asja materjalidest nähtub, et nõukogusse kuulub kolm liiget: RP, kes on kohtu poolt määratud asendusliige, TA, kes on ühe aktsionäri seaduslik esindaja, ja VP, kes on kohtu poolt määratud asendusliige. Avaldaja ei ole etteheiteid esitanud teiste nõukogu liikmete osas. RP-le etteheidete tegemisel tõi avaldaja näiteid VP käitumisest, kes avaldaja hinnangul täitis nõukogu liikme kohustusi nõuetekohaselt. PT on toonud kohtu ette asjaolud, millest nähtub, et VP on avaldaja seadusliku esindajaga seotud isik. Eeltoodust tulenevalt on nõukogus üks liige, kes on seotud ühe aktsionäriga ja teine liige, kes on seotud teise aktsionäriga. Kolmas liige RP ei ole seotud kummagi aktsionäriga, kuid avaldaja teeb talle etteheiteid teise aktsionäri 6

(10)Tsiviilasi nr 2-17-3487 pooldamises. Ringkonnakohus kordab maakohtu poolt sedastatut, et nõukogu liige on kohustatud hääletama. Arvestades, et kõik asjaosalised on tunnistanud, et aktsionäride omavahelised suhted on konfliktsed ning arvestades ka, et põhilised otsused, mille poolt hääletamist nõukogu liikmele avaldaja ette heidab, on seotud avaldaja seadusliku esindaja vastu nõuete esitamisega, on eeldatav, et RP poolt otsuste poolt või vastu hääletamine tooks mõlemal juhul kaasa kummagi aktsionäri pahameele. Kohus saab hinnata RP poolt nõukogu liikme kohustuste täitmist üksnes kohtu ette toodud asjaolude alusel. Kohustuse rikkumise hindamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas etteheidetav tegu oli nõukogu liikme kohustus ning kui jah, siis kas mõistlik nõukogu liige oleks sarnases olukorras samamoodi käitunud. 12. Informeerimiskohustuse rikkumise osas tõdes maakohus, et avaldaja vastuväited on üldsõnalised ning nende alusel ei saa tuvastada nõukogu liikme kohustuse rikkumist. Määruskaebuses esitas avaldaja sellega seonduvalt uued asjaolud ja tõendid. Määruskaebuse kohaselt saatis avaldaja 2016.a augustis ja 2017.a jaanuaris RP-le e-kirja, milles soovis RP-ga PT edasisi arenguid arutada, kuid millele RP ei vastanud.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks erinevalt apellatsioonkaebusest esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega saab ringkonnakohus esitatud asjaolusid ja tõendeid hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul aga ei kuulu nende alusel maakohtu määrus tühistamisele. Nõukogu informatsiooni andmise kohustus tuleneb ÄS §-st 316, mille kohaselt teostab nõukogu järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja teeb kontrolli tulemused teatavaks üldkoosolekule, ja ÄS § 333 lg-st 1, mille kohaselt nõukogu vaatab läbi majandusaasta aruande ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Käesoleval juhul ei ole nimetatud kohustuste täitmata jätmist RP-le ette heidetud. Nõukogu on organina kohustatud andma informatsiooni ja teavet üksnes üldkoosolekule, mitte eraldiseisvalt igale aktsionärile. Seega ei ole RP-l eraldiseisuvalt kohustust ühe aktsionäriga arutada aktsiaseltsi edasisi arenguid ning seega ei saanud olla tegemist ka selle kohustuse rikkumisega. 13. Seoses uue juhatuse liikme määramisega märgib ringkonnakohus järgmist. Juhatuse liikme valimine on iseenesest nõukogu pädevuses. Asja materjalidest nähtub, et eelmine juhatuse liige määrati kohtu poolt 11.08.2014.a. Nõukogu koosoleku protokolli kohaselt tingisid uue juhatuse liikme määramise vajaduse mitu asjaolu, sh asjaolu, et IP juhtimisteenus on odavam kui IL teenus, IL-l ei olnud piisavalt aega ühingu juhtimisega tegelemiseks, IP finantstaust ja –teadmised hinnati paremaks kui ILl ning juriidilisel isikul oli vaja saada raamatupidamine korda (tl 16 pöördel). Protokolli kohaselt on TA tutvustanud IP tausta ja RP nõustus, et ühing vajab pigem raamatupidamise profiiliga inimest. Protokollis märgitut selgitas PT, selgitades et raamatupidamine oli vaja korda saada kiiremas korras, kuivõrd 2013.a – 2015.a majandusaasta aruanded olid registrile esitamata ning registripidaja oli 21.03.2016.a teinud PT-le hoiatusmääruse registrist kustutamiseks (tl 52 pöördel ja tl 56). Ka RP on eelnimetatud argumentidega enda otsust põhjendanud (tl 64 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul nõukogu liige võtnud vastu informeeritud ja majanduslikult põhjendatud otsuse ning talle ei saa sellise otsuse tegemist ette heita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd füüsilise isiku pankrot ei ole asjaolu, mis välistab isiku juhatuse liikmeks oleku, ei saa selle asjaolu alusel ette heita isiku valimist juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmega kohtumata jätmine ei ole samuti asjaolu, mille alusel saaks leida, et nõukogu liige on enda kohustusi rikkunud. Arvestades, et IP valiti eelkõige tema finantstausta ja –kogemuse pärast, ei saa leida, et kohtumata jätmine on põhjendamatu. Asjaolu, et IP pankrotimenetluse käigus avaldas haldur hinnangu, et maksejõuetuse põhjused on ebaõiged otsused kohustuste võtmisel, eelkõige laenusuhete sõlmimisel SEB Pangaga, ei ole samuti alus, et leida, et nõukogu liige on juhatuse liikme kandidaadi poolt hääletades enda kohustusi rikkunud. Haldur on pärast seda hinnangut ka märkinud, et võlgniku maksejõuetus ilmnes 2008.a, millele lisandus 7

(10)Tsiviilasi nr 2-17-3487 kinnisvarahindade järsk langus, mis muutis tagatisvara realiseerimise ja kohustuste täitmise võimatuks. Arvestades et isikliku pankroti läbitegemine ei ole alus, et leida, et isik ei ole sobiv juhatuse liige, ning et RP tegi asja materjalidest nähtuvalt kaalutud otsuse, ei saa RP-le ette heita IP poolt hääletamist.
  1. Seoses õigusvaidluse jätkamisega tsiviilasjas nr 2-14-52723 märgib ringkonnakohus järgmist. Õigusvaidluse pidamise otsustamine ei ole iseenesest nõukogu pädevuses, kuna tegemist ei ole igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehinguga. Õigusvaidlusi ei peetud olemasoleva juhatuse liikmega. Hoolimata eeltoodust on nõukogu andnud juhatusele juhise, seega hindab ringkonnakohus, kas RP käitus nagu mõistlik nõukogu liige oleks käitunud. Arvestades, et PT esitas kohtusse nõude summas ligikaudu 100 000 eurot, mille maakohus rahuldas 18 000 euro ulatuses, leides et kostja on siiski osaliselt teinud alusetuid väljamakseid (tl 21 jj), ei saa leida, et apellatsioonkaebuse esitamine oli õiguslikult perspektiivitu. Läbitud oli aja- ja kulumahukas maakohtu menetlus ning seega ei ole apellatsioonimenetluse ettevõtmine enam täiendavalt selline kulu, mis oleks ebamõistlik, võrreldes võimaliku kasuga. Ringkonnakohus on enda lahendis ka muutnud kohtu põhjendusi, leides et poolte vahel oli käsundita asjaajamise võlasuhe (tl 21 jj). Eeltoodud põhjendustel ei saa ka leida, et ka kassatsioonkaebuse esitamine oleks olnud õiguslikult põhjendamatu. Nõukogu liikmele saaks ette heita üksnes täielikult õiguslikult perspektiivitu õigusvaidluse jätkamise juhise andmist juhatusele. Selliseid asjaolusid aga kohtu ette toodud ei ole. Ringkonnakohus nõustub ka, et tegemist oli õiguslikult keeruka vaidlusega, kus perspektiivi hindamine saab eelduslikult tugineda õigusteenuse osutajate hinnangule. Sellele on tuginenud ka RP. Seega ei saa leida, et mõistlik nõukogu liige oleks sellises olukorras teisiti käitunud.
  2. Seoses 27.12.2016.a koosolekul vastuvõetud otsustega märgib ringkonnakohus järgmist. Protokollist nähtub, et 27.12.2016.a koosolekul otsustas nõukogu erakorralise üldkoosoleku päevakorra kinnitamise, ettepanekute tegemise päevakorrapunktide osas ning üldkoosolekule pädevuse andmise õigusvaidluse pidamise otsustamiseks. Üldkoosoleku päevakorra kinnitamine ja päevakorrapunktide osas ettepanekute tegemine on nõukogu pädevuses. Protokolli tekstist nähtub, et nimetatud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist sellise päevakorraga on nõudnud aktsionär Activity OÜ, kellele kuulub 50% aktsiatest (tl 31 jj). ÄS § 292 lg 2 kohaselt kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride, nõukogu või audiitori nõude saamisest või juhatus ei kutsu seda kokku nõutava päevakorraga, on aktsionäridel, nõukogul või audiitoril õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. ÄS § 293 lg 1 kohaselt kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Seega olenemata sellest, kas nõukogu oleks aktsionäri nõudel kokkukutsutud üldkoosoleku päevakorda kinnitanud või mitte, oleks aktsionär saanud kutsuda kokku üldkoosoleku sellise päevakorraga. Protokollist nähtub ka, et TA tutvustas auditi tulemusi ja avastatud rikkumisi, mis oli alus kahju hüvitamise nõuete esitamise vajaduse otsustamisel. Arvestades nõukogu ja juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevate vaidluste õiguslikku keerukust, hindab nõuete esitamise õiguslikku perspektiivi eelduslikult õigusteenuse osutaja. Eeltoodust tulenevalt, arvestades et nõukogu ei otsustanud õigusvaidluste pidamist ega olnud selleks ka pädev, vaid andis selles osas otsustusõiguse üldkoosolekule, kinnitades üldkoosoleku päevakorra, ei saa väita, et RP oleks rikkunud nõukogu liikme kohustusi. Nõukogu poolsed ettepanekud otsuste vastuvõtmisel ei ole aktsionäridele siduvad. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud ka asjaolusid, millest nähtuks, et algatatud oleks õiguslikult perspektiivitud kohtuasjad. Samuti sisaldus heakskiidetud üldkoosoleku päevakorras ka otsuse vastuvõtmine, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumist nõudnud aktsionär võttis kohustuse hüvitada PT-le kahju, mis tekib esitamisele kuuluvate nõuete rahuldamata jätmise tagajärjel, sh kantud õigusabikulud (tl 57 jj). Eeltoodust tulenevalt ei ole 8
(10)Tsiviilasi nr 2-17-3487 kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks leida, et RP rikkus nõukogu liikme kohustusi 27.12.2016.a koosolekul otsuste poolt hääletamisel. 16. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelnimetatud juhtumite alusel, mille puhul kohus eraldiseisvalt iga juhtumi puhul tuvastas, et RP ei ole enda nõukogu liikme kohustusi rikkunud, leida juhtumite kogumi pinnalt, üksnes põhjusel, et RP hääletas samamoodi nagu TA, on RP nõukogu liikme kohustusi rikkunud või kohelnud aktsionäre ebavõrdselt. Juhul kui aktsionäri teod on andnud alust esitada tema vastu kahju hüvitamise nõudeid (mis on osaliselt ka rahuldatud), ei saa leida, et selliste nõuete esitamine aktsionäri vastu oleks ebavõrdne kohtlemine võrreldes teise aktsionäriga. Kahju hüvitamise nõuete esitamine on eelduslikult PT huvides, mitte ühe aktsionäri huvides. Avaldaja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et RP on käitunud ühe aktsionäri ja mitte PT huvides. Samadel põhjustel ei ole alust vabastada RP nõukogu liikme ametist ka

§ 604lg 5 alusel.

17. Määruskaebuses on avaldaja vaidlustanud ka menetluskulude jaotust osas, milles PT menetluskulud jäeti avaldaja kanda ja avaldaja menetluskulud ei jäetud PT kanda. Maakohus jättis PT (aktsiaseltsi) menetluskulud avaldaja (aktsionäri) kanda.

§ 172lg 6 ei kohaldu juhul, kui taotletakse nõukogu liikme tagasikutsumist.

Nõukogu liikme tagasikutsumist ei menetleta seaduse kohaselt hagita menetluses. Ka tavapäraselt menetletakse seda hagimenetluses. Sellisel juhul kohalduks

§ 162lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagita menetluses aga kuulub kohaldamisele

§ 172

lg 1 teine lause, mille kohaselt tuleb mitme menetlusosalisega hagita menetluses jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Seega kuivõrd avaldus jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Avaldaja esitas ka avalduse uue nõukogu liikme määramiseks, kuid arvestades, et see seondus üksnes põhitaotlusega, nõukogu liikme tagasikutsumisega, mille üle käis ka põhiline vaidlus, ei ole alust leida, et kohaldama peaks

§ 172lg 6 esimest lauset.

Kohus oleks lahendanud asendusliikme määramise taotluse üksnes juhul, kui nõukogu liikme tagasikutsumise avaldus oleks kuulunud rahuldamisele. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

18. Maakohus on määranud kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Selles osas ei ole avaldaja vastuväiteid määruskaebuses esitanud. Seega ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust kontrollida. Arvestades, et maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, teeb seda määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude osas ka ringkonnakohus. PT poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal kokku 5,75 tundi tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Sellegipoolest hindab ringkonnakohus

§ 175lg 1 kohaselt iga toimingu põhjendatust ja vajalikkust.

Kohtulahendi analüüsiks ja e-kirjavahetuseks kliendiga on lepingulisel esindajal kulunud 0,25 tundi, mis on põhjendatud ja vajalik, arvestades kohtulahendi sisu ja mahtu. Kliendi teavitamine kohtulahendist on samuti põhjendatud. Kohtuga lahendi edasikaebamise osas suhtlemine ja sellest kliendi teavitamine on samuti põhjendatud 15 min ulatuses, arvestades et menetlusosalisel on õigus teada, kas tema osas tehtud lahend on jõustunud või mitte. Määruskaebuse analüüsiks ja selle vastamiseks on esindajal kulunud kokku 5 tundi. Määruskaebus ei olnud mahukas ja selles oli viidatud varasematele seisukohtadele, kuid määruskaebuses esitas avaldaja ka uusi asjaolusid ja lisas määruskaebusele uusi tõendeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud nimetatud määruskaebuse läbitöötamiseks ja analüüsimiseks 0,25 tundi. Samuti on põhjendatud ja vajalik varasemate menetlusdokumentide läbivaatamine 1 tunni ulatuses, arvestades et 9

(10)Tsiviilasi nr 2-17-3487 määruskaebuses viidati varasematele seisukohtadele. Koostatud vastus määruskaebuse osas on põhjalik ning selles on vastatud kõigile määruskaebuse väidetele, sh uutele asjaoludele ja tõenditele seoses e-kirjadega. Vastuses on viidatud ka seotud menetluses tehtud uuele lahendile. Arvestades eeltoodut, ei ole ülejäänud 3,75 tundi ehk u pool tööpäeva ülemäärane aeg vastuse koostamiseks. Ringkonnakohus ei mõista välja hüvitist menetluskulude eest seoses menetluskulude nimekirja koostamisega (0,25 tundi). Seega on põhjendatud ja vajalik aeg määruskaebemenetluses kokku 5,5 tundi. Põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas kohtupraktikaga on tunnihind 140 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades et PT ei ole käibemaksukohustuslane, on põhjendatud mõista avaldajalt välja kulu koos käibemaksuga. Seega kuulub avaldaja poolt PT-le hüvitamisele 924 eurot (5,5 tundi × 140 eurot × 1,2). Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja

§ 177lg 4 kohane viivis.

Teistel vastustajatel asja materjalidest nähtuvalt lepingulist esindajat ei olnud ja menetluskulude nimekirju ei esitatud. Toimikust ei nähtu ka muid menetluskulusid. 19.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega saab menetluskulude suuruse kindlaksmääramise peale edasi kaevata üksnes avaldaja. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.