1-16-4869/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2018.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-4869 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Antti Aitsen Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Rait Õiso tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Rait Õiso, isikukood 39505254716, viibib Viru Vanglas Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2017 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Rait Õiso tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 04.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rait Õiso tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Rait Õiso on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.10.2016 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel 4 aasta 5 kuu 27 päeva vangistusega. KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 05.10.2016 ja lõpp 31.03.
2. Kinnipidamisasutuses Rait Õiso kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
3. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning „Sotsiaalsete oskuste treening“, samuti Eluviisitreeningu jätkutegevuse. Vabanedes asub elama aadressile xxx koos abikaasa ja kahe lapsega. Isikul on põhiharidus. Soovib omandada eriala. Kuigi vabaduses oli isikul arvesse võetav sissetulek oli isikul raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisel. Isik ei osanud oma raha planeerida ning kasutas oma tulusid ebaotstarbekalt. Isik hakkas toime panema kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuna soovis tulu saada läbi kergema tee (vargused, röövimine, väljapressimine). K-raha 27.11.2017 andmetel isikul 1 tasumata nõudeid ei ole, vabanemisfondis xxx eurot. Isikul on vabanedes võimalik tööle asuda xxx-sse abitöölisena. Lisaks saab isik xxx (xxx). Vanglas on kinnipeetav töötanud majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal köögitöölisena. Lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa, 3 last, vanemad, 3 venda ja 3 õde. Isiku isa ning üks vend on kriminaalkorras karistatud. Varasemalt kuulusid isiku suhtlusringkonda kriminaalse mõtteviisiga isikud, praegu nendega enam ei suhtle. Isik on kuriteod sooritanud kaaslaste mõjul ning valdavaks iseloomustavaks asjaoluks on olnud grupi surve. Lisaks on isik korduvalt juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata, mis viitab riskivale elustiilile. Isik tunnistab, et ta kuritarvitas enne vangistust alkoholi. Alkoholi on tarvitanud alaealisest saati. Alkoholijoobes osales ka kuritegudel. Isikut on karistatud väärteokorras AS-i rikkumise eest. Viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus diagnoositi alkoholi sõltuvus. Olid xxx probleemid, sai ravi. Hetkel toimuvad vestlused xx xx äranägemise järgi. Isik on viibinud seoses xxx haiglas uuringutel seoses kiire ärrituvuse ning aktiivsusega. Isikul on xxx, xxx Isik tervise üle ei kurda, vanglas probleeme ei esine. Varasemalt on tagajärgedele mõeldes arvestanud ainult enda vajadusi ja heaolu. Käesoleval ajal isik leiab, et on varasemalt valesti käitunud ning valede inimestega suhelnud, läbi mille on põhjustanud isikutele kannatusi. Isik käib ka eraviisiliselt kaplaniga suhtlemas, et parandada oma mõttemaailma ning leida mentaalset tugevust läbi usu. Vabanedes soovib töötada, võimalusel saada eriala ning elada koos oma perega. Lisaks soovib luua suhteid õiguskuulekate isikutega. Varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 41%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Isik on avalikkusele ohtlik, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Viru Vangla ei toeta Rait Õiso tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Rait Õiso soovib asuda elama xxx. Korter kuulub tema vennale, kes on nõus, et kinnipeetav asub sinna vabanemisel elama. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava ema, kes on samuti nõus, et poeg asub sinna vaanenisel elama. Vabaduses garanteeritud töökoht on xxx Isikul on olemas toetav lähivõrgutik. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Rait Õiso taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Rait Õiso ja prokuröri arvamuse, leiab, et Rait Õiso tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Rait Õiso kannab vanglakaristust väljapressimise, röövimise, kuriteo varjamise ja kuriteost mitteteatamise eest. Tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust varguste, võõra identiteedi kasutamise, asja omavolilise kasitaamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Lisks on tal 5 kehtivat väärteokaristust. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, töökoht ja lähedaste toetus. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 2, mis näitab, et isik ei suuda alluda kehtestatud käitumisnormidele ka range järelevalvega asutuses. 2 Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus peab positiivseks seda, et isik on tööga hõivatud ning osales sotsiaalprogrammides. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist, vangistuses olles ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Rait Õiso kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 31.03.2019, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha ja töökoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi ja tema seadusekuulekuse tagamisel nimetatu tähendust ei omanud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töökoht, lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine, distsiplinaarkaristused vanglas. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud ja käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Rait Õiso temale Viru Maakohtu 05.10.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4