← Eesti

3-16-1276/42

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2018, Tallinn Haldusasja number 3-16-1276 Haldusasi S. F. kaebus Tallinna Vang

) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. S. F. (kaebaja) esitas 23.05.2016 Tallinna Vanglale (vastustaja) mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja oli vahistatu Tallinna Vanglas perioodil 08.12.2010–05.06.2013 ja tema kinnipidamise tingimused olid inimväärikust alandavad. Talle ei võimaldatud 3-16-1276 pikaajalisi kokkusaamisi, spordisaali kasutada, kursustel, sotsiaalprogrammides ega muus õppetegevuses osaleda. Kambris oli isiklikku ruumi kinnipeetava kohta vähem kui 3 m
  3. Vastustaja tagastas 15.06.2016 vastusega nr 5-37/16/114-2 taotluse kambripinna suuruse ja sportimisvõimaluste puudumise osas. Tegemist oli korduva taotlusega, mida arutati haldusasjas nr 3-15-
  4. Vastustaja tagastas tähtaja rikkumise tõttu taotluse ka osas, mille järgi ei võimaldatud kaebajale perioodil 08.12.2010–22.05.2013 pikaajalisi kokkusaamisi ja taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Vastustaja jättis taotluse rahuldamata osas, mille järgi ei võimaldatud kaebajale perioodil 23.05.2013–05.06.2013 pikaajalisi kokkusaamisi ja taasühiskonnastavates tegevustes (õppetöös, sotsiaalprogrammides jms) osaleda. Kaebajat süüdi mõistev kohtuotsus jõustus 17.05.
  5. Vastustaja sai otsusest teada 23.05.2013 ja sellest ajast kuni 05.06.2013 viibis kaebaja vastuvõturežiimil. Vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 3 järgi ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale, seetõttu ei olnud vastustaja tegevus õigusvastane. Vastustaja võimaldab kinnipeetaval sotsiaalprogrammides ja õppetegevuses osaleda kinnipeetava individuaalse täitmiskava (ITK) alusel. See koostatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. Kaebaja ei olnud alaealine ja talle ei laienenud põhi- ja üldkeskhariduse omandamise õigus. Järelikult ei tulnud talle võimaldada sotsiaalprogrammides või õppetegevuses osaleda. Kaebaja osales alates 04.05.2013 riigikeele õppes A1 tasemele. Seega võimaldati tal taasühiskonnastatavas õppe- ja arendustegevuses osaleda. Mittevaralise kahju hüvitamine kaitseb mitmeid põhiseaduslikke väärtusi – inimväärikust, au ja head nime, era- ja perekonnaelu puutumatust, tervist ja isikuvabadust. Võlaõigusseaduse § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Praegusel juhul mittevaralise kahju hüvitamise alused puuduvad. Ebamugavustunnet ei saa seostada piinamise, tervise kahjustamise, alandamise või au ja väärikuse riivamisega.
  6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista vastustajalt välja mittevaralise kahju hüvitise 27 300 eurot. Kaebaja taotles kahju hüvitamist perioodi 08.12.2010–05.06.2013 eest, sest vastustajal puudus alus takistada koolis õppimist, ringides, kursustel ja võimlas käimist ning omastega pikaajaliselt kokku saada. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni järgi tuleb vahistatuid hoida sarnastes tingimustes süüdimõistetutega.
  7. Tallinna Halduskohus tagastas 28.10.2016 määrusega hüvitamiskaebuse osas, mille järgi ei võimaldatud kaebajal perioodil 08.12.2010–05.06.2013 spordisaali kasutada ja tagati talle ebapiisav kambripind ning mille järgi ei võimaldatud talle perioodil 08.12.2010–22.05.2013 pikaajalisi kokkusaamisi ja taasühiskonnastavas tegevuses osaleda. Kohus võttis 28.10.2016 määrusega kaebuse menetlusse osas, milles paluti mõista vastustajalt välja mittevaralise kahju hüvitis selle eest, et kaebajale ei võimaldatud perioodil 23.05.2013– 05.06.2013 pikaajalisi kokkusaamisi ega taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Kahjuhüvitise nõude suuruseks oli kokku 420 eurot 14 ööpäeva eest.
  8. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal puudus vastuvõturežiimil viibimise ajal alus taotleda pikaajalisi kokkusaamisi (VangS § 25 lg 3). Seega ei olnud vastustaja tegevus õigusvastane. Kaebaja ei taotlenud sel perioodil pikaajalisi kokkusaamisi. 2

(3)3-16-1276 Taasühiskonnastavates tegevustes (sh tööhõives, õppetegevuses, sotsiaalprogrammides jms) osalemist kavandatakse kinnipeetava ITK alusel ja see koostatakse pärast süüdimõistva otsuse jõustumist (VangS § 16 lg 1 p-d 3-4 ja 7, justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 “Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend” § 2 lg-d 2-3). Kaebajat süüdi mõistev kohtuotsus jõustus 17.05.2013, järelikult vaidlusalusel ajal kaebaja ITK-d alles koostati. Kaebaja osales 04.05.2013–11.06.2013 riigikeele õppes, seega osales ta taasühiskonnastavas tegevuses. Vastustaja ei ole kaebaja õigusi riivanud. Kaebaja ei ole põhjendanud, milline kahju sai talle 14 päeva jooksul tekkida. Vastuvõturežiimil viibimisega paratamatult kaasnevad ebamugavused ei õigusta rahalise hüvitise väljamõistmist. Iga ebameeldivustunne ei tähenda inimväärikuse alandamist. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et talle ei võimaldatud Tallinna Vanglas perioodil 23.05.2013–05.06.2013 pikaajalisi kokkusaamisi ja taasühiskonnastavates tegevustes osaleda.
  2. VangS § 13 järgi võetakse isik vanglasse vastu jõustunud kohtulahendi alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajat süüdi mõistev Tallinna Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-1015277 jõustus 17.05.
  3. Järelikult viibis kaebaja vaidlusalusel perioodil vanglas vastuvõturežiimil.
  4. VangS § 14 lg 3 järgi paigutatakse kinnipeetav vanglasse vastuvõtmisel vastuvõtuosakonda, kus selgitatakse mh välja andmed, mis on vajalikud talle ITK koostamiseks. VangS § 16 lg 1 järgi (vaidlusalusel perioodil kehtinud redaktsioonis) nähakse kinnipeetava ITK-s mh ette kinnipeetavale hariduse või tööalase koolituse andmise vajadus (p 4), kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud (p 6) jm vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud (p 7).
  5. Vastustaja selgitas, et vaidlusalusel perioodil alles koostati kaebajale ITK-d, milles kavandati taasühiskonnastavates tegevustes osalemist. Samuti oli vastustaja võimaldanud kaebajal vaidlusalusel perioodil osaleda riigikeele õppetöös. Järelikult oli vastustaja käitumine õiguspärane ega tekitanud kaebajale kahju.
  6. VangS § 25 lg 3 järgi ei võimaldata vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 “Vangla sisekorraeeskiri” § 42 lg 1 järgi esitab kinnipeetav pikaajaliseks kokkusaamiseks taotluse. Kuna kaebaja ei olnud pikaajalisi kokkusaamisi taotlenud, siis ei olnud talle nende võimaldamata jätmine õigusvastane ega tekitanud talle kahju.
  7. Kaebus jääb rahuldamata.
  8. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.