Obsah (6)

§ 239§ 175§ 179§ 180§ 126§ 248

1-17-11803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11803 (17221000053) Kohtukoosseis Kohtunik Igo

§ 239lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ljudmilla Birule Kar

S § 298 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Ljudmilla Birule ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – Ljudmilla Birule suhtes kohaldatud ei ole. Välja mõista Ljudmilla Birulelt riigituludesse menetluskuludena

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja v.adv Lembit Nirgile makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 181,20 €. Arvata menetluskuludeks

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €.

§ 180

lg 3 alusel ja arvestades Ljudmilla Birule varalise seisundiga, jätta sundraha summas 45 € riigi kanda ning välja mõista Ljudmilla Birulelt sundraha summas 705 €. 1 1-17-11803

§ 180

lg 3 alusel võimaldada Ljudmilla Birulel tasuda menetluskulud summas 886,20 € ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, kohustades teda igakuiselt hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuma 73,85 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700003617. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – CD-R-plaat nr 1 jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde.

EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalasjas nr 17221000053 süüdistatakse Ljudmilla Birulet selles, et tema, 06.04.2017 ajavahemikul 11:29 kuni 11:37 paiku Maanteeameti xxxxxxxx büroo xxxxx esinduse ees aadressil xxxxxxx x xxxxx, eksamisõidukis Toyota riikliku registreerimisnumbriga xxxxxx, Maanteeameti xregiooni liiklusregistri xxxxx büroo eksamineerija TM poolt vastu võetud B-kategooria sõidueksami ajal, pakkus Ljudmilla Birule T. M altkäemaksu, vihjates, et on nõus maksma, et eksamit edukalt sooritada ning hiljem pakkus T. M ümbrikut vastutasuna selle eest, et T. M loeks L. Birule poolt teostatud sõidueksami positiivselt sooritatuks. T. M ei nõustunud altkäemaksu pakkumisega. TM töötab alates xx.xx.xxxx vastavalt xx.xx.xxxx välja antud Maanteeameti käskkirjale nr x Maanteeameti eksamiosakonna eksamikeskuse x eksamineerija ametikohal asukohaga xxxx, xxxxx, xxxx ja xxxxxxx. Vastavalt T. M ametijuhendi punktile 3 on tema teenistusülesanded järgmised: 3.

1. Võtab vastu sõidueksameid, sealhulgas: 3.1.
2. tuvastab sõidueksamile tulnud eksamineeritava isiku tema isikuttõendava dokumendi alusel, veendudes tema isikusamasuses; 3.1.
3. viib läbi ja hindab nõuetekohaselt nende mootorsõiduki kategooriate sõidueksameid, mille eksamineerimise õigust ta omab; 3.1.3 kontrollib eksamisõiduki vastavust kehtestatud nõuetele; 3.1.
4. vormistab korrektselt sõidueksami kaardil sõidueksami tulemuse ning eksamil tehtud vead. Sõidueksami mittesooritamisel märgib kaardile eksami mittesooritamise põhjuse; 2 1-17-11803 3.1.
5. juhindub eksami läbiviimisel sõidueksami läbiviimise ja hindamise kordadest ning kehtivatest õigusaktidest; 3.1.
6. annab põhjaliku ja arusaadava tagasiside sõidueksami kohta ning teatab eksamineeritavale sõidueksami tulemuse; 3.1.
7. jälgib tähelepanelikult eksamineeritava tegevust erinevates liiklusalastes situatsioonides ning reageerib koheselt võimaliku ohu puhul; 3.1.
8. kontrollib riigilõivude eelnevat tasumist vastavalt riigilõivuseadusele; 3.1.
9. kontrollib sõidueksamile lubamiseks vajalike dokumentide olemasolu ja kehtivust; 3.1.
10. annab sõidueksami eduka sooritamise järgselt isikule juhtimisõiguse. 3.
11. Annab juhtimisõigusega ja juhilubadega seotud teavet oma pädevuse piires ja vastavalt kehtestatud korrale. 3.
12. Lahendab teenistuskoha valdkonnas kodanike pretensioone ja vaidlusi ning vastab nende küsimustele ja päringutele. 3.
13. Tagab korrektse klienditeeninduse ja töökeskkonna säilimise. 3.
14. Juhendab teenistusalaselt uusi eksamikeskuse teenistujaid. 3.
15. Kohustub osalema eksamineerija kutse- ja ametialase pädevuse säilitamise ja täiendamise eesmärgil eksamineerija täienduskoolitustel. 3.
16. Kohustub läbima eksamineerija teenistusalase kvaliteedi tagamise eesmärgil eksamineerija kvalifikatsioonikontrolli. 3.
17. Täidab muid keskuse juhatajalt või vanemeksamineerijalt saadud teenistusalaseid käesolevas ametijuhendis kajastamata seaduslikke ülesandeid. Vastavalt Maanteeameti põhimääruse (kehtiv alates 01.04.2013) § 1 lg 1 on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ning osutab avalikke teenuseid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus x büroo x esindus riigiasutus. Maanteeameti põhimääruse § 18 järgi on liiklusregistri büroode põhiülesanneteks sõiduki juhtide eksamineerimine juhtimisõiguse saamiseks või taastamiseks (lg 1); juhtimisõiguse andmine ning juhilubade väljastamine, vahetamine ja loovutamise nõudmine, ettekirjutuste tegemine, sunniraha rakendamine ja selle sissenõudmise korraldamine (lg 2); seadusega ettenähtud juhtudel ja tingimustel juhtimisõiguse peatamine või juhtimisõiguse ja juhiloa kehtetuks tunnistamine (lg 3). Vastavalt KarS §-le 288 lg 1 on ametiisik KarS eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Eksamineerija teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid, omades sellest tulenevalt ametiseisundit. Eeltoodust tulenevalt on TM ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes. Altkäemaksu andmisega pani Ljudmilla Birule toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav Ljudmilla Birule jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus Ljudmilla Birulele KarS § 298 lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Ljudmilla Birule ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, 3 1-17-11803 et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes

§ 248lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada Ljudmilla Birule Kar

S § 298 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista Ljudmilla Birulelt riigituludesse menetluskuludena

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja v.adv Lembit Nirgile makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 181,20 €. Arvata menetluskuludeks

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €.

§ 180

lg 3 alusel ja arvestades Ljudmilla Birule varalise seisundiga, jätta menetluskulud summas 45 € riigi kanda ja mõista Ljudmila Birulelt välja sundraha summas 705 €.

§ 180

lg 3 alusel võimaldada Ljudmilla Birulel tasuda menetluskulud summas 886,20 € ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, kohustades teda igakuiselt hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuma 73,85 €. Asitõend – CD-R-plaat nr 1 jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde.

Tõkendit Ljudmilla Birule suhtes kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik 4