Obsah (4)

§ 184§ 74§ 75§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8999 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Koik

§ 184lg 1 järgi Harju Maakohtu 21.

novembri 2017 otsus üldmenetluses Kaitsja Prokurör Arika Almann Süüdistatav Karl-Kristo Norvet, ik: 39206261532, varem kriminaalkorras karistamata, vahi all ei viibinud Kaitsja Martin Levol Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Apelleeritud kohtuotsus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 21. novembri 2017 otsus

§ 74lg 3 alusel Karl-Kristo Norvetile määratud 4 aastase katseaja osas.

Uue otsusega:

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Karl-Kristo Norvet ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 1 Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:

1. Vastavalt 09.11.2017.a. muudetud süüdistusele Karl-Kristo Norvetit süüdistatakse selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid varem kui 31.03.2017 suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, mida hoidis enda valduses ning andis ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis ta ajavahemikul september 2016 kuni 26.01.2017 korduvalt, so sagedusega keskmiselt 1 kord kuus 5-30 grammi kaupa narkootilist ainet marihuaanat edasi MM-le, kes vedas nimetatud ainet enda kasutuses olevas sõiduautos ning andis omakorda edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis MM 26.01.2017 kella 17.26 paiku Sauel XXX asuva maja juures sõiduautos BMW 525D reg-numbriga XXX väikeses koguses narkootilist ainet marihuaanat edasi AK-le, kes hoidis saadud ainet enda juures kuni 26.01.2017 kella 17.33-ni, mil ta kontrolliks kinni peeti ning leiti isiku läbivaatuse käigus tema valdusest kiletükk, mille sees oli narkootiline aine marihuaana massiga 0,63 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 18%. Selliselt andis MM 2017 jaanuari keskel eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal ja kohas väikeses koguses narkootilist ainet marihuaanat edasi CP-le, kes hoidis saadud ainet enda juures kuni 26.01.2017 kella 18.05-ni, mil ta kontrolliks kinni peeti ning leiti isiku läbivaatuse käigus tema valdusest kiletükk, mille sees oli narkootiline aine marihuaana massiga 0,21 grammi, mille THC sisaldus oli 18%. Sealhulgas andis Karl-Kristo Norvet 26.01.2017 kella 17.53 ajal Tallinnas Pärnu mnt 236 asuva Statoil 123 automaattankla kõrval sõiduautos Mercedez-Bens reg-numbriga XXXXXX MM-le edasi narkootilist ainet marihuaanat, mida MM hoidis ta enda kasutuses olevas sõiduautos BMW reg-numbriga XXX kuni 26.01.2017 kella 18.55-ni, mil ta eelpool nimetatud sõiduautos teostatud läbiotsimise käigus andis vabatahtlikult juhipoolsest uksetaskust välja ühe sinist värvi läbipaistva minigrip kilekoti, milles oli marihuaana kogumassiga 28,12 grammi, mille THC sisaldus oli 19%. Samuti andis MM sõiduautos teostatud läbiotsimise käigus keskkonsooli pealt vabatahtlikult välja ühe sinise sulguriga läbipaistva minigrip kilekoti, milles oli marihuaana kogumassiga 1,49 grammi, mille THC sisaldus oli 21% ning mille ta oli omandanud Karl-Kristo Norvetilt enne 26.01.
2. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud marihuaanast hoidis Karl-Kristo Norvet enda elukohas, so XXX asuvas eramus kuni 31.03.2017 kella 12.35-ni, mil ta nimetatud eramus toimunud läbiotsimise käigus andis vabatahtlikult enda toas aknalaual olevast karbist välja kilenutsaka, milles oli 1,33 grammi marihuaanat, mille THC sisaldus oli 20%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 2 Kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi MT vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine marihuaana puhul keskmiselt 7,5 grammist. Seega pani Karl-Kristo Norvet toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Karl-Kristo Norveti süüdi

§ 184

lg.1 järgi ja mõistis talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 74

lg-te 1,3 alusel määras, et mõistetud ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele, kui Karl-Kristo Norvet ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 16 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel kohustas Karl-Kristo Norvetit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja algust arvestas kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 21.11.2017.a. Tõkendi elukohast lahkumise keeld, tühistas kohtuotsuse jõustumisel. APELLATSIOON: 3. Apellant on seisukohal, et kohus jättis asjas tähtsust omavad tõendid täiesti põhjendamatult tähelepanuta, samuti ei ole ühtegi vettpidavat tõendit Karl-Kristo Norveti süüdi tunnistamiseks ega ka kaitsekõnes esitatud väidete ümberlükkamiseks, mille tulemusel on kohus teinud kohtuotsuse, mis põhineb valedel järeldustel. Kohus on oma sisulises tekstis välja toonud, et prokurör möönis väikest vastuolu MM kohtuistungil antud ütlustega ning jälitustoimingu protokolliga ja just nimelt selles osas, et tunnistaja kinnitas, et istus Karl-Kristo Norveti sõiduauto esiistmele, kuid jälitustoimingu protokollis on selgelt fikseeritud, et MM istus sõiduki tagumisele istmele. Prokuröri hinnangul oli tegemist inimliku eksitusega, kuna jaanuarikuu õhtusel ajal leidis aset antud episood ning sellel kellaajal oli juba täiesti pime ning samuti tuleb arvestada ka ilmastikuolusid. Apellant leiab, et episood leidis aset õhtuhämaruses jaanuarikuus, kuid kuna nad olid tanklas kus on väga hea valgustus, siis jälitustoimingu protokoll vastab tõele ning apellandil lasub kahtlus MM ütluste osas, kuna MM istus tagaistmele ning kui panna ennast samasse olukorda, siis on puht füüsiliselt võimatu haarata Mercedez-Benz E-klassi tagaistmelt kindalaekast midagi. Antud juhul ei olnud MM juurest leitud pakil mingisugust seost Karl-Kristo Norvetiga ning seda kinnitas ka DNA-ekspertiis. 3 Kohus viitas oma tekstis sellele, et Karl-Kristo Norveti poolt narkootilise ainete käsitlemisele viitab seegi, et tema elukoha läbiotsimise käigus andis ta sealt vabatahtlikult välja 1,33 grammi marihuaanat ning seega leidis kohus, et Karl-Kristo Norveti seos marihuaanaga on kohtu jaoks ilmne. Apellant leiab, et see kui süüdistataval oli kodus 1,33 grammi marihuaanat mida ta kasutas omatarbeks ning andis selle vabatahtlikult välja, siis ei saa lugeda seda otseseks seoseks sellega, et Karl-Kristo Norvet on marihuaana käitleja, seega ei nõustuta kohtu otsusega. Kohus tõi välja ka selle, et Karl-Kristo Norveti kohtueelses menetluses antud ütlused riimusid üheselt kõigi kriminaalasjas kogutud tõenditega. Apellant leiab, et ainuüksi süüdistatava ütluste põhjal ei saa teda süüdi mõista. Ütluste andmisel oli tegemist väga närvilise keskkonnaga ning uurija manipuleeris temaga, mida ka kaitsekõnes välja tõi, samuti ei ole süüdistatav kohustatud ütlusi andma. Antud juhul ei mängi rolli, millised süüdistatava ütlused on, kuid nende alusel ei saa Karl-Kristo Norvetit süüdi mõista. Apellant taotleb vastavalt KrMS § 337 lg 1 punkt 4 alusel tühistada esimese astme kohtu otsus täies ulatuses ja kohustada kohut tegema uut kohtuotsust; apellant soovib asja läbivaatamist kirjalikult; apellatsioonkaebus rahuldada; jätta menetluskulud riigi kanda. Lähtudes

§ 184lg-st 1 ning Kr

MS §-st 194, § 199 lg 1 p-st 1 ja §-st 200 on kaitsja arvamusel, et kriminaalmenetluse Karl-Kristo Norvet-i suhtes tuleb lõpetada subjektiivse koosseisu puudumise tõttu; kõik menetluskulud, sh ekspertiisi ja kahtlustatava kulutused õigusabile tuleb jätta riigi kanda. PROKURÖRI SEISUKOHT:

1. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on kaitsja seisukohal, et esineb vastuolu MM ütluste ja jälitustoimingute protokollis kajastatu vahel, kuivõrd MM istus enda sõnul Karl-Kristo Norveti sõiduauto esiistmele, kuid jälitustoimingute käigus on fikseeritud tema istumine sõiduauto tagumisele istmele. Kaitsja hinnangul tuleks õigeks lugeda jälitustoimingute käigus kajastatu, ehk MM istumine sõiduki tagumisele istmele, ning sellest vastuolust tulenevalt tunnistada ebausaldusväärseks MM ütlused. Harju Maakohtu otsuses on nimetatud vastuolu käsitletud ning jõutud loogiliselt järgitaval moel järeldusele, et tunnistaja MM ütlused on usaldusväärsed ning riimuvad teiste kohtule esitatud tõenditega. Nõustub Harju Maakohtu seisukohaga, et olenemata nimetatud vastuolust ei vähenda see MM ütluste kaalu selles osas, et ta sai narkootilise aine just Karl-Kristo Norvetilt. Esialgu olid nii MM kui Karl-Kristo Norvet kahtlustatavad ühe kriminaalasja raames. Kuivõrd MM soovis kriminaalasjas kokkuleppemenetluse kohaldamist, kuid Karl-Kristo Norvet soovis kriminaalasja lahendamist üldmenetluse korras, eraldati kriminaalasjast nr 17230100054 KarlKristo Norvetit puudutavad materjalid kriminaalasja nr
2. Seega olid MM-le kättesaadavad kõik kriminaalasja materjalid. Juhul kui ta pahatahtlikult oleks soovinud süüstada Karl-Kristo Norvetit, oleks ta kõnealuse vastuolu kohtuistungil antavates ütlustes võinud likvideerida ning legendeerida oma ütlusi teistsugusteks. Tõsiasi, et MM vaatamata korduvatele küsimustele jäi endale kindlaks ja kinnitas, et istus sõiduki esiistmele ning võttis kindalaekast narkootilise aine, viitab prokuröri hinnangul tema ütluste usaldusväärsusele. Harju 4 Maakohus on oma otsuses välja toonud ka kõik viited, millisel moel MM ütlused riimuvad teiste tõenditega. Samuti viitab apellant, et Karl-Kristo Norveti kodunt 1,33 grammi marihuaana leidmist ei saa seostada tema poolt marihuaana käitlemisega ning lõpetuseks asub apellant seisukohale, et ainuüksi Karl-Kristo Norveti eeluurimisel antud ütluste põhjal ei saa teda süüdi mõista. Prokurör kaitsja seisukohtadega ei nõustu. Harju Maakohus on õigustatult leidnud, et juhul kui isikut süüdistatakse suures koguses marihuaana käitlemises ning läbiotsimisel leitakse tema valdusest väikeses koguses marihuaanat, on ilmne, et isik tegeleb marihuaana käitlemisega. Elementaarset loogikat kasutades ei ole kuidagi võimalik asjaolusid teisel moel tõlgendada. Karl-Kristo Norveti eeluurimisel antud ütluste avaldamine Harju Maakohtu istungil oli seaduslik ja põhjendatud, kuid erinevalt kaitsja seisukohast ei ole kohus rajanud süüdimõistvat kohtuotsust üksnes nendele ütlustele. Harju Maakohus on oma otsuses loogiliselt ja ladusalt järgitaval moel selgitanud, kuidas ja mil moel riimuvad Karl-Kristo Norveti ütlused teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Otsusest nähtuvalt on Harju Maakohus lisaks Karl-Kristo Norveti ütlustele tuginenud ka MM ütlustele ning kõikidele teistele kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditele ning tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et KarlKristo Norveti süü temale inkrimineeritud kuriteos on tõendamist leidnud. Kuivõrd prokuröri hinnangul vastab Harju Maakohtu otsus kõikidele seaduses toodud nõuetele ning kriminaalmenetlusõigust ei ole rikutud, palub prokurör jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-17-8999 muutmata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:
3. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsiooniga ning prokuröri seisukohaga leiab alljärgnevat.
4. Esmalt kolleegium osutab, et KrMS § 321 lg 3 kohaselt kuupäevastab ja allkirjastab apellatsiooni apellant. Seega on vaidlustatud kriminaalasjas apellandiks valitud kaitsja Martin Levol.
5. Teiseks peab kolleegium vajalikuks märkida, et kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus kriminaalmenetluse lõpetamise osas on vastuolus apellatsiooni põhjendustega ning on ka õiguslikult asjakohatu. Nimelt on apellant taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist seoses kuriteo subjektiivse koosseisu tõendamatusega. KrMS § 274 näeb ette võimaluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada kriminaalmenetluse vaid juhul kui süüdistatava tegevus vastab väärteotunnustele. Muudel juhtudel KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev otsus. Ka KrMS § 337 lg 2 p 1 näeb ette, et ringkonnakohus võib kohtuotsuse tühistada ja lõpetada menetluse KrMS § 199 lg 1 p 2-6 sätestatud kriminaalmenetlust välistavatel asjaoludel. Apellatsioonis

§ 184

ettenähtud subjektiivse koosseisu tõendamatus eelnimetatud loetellu ei kuulu, mistõttu kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus on asjakohatu ja rahuldamisele ei kuulu.

1. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piirides. Kohtupraktika kohaselt on ringkonnakohus kriminaalasja arutamisel ja otsuse tegemisel üldjuhul ning eelkõige seotud apellatsioonis sisalduva taotlusega. Juhul, kui apellandi taotlus 5 on ebaselge või vastuolus apellatsiooni põhjendustega, on võimalik lähtuda ka apellatsiooni motiividest. Kolleegium leiab, et apellatsiooni sisust lähtuvalt on võimalik aru saada, et kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega Karl-Kristo Norveti õigeksmõistmist.
2. Kaitsja on leidnud, et esineb vastuolu MM ütluste ja jälitustoimingu protokollis kajastatu vahel selles kas MM istus 26.01.2017 aastal kell 17.53 Karl-Kristo Norveti juhitud sõiduauto tagaistmele või esiistmele. Kaitsja leiab, et aluseks tuleb võtta jälitustoimingu protokoll. MM kohtistungil antud ütluste( t.lk. 78-80) kohaselt kohtus ta 26.01.2017 aastal Karl-Kristo Norvetiga Järve Keskuse juures asuvas tanklas. Kohtumise eesmärgiks oli Karl-Kristo Norvetilt kanepi saamine. Tema mäletab, et istus Karl-Kristo Norveti poolt juhitud sõiduauto esiistmele ja vastavalt Karl-Kristo Norveti suunamisele võttis autolaekast kilekoti kanepiga. Kohtumine oli varem telefoni teel kokku lepitud. Esimest korda sai Karl-Kristo Norveti käest kanepit suvel 2016 ja sellest ajast alates on temalt saanud kanepit keskmiselt korra kuus. Tema müüs kanepit edasi oma sõpradele ja sellest rahast tasus kanepi eest Karl-Kristo Norvetile. Seega on kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud MM andnud ütlusi kohtumise asjaolude osas nii nagu ta seda mäletab. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-52-06 märkinud, et isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodiks on ristküsitlus. Ristküsitluse puhul toimub tõendina kasutatavate ütluste saamine kohtus põhiliselt kohtumenetluse poolte ühise ja teineteise tõendiallikaid pidevalt ja aktiivselt kontrolliva tegevuse tulemina. Ühtlasi tagab ristküsitlus süüdistatava tõhusama kaitse sel teel, et kaitsjal on teisesküsitlusel võimalus süüstava isiku ütluste usaldusväärsust kontrollida. Kohtuistungi protokolli kohaselt pole MM ristküsitlemisel kaitsja taotlenud tunnistaja poolt varem antud ütluste avaldamist, seega pole tema poolt vastuoluliste ütluste andmine tuvastatav ning nimetatud põhjusel puudub alus tema ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kaitsja pole ristküsitlemisel taotlenud jälitusprotokolli avaldamist ning on piirdunud ühe täpsustava küsimusega sellest kuhu ta 26.
3. 2017 aastal süüdistatava autos istus ja tunnistaja on selgitanud, et tema mäletamise kohaselt istus ta esiistmele. Seega pole kaitsja sisuliselt tunnistaja usaldusväärsust kontrollinud jälitustoimingu protokolli pinnalt, mistõttu apellatsioonis väljatoodud asjaolu ei viita MM ristküsitlemisel antud ütluste vastuolulisusele. Kohus on seaduslikult arvestanud tõendina MM kohtus antud ütlusi ning on nende usaldusväärsusele andnud hinnangu koos teiste kohtule esitatud tõenditega. Seejuures on kohus kaitsja poolt apellatsioonis viidatud vastuolu käsitanud ning on jõudnud järeldusele, et MM poolt Karl-Kristo Norvetilt marihuaana saamise fakti osas antud ütluste usaldusväärsust nimetatud vastuolu ei kahanda. Kolleegium nõustub maakohtuga ning jagab ka seisukohta, et nimetatud asjaolu pole etteheidetava teo toimepanemise tuvastamisel sellise määrava tähtsusega, mis annaks aluse tunnistaja ütluste osaliseks või täielikuks tõendikogumist väljajätmiseks. MM ütlused varem telefoni teel kohtumise kokkuleppimisest on kinnitust leidnud jälitustoimingu protokollis( t.lk. 16) kajastatud vestluse sisuga. Nimetatud kohtumise toimumise osas samuti igasugused vaidlused puuduvad. Jälitustoimingu protokollis( t.lk. 1820) kajastatud varjatud jälgimise andmete kohaselt peatus 17.53 MM poolt juhitud BMW Järve Keskuse Statoili tankla kõrval kell 17.53 ja MM väljus Karl-Kristo Norveti poolt juhitud sõiduautost juba kell 17.
4. Seega kestis kohtumine väga lühikest aega, mis samuti kinnitab MM ütlusi, et kohtumise eesmärgiks oli vaid Karl-Kristo Norvetilt kanepi saamine, kusjuures tasumist seekord ei toimunud. Oli vaid kanepi saamine. Vastavalt eelnimetatud jälitustoimingu protokollile peeti MM politsei poolt kinni juba vahetult pärast Karl-Kristo Norvetiga kohtumist kell 18.
5. Sõiduauto BMW läbiotsimisel ( t.lk. 35-36) 6 leiti ja võeti ära muuhulgas kilekotid rohelise taimse ainega, mis vastavalt ekspertiisiaktile osutus marihuaanaks( t.lk. 38-39). Kolleegium leiab, et maakohus on tõendite kogumile tuginevalt jõudnud õigele järeldusele, et tunnistaja MM kui tõendiallika usaldusväärsuses pole alust kahelda ning on tema ütlusi seaduslikult koguulatuses arvestanud tõendina Karl-Kristo Norveti süüküsimuse lahendamisel. Siinjuures kolleegium osutab, et kaitsja väited hea valgustuse kohta Karl-Kristo Norveti sõiduauto asukohas ning tagaistmel istudes autolaekast eseme kättesaamise võimatuse kohta, on oletuslikud. Nimetatud asjaolud pole maakohtus uurimisesemeteks olnud ning kaitsja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega taotlust nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti ei sea tunnistaja ütluste usaldusväärsust kahtluse alla kaitsja poolt viidatud ekspertiisiakt kuna tunnistaja pole andnud ütlusi, et Karl-Kristo Norvet oleks narkootilise aine pakendit tema nähes puutunud.
6. Kaitsja seisukohalt asjaolu, et Karl-Kristo Norveti kodust leiti marihuaanat ei tähenda, et ta on narkootilise aine käitleja. Süüdistuse kohaselt omandas Karl-Kristo Norvet enne
7. märtsi 2017 ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, millest osa, 1,33 grammi, hoidis enda elukohas XXX asuvas eramus.

§ 184

koosseisu objektiivseks tunnuseks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kusjuures suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine on kriminaalkorras karistatav kõigis selle avaldumisvormides. Käitlemise mõiste on ära toodud NPALS § 2 p-s 3, ning sellesse loetellu kuuluvad osategudena ka narkootilise aine omandamine, valdamine ja hoidmine. Seega on maakohus õigustatult jõudnud järeldusele, et varem suures koguses omandatud narkootilise aine vabatahtlik väljaandmine läbiotsimise käigus viitab tema poolt narkootilise aine käitlemisele ning tema seos marihuaanaga on ilmne. Siinkohal kolleegium osutab, et kaitsja poolt ilma igasuguse põhjenduseta kohtu järeldusega mittenõustumine seda ei kummuta ega anna alust ringkonnakohtule jõuda maakohtust erinevale seisukohale.

1. Kaitsja leiab, et süüdistatav ei ole kohustatud ütlusi andma ja vaid tema ütluste alusel ei saa teda süüdi mõista. Kohus tegi süüdimõistva otsuse vaid ütluste põhjal, asjakohased süüd kinnitavad tõendid puuduvad. Kriminaalmenetluses lubatavate tõendite põhiliigid, nn ranged tõendid, on ära toodud KrMS § 63 lg-s 1, mille loetellu kuulub ka süüdistatava ja tunnistaja ütlus, mistõttu on ainetu kaitsja väide, et ütlus pole asjakohane tõend. Maakohus on KrMS § 294 p 1 alusel vastavalt prokuröri poolt esitatud taotlusele, avaldanud süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Süüdistatava ütluste avaldamise seaduslikkust pole kaitsja apellatsioonis vaidlustanud. Riigikohus on korduvalt ( vt lahendid nr 3-1-1-100-15, 3-1-1-131-13) sedastanud, et ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust saab seostada näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. 7 Süüdistatav on kahtlustatavana üle kuulatud 21.03.2017 aastal. Talle on selgitatud kahtlustatava õigusi, seejuures õigust keelduda ütluste andmisest. Karl-Kristo Norvet on kahtlustuses inkrimineeritud käitumise osas oma ütlused andnud. Seejuures on ta ka selgitanud, et MM rääkis enda kinnipidamisest ja ka sellest, et andis tema kohta ütlusi( t.lk. 70-72). Seega oli Karl-Kristo Norvet juba 2017 aasta jaanuaris teadlik, et politseil on info tema poolt kuriteo toimepanemise kohta ning tal oli piisavalt aega mõelda oma kaitsetaktikale ja antavate ütluste sisule, mistõttu on meelevaldne kaitsja apellatsioonis esitatud väide närvilisest keskkonnast ja kahtlustatava manipuleerimisest ütluste andmisel. Ekslik ja arusaamatu on kaitsja väide, et süüdistatav on tema manipuleerimisest maakohtus kaitsekõnes rääkinud. Süüdistatav ei ole kohtus ütlusi andnud, seejuures pole kasutanud ka oma õigust viimasele sõnale. Kohtuvaidluste käigus peab kaitsekõne kaitsja ning vastavalt kohtuistungi protokollile ( t.lk. 82-83), mille parandamist pole kaitsja taotlenud, pole kaitsja sellesisulist põhistatud kaitseversiooni esitanud. Samuti kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdimõistev kohtuotsus tugineb vaid ütlustel ja teised süüd kinnitavad tõendid puuduvad. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et juhul kui apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt ja rikkunud sellega menetlusõiguse norme. Maakohus on otsuses kooskõlas KrMS § 312 lg-ga 1 ära näidanud kõik tõendid, millised on kohtule esitatud ja on otsuses loogiliselt põhjendanud seisukohti, milleni kohus tõendite hindamise tulemina jõudis. Nii on kohus analüüsinud süüdistatava ja tunnistaja MM ütluste kõrval näiteks veel jälitustoimingute protokolle, läbiotsimise protokolle, ekspertiisiakte, asitõendi vaatlusprotokolle. Nimetatud tõendite hindamist lubatavateks ja usaldusväärseteks ning nendele süü küsimuse lahendamisel toetumise osas pole apellatsioonis vastuväiteid esitatud. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuses toodud seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud õigusliku hinnangu osas. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole kohus tõendite uurimisel ja hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud.
2. Maakohtu poolt mõistetud karistuse ebaseaduslikkusele pole kaitsja apellatsioonis viidanud ega taotlenud mõistetud karistuse osas uue otsuse tegemist. Kolleegium ei tuvastanud karistusmäära valikul menetlusõiguslikke minetusi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse apellatsiooni piiridest väljuda ja muuta süüdlasele maakohtu poolt mõistetud põhikaristust. Küll aga annab KrMS § 340 lg 1 alusel apellatsiooni piiridest väljumiseks ja uue otsuse tegemiseks aluse maakohtu poolt, süüdistatava olukorda raskendav, materiaalõiguse ebaõige kohaldamine

§ 74alusel katseaja määramise osas.

Nimelt on maakohus

§ 74

lg 3 alusel karistusest tingimisi vabastamisel määranud katseajaks 4 aastat.

§ 74kohaldamisel nelja aastase katseaja määramise õiguse näeb ette 14.

juunil 2017 aastal vastuvõetud muudatus karistusseadustikus, milline jõustus

1. novembril
2. Kuni eelnimetatud kuupäevani kehtinud

§ 74lg 3 nägi ette maksimaalselt kolme aastase katseaja.

Kuigi maakohus tegi oma lahendi teatavaks 21. november 2017, ehk siis ajal, mil juba muudatus kehtis, siis vastavalt

§ 5

lg-le 1 ja lg-le 3 mõistetakse karistus teo toimepanemise 8 ajal kehtinud seaduse järgi ning seadusel, mis raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Karl-Kristo Norvetile inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajaks oli 2016 september kuni 31. märts 2017. Seega kehtis Karl-Kristo Norveti poolt kuriteo toimepanemise ajal

§ 74

redakstioon, mille lõike 3 alusel oli maksimaalseks katseaja määraks 3 aastat ning kohtul puudus

§ 5lg 1, 3 sätestatu alusel seaduslik õigus 4 aastase katseaja määramiseks.

Eelnimetuga on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on kaasa toonud süüdistatava olukorra halvenemise ja mis tingib ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse tühistamise

§ 74lg 3 alusel määratud katseaja määra osas.

Uue otsusega määrab ringkonnakohus katseaja tähtajaga 3 aastat. Selline maksimaalselt võimalik katseaja kestus on kooskõlas toimepandud kuriteo asjaoludega ja süüdlase suhtumisega oma teosse.

1. Kaitsja on apellatsioonis taotlenud jätta kõik menetluskulud riigi kanda. Kolleegium leiab, et taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud riik juhul, kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse. Maakohus ei teinud õigeksmõistvat otsust ja ka ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse Karl-Kristo Norveti süüdi tunnistamise osas muutmata, mistõttu puuduvad seaduslikud alused jätta maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamise taotlust ei ole valitud kaitsja esitanud.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 1, lg 2 p 4 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu
3. novembri 2017 aasta otsuse määratud katseaja tähtaja osas ja teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jätab kohtuotsuse muutmata. Kaitsja apellatsiooni jätab rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 9