) § 477 lg 1, § 371 lg 2 p 2 alusel menetleda. Kohus ei pidanud vajalikuks alustada ka omal algatusel hagita menetlust puudutatud isiku sundlõpetamise otsustamiseks.
Kolleegiumi arvates võib õiguslik huvi MTÜ sundlõpetamise avalduse esitamiseks muu hulgas tuleneda ka asjaolust, et avaldaja on MTÜ-ga samas või sarnases valdkonnas tegutsev äriühing. MTÜ-le ei näe seadus ette kapitalinõudeid ega liikmete isiklikku täiendavat vastutust ühingu kohustuste eest, mistõttu võib äriühing eelnimetatud nõuete täitmise kohustuse tõttu olla MTÜ-ga konkureerides halvemas olukorras. Seda, kas avaldaja ka tegelikult on puudutatud isiku konkurent ja kas puudutatud isiku põhitegevus on majandustegevuse kaudu tulu teenimine, ei saa kohus tuvastada avalduse menetlusse võtmise staadiumis. See on võimalik vaid avaldust menetledes. Kohus võib seejuures teha avaldajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kui kohtule on sundlõpetamise avalduse esitanud isik, keda ei saa pidada huvitatud isikuks, tuleb kohtul talle teatavaks saanud asjaolude põhjal kaaluda, kas sundlõpetamise menetlus algatada või mitte. Kolleegiumi arvates võib seaduses sätestatud juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamine olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise menetluse algatamise.
) § 629 lg 1 kohaselt algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel.
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 p 4 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 15. MTÜS § 40 lg 1 p-s 1-3 loetletud alustel lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel. Riigikohus on sedastanud, et isikul, kes on õigustatud esitama avalduse ja nõudma sundlõpetamise algatamist, peab olema õiguslik puutumus kõnealuse juriidilise isikuga ning sundlõpetamist saab nõuda vaid isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja/või õigustatud huve juriidilise isiku sundlõpetamine mõjutab (vt Riigikohtu 10.01.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-3-1-135-06, p 9). Õiguslik huvi mittetulundusühingu sundlõpetamise avalduse esitamiseks võib muuhulgas tuleneda ka asjaolust, et avaldaja on mittetulundusühinguga samas või sarnases valdkonnas tegutsev äriühing, kuid seda, kas avaldaja ka tegelikult on puudutatud isiku konkurent, saab kohus tuvastada avaldust menetledes, tehes vajadusel avaldajale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (vt Riigikohtu 13.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 12). Tartu Maakohus on teinud Chef Foods OÜ avaldust menetlusse võttes avaldajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selgitamaks avaldaja õigustatud huvi sundlõpetamise menetluse algatamise avalduse esitamiseks. Kohus leiab, et avaldaja ei ole ka täiendavalt oma õigusi ega õigustatud huve seoses puudutatud isiku sundlõpetamisega tõendanud. Avaldaja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kas avaldaja konkreetsel hetkel tegutseb aktiivselt veiseliha vahendamise valdkonnas. Kohus avaldajaga siinkohal ei nõustu ning leiab, et sundlõpetamise menetluse algatamise avalduse esitamise õigustatud huvi ei saa tuleneda asjaolust, et avaldaja on aastaid lihaja lihatöötlemise valdkonnas tegutsenud ning avaldaja hinnangul takistab puudutatud isiku tegevus kõigil teistel turuosalistel ausalt konkureerimast.
lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega on kohtusse pöördumise sisuliseks aluseks kohtusse pöörduja õiguskaitsevajadus. Asja menetlemisel on kohtule selgunud, et avaldajal võib puududa reaalne majandustegevus, s.h. majandustegevus puudutatud isikuga samas valdkonnas. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on Chef Foods OÜ-l esitamata kahe viimase aasta (2015. ja 2016.) majandusaasta aruanded ja muutunud registrijärgne aadress, samuti ei oma Chef Foods OÜ registreeringut Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemis toidu käitlejana (vrdl I kd lk 80-81, II kd lk 8). Puudutatud isik on viidanud (II kd lk 9-10), et Chef Foods OÜ on müünud kinnistu „Adavere Lihatööstus“ (registriosa nr xxx), millel avaldaja liha käitlemisega varasemalt tegeles. Avaldaja seisukohtadest ei nähtu, et ta jaataks praegusel ajal majandustegevust puudutatud isikuga samas või sarnases valdkonnas. Kohus leiab, et olukorras, kus avaldaja käesolevalt ei tegutse puudutatud isikuga samas valdkonnas, ei ole seoses puudutatud isiku sundlõpetamisega avaldaja õiguste rikkumine üldse võimalik, mistõttu jätab kohus avalduse läbi vaatamata
16. MTÜS § 40 lg 1 järgi lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel: 1) kui mittetulundusühingu tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele; 2) kui mittetulundusühingu põhitegevuseks saab majandustegevus; 3) muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 40 sätestatud alustel. TsÜS § 40 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega.
ÜS) § 40 lg 3 ja MTÜS § 40 lg 3 järgi võib kohus mittetulundusühingu sundlõpetamise algatamise ja ka sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel. Kohtul on endal diskretsiooniõigus otsustada, kas ta algatab juriidilise isiku sundlõpetamise või mitte, s.h juhul, kui kohtule esitatakse andmed, mis viitavad sundlõpetamise aluse olemasolule, kuid avalduse esitanud isikul ei ole seaduse 5 kohaselt õigust sundlõpetamist nõuda (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull jt., lk 164). Käesolevas tsiviilasjas on riigikohus märkinud, et seaduses sätestatud juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamine võib olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise menetluse algatamise (vt Riigikohtu 13.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 12). Maakohtu hinnangul ei nähtu esitatud materjalidest MTÜ Liivimaa Lihaveis poolt juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamisele viitavaid asjaolusid, mis tingiksid sundlõpetamise vältimatu algatamise kohtu otsustusel. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik tegeleb muuhulgas ka majandustegevusega. Vaidlus puudub ka selles, et MTÜ Liivimaa Lihaveis on tootjarühm Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 85 mõistes, mis võimaldab üheselt tootjarühmaks olla nii tulundusühistul, kui mittetulundusühingul. Kohtule nähtuvalt on seadusandja kehtiva sätte sõnastust seaduse väljatöötamise käigus muutnud just MTÜ Liivimaa Lihaveis muudatusettepaneku alusel1 ja vastavalt viidatud seletuskirjas märgitule kaalunud seda korduvalt, eelkõige selle kooskõla MTÜS § 1 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seega on seadusandja otsustanud, et puudub otsene vastuolu tootjarühma tegevuse eesmärke ja tootjarühmale esitatavaid nõudeid arvestades tootjarühma tegutsemises mittetulundusühingu vormis. Avaldaja on nimetanud seoses juriidilise vormi kuritarvitamisega eelkõige puudutatud isiku juurdepääsu toetustele, millele äriühingutel juurdepääs puudub (nt turuarendustoetus (I kd lk 159) ning mille abil on puudutatud isik saanud väidetavalt eelise oma kaubamärgi turustamiseks. Kohtu hinnangul on avaldaja sellekohased väited üldsõnalised, avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mil viisil on teda, kui äriühingut kahjustanud puudutatud isiku juurepääs viidatud (või muudele) toetustele. Konkurentsiseaduse kohaselt on konkurentsiküsimustega tegelev organ Eestis Konkurentsiamet, kes on pädev tegema kõiki seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks. Konkurentsiamet teeb koondumiste kontrolli, vastutab EL-i konkurentsieeskirjade kohaldamise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole Euroopa Liidu institutsioonide pädevuses ja osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelevalve ning kohapealse kontrolli tegemisel. Konkurentsiseaduse § 30 lg 1 kohaselt loetakse riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 107 lõikes 1 sätestatud abi. Konkurentsiseaduse § 491 lg 1 kohaselt osutab rahandusministeerium Euroopa Komisjonile vajadusel korral abi selleks, et teha riigiabi järelevalvet ja kohapealset kontrolli. Lisaks on riigikohus leidnud, et toetuse saamise eesmärk ei saa olla konkurentsieelise tekitamine seeläbi, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused luuakse kunstlikult, mistõttu on vastavat toetusmeedet menetlev rakendusüksus või rakendusasutus õigustatud kohaldama konkurentsiõigust vastava meetme toetustaotluste läbivaatamisel toetuse eesmärkide tagamiseks ning kuritarvitamiste vältimiseks (vt Riigikohtu 19.12.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-06, p 14-17). Seega näevad nii Euroopa Liidu kui siseriiklikud õigusaktid järelevalvemeetmed juhuks, kui eraldatava riigiabiga võidakse kahjustada konkurentsieeskirju ning juriidilise isiku sundlõpetamise taotlemine ei ole seonduvalt riigiabi kättesaadavusega kohaseks abinõuks. 17. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks alustada omal algatusel hagita menetlust puudutatud isiku sundlõpetamise otsustamiseks. Menetluskulud 18. Riigikohus tühistas 13.09.2017 määrusega Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2017 määruse ja Tartu Maakohtu 18.01.2017 määrused m. h osas, millega ringkonnakohus ja maakohus jätsid menetluskulud avaldaja kanda ja mõistsid avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks lepingulise esindaja kulud. Riigikohus jättis
1 745 SE II seletuskiri. https://www.riigikogu.ee/download/19543e0f-af17-4d3b-a1c1-deee647103ee, lk 2 6 19. Kuna kohus jätab Chef Foods OÜ avalduse MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamise algatamiseks läbi vaatamata, tuleb
20.
lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta.
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). MTÜ-d Liivimaa Lihaveis esindas kohtumenetluses
Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirjadest ja õigusteenuste spetsifikatsioonidest (I kd lk-d 93, 118 pöördel, 142 ja II kd lk 42) nähtuvalt on puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu kõigis kohtuastmetes 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (vt Riigikohtu 11.02.105 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus leiab, et ühe tööühiku hind üle riigikohtu avaldatud mõistliku tunnitasu käesolevas menetluses ei ole tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ega vajalik. Seega peab kohus õigusteenuse mõistlikuks tunnihinnaks käesolevas tsiviilasjas 120 eurot käibemaksuta. MTÜ Liivimaa Lihaveis märgib 26.01.2018 esitatud menetluskulude nimekirjas, et seoses tsiviilasja 2-16-17452 menetlemisega on puudutatud isiku esindaja ajakulu kokku 27,7 tundi ning puudutatud isik on kandund lepingulise esindaja kulusid kokku käibemaksuta 4155 eurot. Antud juhul tuleb maakohtu menetluskuludeks lugeda ka kulud seoses avalduse maakohtu menetlusse võtmise üle ringkonna- ja Riigikohtus toimunud määruskaebusmenetlusega. Maakohus jättis 18.01.2017 määrusega avalduse menetlusse võtmata (I kd lk 99). Puudutatud isik esitas maakohtule 05.01.2017 menetluskulude nimekirja näidates lepingulise esindaja kulu 1590 eurot käibemaksuta (10,6 h * 150 eurot). Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja ajakulu 10,6 tunni ulatuses avalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis Chef Foods OÜ avaldusele seisukohtade esitamiseks ei ole põhjendatud. Kohus loeb põhjendatuks esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses ja põhjendatuks menetluskulud 360 eurot (3* 120 eurot). Määruskaebusmenetluses ringkonnakohtus on puudutatud isik esitanud 07.03.2017 menetluskulude nimekirja näidates lepingulise esindaja kulu 225 eurot käibemaksuta (1,5 h * 150 eurot). Kohus peab puudutatud isiku ajakulu määruskaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamisele 1,5 tunni ulatuses mõistlikuks, lugedes seega põhjendatuks menetluskulud ringkonnakohtus 180 euro ulatuses (1,5 h * 120 eurot). Määruskaebusmenetluses riigikohtus on puudutatud isik 25.08.2017 menetluskulude nimekirjas märkinud kassatsiooniastme kuludeks 465 eurot käibemaksuta (3,1 h * 150 eurot). Arvestades asjaolu, et määruskaebusele vastuse esitamisel riigikohtule on tuginetud suures osas varasemas menetluses esitatud seisukohtadele, tegemist ei ole mahukate menetlusdokumentidega ning puudutatud isiku seisukohad määruskaebusele riigikohtus kattuvad suures osas seisukohtadega määruskaebusele ringkonnakohtus, tuleb pidada põhjendatuks puudutatud isiku esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses, lugedes põhjendatuks menetluskulud Riigikohtus 120 euro ulatuses (1h * 120 eurot). Puudutatud isik esitas 26.01.2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles on asja teistkordsel arutamisel maakohtus märkinud menetluskuludeks 1875 eurot käibemaksuta (12,5 h * 150 eurot), milles sisaldub Riigikohtu määruse analüüs, suhtlus kliendiga, suhtlus Chef Foods OÜ esindajaga, Tartu Maakohtu 10.10.2017 istungil osalemine ja selleks ettevalmistumine, kohtuistungi protokolliga tutvumine, Chef Foods OÜ 03.11.2017 7 seisukoha analüüs, täiendavate tõendite kogumine ja analüüs, telefoninõupidamised kliendiga, MTÜ Liivimaa Lihaveise seisukoha (vastuväidete) koostamine s.h. täiendavate tõendite kogumine ja esitamine maakohtule 29.11.2017. Ajakulu hindamisel võtab kohus arvesse, et menetlus ei ole olnud vaatamata määruskaebusmenetlusele kulunud ajale ajaliselt pikk ega keskmisest keerukam. Peamiselt on menetlusdokumentides esitatud fakte puudutatud isiku tegevuse kohta, tõendid põhinevad suures osas äriregistris avaldatud andmetele ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Maakohtu hinnangul tuleb pidada mõistlikuks puudutatud isiku ajakulu koos istungil osalemisega 4 tunni ulatuses, lugedes seega põhjendatud menetluskuludeks 480 eurot (4 h * 120 eurot). Kohtu seisukohtade ja teiste menetlusosaliste menetlusdokumentidega tutvumise ning nende analüüsimise, asjaolude selgitamise ja kliendiga suhtlemise ajakulu ei tule kohtu hinnangul eraldiseisvalt hüvitada, vaid need väljenduvad lõppkokkuvõttes esindaja poolt kohtule esitatud avaldustes. Sealjuures võtab kohus siiski arvesse tutvumist vajanud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolude selgitamise vajadust, kuid ka seda, et menetlusosalised on korduvalt saanud esitada paljuski samasisulisi seisukohti. 21. Kokku tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 1140 eurot (360 + 180 + 120 + 480). Puudutatud isiku taotlusest tulenevalt ja kooskõlas
lg-ga 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal MTÜ-le Liivimaa Lihaveis tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 22. Avaldajal on õigus taotleda avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb lisaks tagastava riigilõivu summale mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (kontonumber, kontoomaniku nimi ja isiku/registrikood). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.