Obsah (6)

§ 424§ 65§ 263§ 262§ 76§ 75

1-17-6336 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.veebruar 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova (

§ 424

järgi ja karistatud 1 aasta ja 4 kuu vangistusega, millele liideti

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel Tartu Maakohtu 09.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 28 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Artur Bortkevitšile liitkaristus 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 15.07.

1. 20.11.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Bortkevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Artur Bortkevitš kriminaalkorras karistatud 8 korda, millest ükski ei ole kustunud. Kolmandat korda vangistuses. Praegune karistus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Varasemalt karistatud 6-l korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja 2 kriminaalkaristust on vägivaldsete kuritegude eest, avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, kus tänaval tungiti grupis kallale nendega samas piirkonnas pidutsenud ja konflikti astunud inimestele. Kuritegude toime panemise muster ja ajendid samalaadsed, isiku käitumine sarnane varasemaga. Alkoholijoobes on korduvalt istunud autorooli ja kasutanud füüsilist vägivalda teiste isikute suhtes. Lisaks on välja toonud asjaolu, et antud kuritegusid paneb peamiselt toime koos enda "vanade" sõpradega. Soodusteguriks alkoholi joove ja grupi mõju. Osaleb majandustöödel alates 06.11.2017 kuni 11.02.2018 Alustatakse sotsiaalprogrammiga "Jõud muutuda" novembris. Töövihik "Vihajuhtimine" teemadel ja individuaalsed nõustamised tulude ja kulude kooskõlas hoidmisest saavad samuti alguse novembris. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Tartu Vangla hinnangul kinnipeetav Artur Bortkevitš on ohtlik avalikkusele, ohustatud on ühiskond tervikuna (alkoholijoobes sõitmine) ja juhuslikud võõrad isikud, kellega suheldes tekib konflikt. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, millega seab ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise. Lisaks seisneb oht füüsilise vägivalla kasutamises teiste isikute suhtes. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on tarvitanud alkoholi, kui viibib koos enda kriminaalse taustaga sõpradega ja kui on võimalus kasutada mootorsõidukit. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 64% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Artur Bortkevitš´i lähivõrgustiku moodustavad ema J. B, vend A. B, vanaema E. P. Isa V. B. suri
2. aastal. Eelnevalt, alkoholi tarvitanuna tekkisid kinnipeetaval tülid emaga. Ema J. B. ei poolda poja alkoholi tarvitamist. Ema sõnul on hetkel kõigi pereliikmete vahel head ja toetavad suhted. Vestlusest emaga selgus, et Artur Bortkevitš´i tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Ennetähtaegse vabanemisega elektroonilise järelevalve alla asub Artur Bortkevitš elama aadressile XXX. Tegemist on 2-toalise keskküttega korteriga, mis kuulub V. S. (S.). V. S. on J. B. sõlminud üürilepingu alates 01.06.
3. Artur Bortkevitš´il on korteris oma tuba. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. V. S. ja J. B. on andnud kirjaliku nõusoleku, et kinnipeetav vabaneb koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama aadressile XXX. Ema J. B. töötab töölepingu alusel Elvas AS-is E. Eesti. Vabanemisel on ema nõus poega materiaalselt toetama. Enne vangistust töötas Artur Bortkevitš 2 kuud lukksepana F. OÜ-s. Varasema riskihindamise andmetel Artur Bortkevitš töötas peale põhikooli lõpetamist ametlikult 3-4 kuud Elvas AS-s E. Eesti. Töösuhe Artur Bortkevitš´iga lõpetati AS-s Enics Eesti alkoholijoobes tööl viibimise tõttu. Artur Bortkevitš on avaldanud soovi asuda tööle endisele töökohale F. OÜ-sse, Tallinnas. F. OÜ esindaja A. N. andis ametnikule telefoni teel suulise nõusoleku, et vabanedes võib Artur Bortkevitš asuda tööle F. OÜ-sse. Takistuseks võib tulla töökoha ja elukoha pikk vahemaa. Artur Bortkevitš on kriminaalkorras korduvalt karistatud: 6 (kuus) korda

§ 424

alusel ja 2 (kaks) korda

§ 263alusel.

Kehtivaid väärteokaristusi on 5 (viis), neist 3 (kolm) on Liiklusseaduse rikkumised ja 1(üks)

§ 262rikkumine.

See, et Artur Bortkevitš´it on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise ja kahel korral avaliku korra raske rikkumise eest viitab isiku riskeerivale ja hoolimatule eluviisile. Süütegude soodusteguriks on olnud alkohol. Artur Bortkevitš´i suhtumine tingimisi vangistusse on negatiivne. 31.01.2017 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega nr 1-16-7031 vabastati Artur Bortkevitš temale Tartu Maakohtu 18.08.2016 otsusega 1-16-7031 mõistetud karistuse kandmiselt enne tähtaega, kuid 02.06.2017 pani toime uue süüteo

§ 424järgi.

Samuti rikkus katseajal kaks korda talle pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Artur Bortkevitš´i vabanemisel ennetähtaegselt on olemas elamispind ja toetus perekonna poolt. Riskifaktoriteks kriminaalkorras karistatud isikute suhtlusringkond ja alkoholi kuritarvitamine. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Ta on saanud aru, et peab muutuma ja see muutumine peab algama temast endast. Algselt peale vabanemist oli Valgas, tekkisid aga probleemida ja läks ära Tallinna ja kõik sai korda. Siis pidi aga kohtuistungile Valga linna tulema ja juhtus jälle sama. Jalavõru ei lubaks kodust välja minna ja nii ei kohtuks vanade kuriteokaaslastega. Ema juures elab ka veel noorem vend, kes on kriminaalkorras karistatud ja ka joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Tööle tahab kinnipeetav minna F. OÜ-sse tagasi. On jällegi nõus minema sõltuvusravile. Prokurör on edastanud kohtule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Artur Bortkevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning ei toeta Artur Bortkevitš’i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja Rein Napa hinnangul on formaalsed alused täidetud, samuti ka materiaalsed alused. Vangla küll ei toeta Bortkevitši vabastamist hinnates tema ohtlikkuse taset. Kinnipeetav ise aga on seletanud, et ta on võimeline õiguskuulekalt käituma, võtma täiendavaid kohustusi, mis kaasneks kriminaalhooldusega, mitte tarvitama alkoholi, asuma sõltuvusravile. Tal on ka varasemalt olnud olemas ka töökoht Tallinnas, aga sinna saab ta asuda elama/töötama, kui jalavõru tähtaeg on möödas. Igal juhul on olemas töökoht ja elukoht. Käesoleval juhul on Valgas elukoht kontrollitud ja tema ema ja isik, kellelt ema üürib seda korterit, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega, sellepärast kinnipeetav sinna elama asub. Kaitsja leiab, et on võimalik vabastada kinnipeetav enne tähtaega elektroonilise valve alla. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artur Bortkevitš’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Artur Bortkevitš on Tartu Maakohtu 29.06.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6336 süüdi tunnistatud

§ 424

järgi ja karistatud 1 aasta 4 kuu vangistusega, millele liideti

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel Tartu Maakohtu 09.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 28 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Artur Bortkevitšile liitkaristus 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Artur Bortkevitš kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest, mille ta on toime pannud täisealisena.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohustusega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Artur Bortkevitš temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 7 kuu, so üle 1/3 mõistetud karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et asub ennetähtaegse vabanemise korral Artur Bortkevitš elama aadressile XXX. Tegemist on 2-toalise keskküttega korteriga, mis kuulub V. S. (S.). V. S. on J. B. sõlminud üürilepingu alates 01.06.
3. Artur Bortkevitš´il on korteris oma tuba. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. V. S. ja J. B. on andnud kirjaliku nõusoleku, et kinnipeetav vabaneb koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama aadressile XXX. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on kinnipeetav selgitanud, et suhted emaga on käesolevalt väga head. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud, isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on osalenud majandustöödel ja alustanud novembris sotsiaalprogrammiga Jõud muutuda. Seega võiks kinnitada isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest, kuid suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse, seega ka retsidiivsusohu hindamise seisukohalt on alkoholi kuritarvitamine ja kuritegelik sõpruskond Valga linnas. Kohtu hinnangul on süüdlane endale teadvustanud, et ta peab absoluutselt loobuma suhtlemisest kuriteokaaslastega, kuid alkoholist sõltuvuse tunnistamisega tuleb veel tööd teha. Kohtuistungil avaldatud ütlustest tuleneb, et kinnipeetav on valmis alluma sõltuvusravile, kui kohus seda määrab. Kohus on aga veendunud, et sõltuvusravi, sh ka täielik loobumine alkoholist on võimalik vaid siis, kui inimene seda ise veendunult tahab ja soovib. Praegu on A.Bortkevitš valmis alluma vabanemise nimele teiste tahtele, mõistmata ise tegelikult selle vajadust. Kriminaalhooldaja seisukohast nähtub üheselt, et A.Bortkevitš rikkus eelmisel ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel alkoholi tarvitamise keeldu kahel korral lisaks alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisele, milline tõigi kaasa käesoleva vangistuse. Seega ei taga ilmselt ka elektrooniline valve kriminaalhoolduse nõuete täpse täitmise, sest alkoholi saab A.Bortkevitšile koju tuua igaüks. Samuti puudub süüdlasel ennetähtaegsel vabanemisel alkoholist loobumist ja seeläbi õiguskuulekat eluviisi toetav keskkond. See küll ei ilmne kriminaalhooldaja ettekandest, kui kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et XXX elab ka tema noorem vend, kes samuti on hädas mootorsõiduki juhtimisega alkoholi joobes ja on selle eest saanud ka karistada. Kohus on seisukohal, et esinevad mitmed positiivsed asjaolu, mis toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid samas esinevad ka mitmed negatiivsed asjaolud, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel veel põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et süüdlane suudab absoluutse piinlikkusega täita kriminaalhoolduse nõudeid. Tartu Maakohus vabastas 31.01.2017 määrusega A.Bortkevitši enne tähtaega tingimisi karistuse kandmiselt, reaalselt vabanes kinnipeetav 16.02.2017 ning 02.06.2017, s.o. 3 kuud hiljem pani toime kuriteo

§ 424järgi, mille eest nüüd karistust kannabki.

Kohus on materjalidega tutvunud ja saab järeldada selle pinnalt, et vangistuses viibitud 7-8 kuud pole tegelikult sisuliselt A.Bortkevitši mõttemaailmas midagi muutnud. Järelejäänud vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui kohtule, et temas on toimunud muutused, need muutused on pikemaajalised ning isik on tõepoolet motiveeritud senist õiguskorda eiravat käitumist muutma. Kinnipeetaval on võimalik enne järgmist ennetähtaegse vabastamise arutamist näidata oma käitumisega, et ta suudab pikaajalisemalt kontrollida oma käitumist, temas on tõesti püsivalt juurdunud soov edaspidi alkoholi kuritarvitamisest ning erinevatest õigusrikkumistest hoiduda. Menetluskulud Artur Bortkevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 29.01.2018 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 29.01.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 102.96 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 102.96 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Artur Bortkevitšilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik