KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2018. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-9892 Kohtuasi AS Inges Kindlustus hagi M.

4. peatükis sätestatule. Kuivõrd hageja on kannatanutele hüvitanud kahjusid kogusummas 14 560,47 eurot, siis

§ 53lg 1 p 2 nõuab hageja kostjalt nimetatud summa tagasi.

Hageja on saatnud kostjale tagasinõude kirjad 27.02.

1. a summas 11 563,75 eurot, 12.04.
2. a summas 1 259,00 eurot ja 16.05.
3. a summas 1 737,72 eurot ning palunud nõuded tasuda või võtta ühendust kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks. Lisaks saatis hageja kostjale 06.06.
4. a koondnõude summas 14 560,47 eurot, kuid kostja ei ole nõudeid tasunud ega hagejaga ühendust võtnud. 3 KOSTJA VASTUS
5. Kostja märgib kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile (tl 60), et ta tunnistab hagi osaliselt. Juhtumis, mis on seotud sõidukitega Opel ja VW, on nõuded arusaadavad (1 259 eurot ja 1 737,72 eurot). Arusaamatuks jääb asjaolu – maha arvestamata on iga sõiduki omaniku omavastutus. Kostjale jääb arusaamatuks nõude suurus sõidukiga Honda, mille puhul on esitatud kahjunõue 11 563,75 eurot. Selline summa ületab poole uue sõiduki maksumust ning ühtegi kahjumi hüvitamisega seotud kuludokumenti selle kohta lisatud ei ole. Pealegi, tegemist on liisitud sõidukiga ja esitatud materjalidest ei nähtu, kes on selle sõiduki omanik. Hageja maksis taastusremondi maksumuse Agdeck-Auto AS-ile (Honda sõidukite müüjale). Maha on arvestamata sõiduki omaniku omavastutus (kasko kindlustuse kohustuslik tingimus). Kostja taotleb, et hageja korrigeeriks nõudeid ning viiks need seadusega vastavusse või alternatiivina alandaks nõudeid mõistliku ja seadusega lubatud summani. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
6. Hageja esitas 01.08.
7. a seisukohad kostja vastusele (tl 63-65). Vastuseks hageja arvamusele, et tekitatud kahjust tuleb maha arvata omavastutuse osa, selgitab hageja, et liikluskindlustuse seadus (LKindlS) reeglina ei võimalda liikluskindlustuse lepingu sõlmimisel omavastutuse kohaldamist.

§ 16

lg 2 on kokkulepe, mis näeb ette omavastutuse kohaldamise tarbijast kindlustusvõtjale, tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sõidukile Honda kahjusumma 11 563,75 euro suuruse ja hüvitamise osas selgitab hageja, et

§ 36

lg 1 peab kahju põhjustaja kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kindlustusjuhtum leidis aset lepingu kehtivuse ajal. Kuivõrd kahju põhjustanud sõiduki Kia suhtes kehtis Inges Kindlustusega sõlmitud liikluskindlustuse leping, siis Kia kindlustusandjana oli Inges Kindlustus kohustatud hüvitama kahjustatud isikule tekitatud kahju. Seega ei oma tähtsust, kes on kahjustatud sõiduki omanik või kasutaja. Honda vastutav kasutaja ehk kindlustusvõtja (A. K.) on ära märgitud nii hagiavalduses (punkt 2.1) kui ka Agdeck-Auto AS arvel 102287 (hagiavalduse lisa 5). Honda taastusremont teostati Agdeck-Auto AS-is ning Inges Kindlustus tasus taastusremondi maksumuse otse Agdeck-Auto AS-ile. Honda puhul oli tegemist garantii alla kuuluva sõidukiga (ehitusaasta 2015, hagiavalduse lisa 5) ning reeglina remonditakse garantiialuseid sõidukeid üksnes ametlikes margiesindustes. Agdeck-Auto AS on Honda ametlik esindaja Ida-Virumaal. Hagejale jääb selgusetuks kostja väide, et Honda kahjunõue summas 11 563,75 eurot ei vasta liikluskindlustuse seadusele. Tulenevalt LKindlS § 25 lg 1, kui lepingus ei ole kokku lepitud suuremas kindlustussummas, on kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta, olenemata kahjustatud isikute arvust, asja hävimise või kahjustamise korral 1 200 000 eurot. Seega jääb hüvitatud summa seadusega lubatud piiridesse. Käesolevale kirjale on lisatud Honda taastusremondi kalkulatsioon (lisa 19), millel on üksikasjalikult välja toodud teostatud tööd, materjalid, ühikhinnad jmt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liiklusõnnetuste toimumise ajal (01.01.
3. a) oli kostjale kuuluva sõiduki Kia suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping AS-iga Inges Kindlustus. Vaidlust ei saa olla ka selle üle, et 01.01.
4. a põhjustas M. S. sõidukiga Kia kaks liiklusõnnetust, millest esimese puhul sai kahjustusi Honda ning samal päeval umbes 10 minutit hiljem toimunud liiklusõnnetuses sõitis kostja otsa kahele sõidukile – Opel ja VW, millega sõidukite omanikele tekitati varaline kahju. Kostja ei teavitanud juhtunust politseid ja põgenes sündmuskohalt. Nimetatud asjaolud on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti 26.01.
5. a vastusega selgitustaotlusele (tl 10), 10.02.
6. a otsusega väärteoasjas 2440,17,000005 (tl 12-13), Politsei- ja Piirivalveameti 26.01.
7. a vastusega selgitustaotlusele (tl 18), viru Maakohtu 17.03.
8. a kohtuotsusega väärteoasjas 4-17-1228 (tl 34-44).
9. Liiklusseaduse (LS) § 169 lg 4 p 2, 3, 4, 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. 9.

§ 53

lg 1 p 2 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. 10. Kostja leiab, et kahjust tuleb maha arvestada iga sõiduki omaniku omavastutus. Kohus kostjaga ei nõustu. LKindlS reeglina ei võimalda liikluskindlustuse lepingu sõlmimisel omavastutuse kohaldamist.

§ 16

lg 2 on kokkulepe, mis näeb ette omavastutuse kohaldamise tarbijast kindlustusvõtjale, tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Liiklusõnnetuses kahjustusi saanud kolme sõiduki (Honda, Opel, VW) taastusremondi maksumus on tõendatud hageja poolt esitatud kuludokumentidega: Autoesindus OÜ arvesaatelehega 170525 (tl 19-20) ja fotodega (tl 21-23, Opel), Compensa kahjude hüvitamise taotluse, Musa Motors Riga SIA remondiarvestuste, kontroll-lehega (tl 24-31, tõlked tl 85-92) ja fotodega (tl 32-33, VW), kalkulatsiooni, tööde kokkuvõtete ja fotodega (tl 66-85, Honda).
2. Kohus ei nõustu kostjaga, et Honda vigastustest tuleneva liikluskahju suurus on ülemäära suur ning ei vasta liikluskindlustuse seadusele. Hageja selgitustest tuleneb, et Honda puhul oli tegemist garantii alla kuuluva sõidukiga (ehitusaasta 2015, hagiavalduse lisa 5) ning reeglina remonditakse garantiialuseid sõidukeid üksnes ametlikes margiesindustes. Agdeck-Auto AS on Honda ametlik esindaja Ida-Virumaal. Tulenevalt LKindlS § 25 lg 1, kui lepingus ei ole kokku 5 lepitud suuremas kindlustussummas, on kindlustussumma ühe kindlustusjuhtumi kohta, olenemata kahjustatud isikute arvust, asja hävimise või kahjustamise korral 1 200 000 eurot. Seega jääb hüvitatud summa seadusega lubatud piiridesse. Tööde kokkuvõtetest ja fotodest nähtub, et Hondale tekitati ulatuslike kahjustusi. Inges Kindlustus AS kalkulatsioonist nähtub, et remondi summa oli 11 563,76 eurot, sõiduki Honda omanik oli Nordea Finance Estonia ning sõiduki valdaja ja kasutaja oli A. K. (tl 66). MENETLUSKULUDE JAOTUS
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 13.
4. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. 13.
5. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja. 13.
6. Hageja menetluskulud on hagi esitamise eest tasutud riigilõiv 700 eurot (tl 48) ja tõlkekulud 106,67 eurot (tl 93). Kulud on vajalikud ja põhjendatud. 13.
7. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja menetluskulu katteks 806,67 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6