) §-le 363 edasikaebamisele ei kuulu. Seejuures on kohtud oma seisukoha kaebaja taotluses püsitatud küsimuste osas juba kujundanud. Samuti oli kaebajal võimalus nendele küsimustele juhtida tähelepanu kriminaalasja, sh kohtumenetluse raames. Riigiprokuratuur kujundas oma seisukoha kaebaja taotluse osas 25.04.2017 kaebuse ja taotluse läbi vaatamata jätmise määruses. Prokuratuur selgitas nimetatud määruses, et kriminaalmenetluses kogutud jälitusandmete tutvustamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 määrus „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ (edaspidi kord), milles on kehtestatud kindlad tutvustamise reeglid, alused ja kord. Nimetatud korra § 4 kohaselt jälitustoimingutega kogutud andmetega tutvumise avalduse läbivaatamiseks pädevaks asutuseks on jälitustoiminguid teostanud jälitusasutus ning prokuratuuril puudub õiguslik alus taolise taotluse lahendamiseks. Samuti on nimetatud määruses selgitatud, et jälitustegevuse käigus kogutud andmete tutvustamisel jälitusasutus peab juhinduma asjakohastest õigusnormidest ja andmete tutvustamisest keeldumine on võimalik ainult seaduslikul alusel. Riivatud isikule on tagatud võimalus ennistada mööda lastud tutvumise tähtaeg juhul, kui sooviavalduse esitamata jätmise tingis mõjuv põhjus. Määrusest nähtub, et teabevaldajaks olevale jälitusasutusele ei olnud laekunud ettenähtud tähtaja jooksul tutvumiseks sooviavaldust ning samuti ei olnud 20.03.2017 avalduses esitatud ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Kohus märgib, et kriminaalmenetluses tehtud prokuratuuri lahendite ja toimingute õiguspärasuse kontrollimine ja vaidlustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus selgitab, et kuna eeltoodust tulenevalt jälitustoimingutega kogutud andmetega tutvumise avalduse läbivaatamiseks pädevaks asutuseks on jälitustoiminguid teostanud jälitusasutus, siis ei kuulu halduskohtu pädevusse kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingute materjalidega tutvumiseks esitatud avalduse läbivaatamine ja tutvumistähtaja möödalaskmisel tähtaja ennistamise taotluse lahendamine. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimine kriminaalmenetluses toimub
-s sätestatud korras.
-s on sätestatud menetleja tehtud lahendite või toimingute peale edasikaebamise kord. Edasikaebamise korral tuleb pöörduda kaebusega maakohtusse (
§-d 228– 232). Seega kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa sisuliselt vaidlustada halduskohtumenetluses, kuna halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust. Eeltoodust tulenevalt ei saa halduskohtule esitada nõuet KAPO kohustamiseks ennistada avalduse esitamise tähtaeg kriminaalasjas nr 1-16-1036. Käesolevaks asjaks on kriminaalasjas nr 1-16-1036 jõustunud Riigikohtu otsus, millest tulenevalt kriminaalmenetlus eelviidatud kriminaalasjas on lõppenud. Kohtud on oma seisukoha kaebaja taotluses püsitatud küsimuste osas juba kujundanud. Samuti oli kaebajal võimalus kriminaalmenetluse käigus juhtida tähelepanu nendele küsimustele. Riigiprokuratuur kujundas oma seisukoha kaebaja taotluse osas 25.04.2017 kaebuse ja taotluse läbi vaatamata jätmise määruses. Kaebuse, milles esitati nõue KAPO kohustamiseks väljastama jälitustoimingute materjalid, on S. O. esitanud Tallinna Halduskohtule 14.06.2017 (haldusasi nr 3-17-1273). Juba viidatud haldusasjas kohus 2 15.09.2017 kaebuse tagastamise määruses selgitas kaebajale kriminaalasja menetluses läbi viidud jälitustoimingute materjalidega tutvumiseks avalduse esitamise korda. Kohus veelkord märgib, et Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 vastu võetud määruse nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ § 4 lg 1 kohaselt isik, kes soovib tutvuda enda kohta jälitustoiminguga kogutud andmetega, peab esitama jälitusasutusele kirjaliku või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse 30 päeva jooksul temale teate kättetoimetamise päevast arvates. Määruse § 4 lg-te 5 ja 6 kohaselt võib isik mõjuval põhjusel esitada jälitusasutusele kirjaliku või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaja ennistamiseks. Jälitusasutus vaatab isiku avalduse jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaja ennistamiseks läbi ja otsustab tähtaja ennistamise või ennistamata jätmise 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates. Käesoleval juhul on kaebaja lasknud mööda eelviidatud määruse § 4 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja avalduse esitamiseks. Seega oli kaebajal võimalik esitada KAPO-le avaldus jälitustoiminguga kogutud andmetega tutvumise tähtaja ennistamiseks. KAPO 03.04.2017 kirja kohaselt ei esitanud kaebaja 20.03.2017 avalduses ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Seetõttu ei olnud KAPOl võimalik kaebaja taotlust sisuliselt lahendada ega teha otsust jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise või tutvustamata jätmise kohta.
lg 2 kohaselt isikule jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisel või tutvustamata jätmisel tuleb talle selgitada ka edasikaebamise korda. Kaebaja ei järginud 30-päevast tähtaega avalduse esitamiseks ega esitanud ka 20.03.2017 avalduses ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. KAPO on kaebajale selgitanud, et tähtaja möödalaskmisel tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus. Kuna kaebaja ei esitanud 20.03.2017 avalduses ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks, siis ei lahendanud KAPO kaebaja taotlust sisuliselt ega selgitanud ka edasikaebamise korda.
lg 2 kohaselt käesolevas seadustikus nimetatud alusel tehtud jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud korras.
lg 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbi vaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, siis on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Seega ei ole kaebajal oma eesmärki (kohustada KAPO-t avalduse tähtaega ennistama) võimalik saavutada kaebuse esitamisega halduskohtule. Kohus on 15.09.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1273 kaebajale selgitanud, et pärast mõjuvaid põhjuseid sisaldava tähtaja ennistamise taotluse esitamist ja selle lahendamist KAPO poolt on kaebajal otsusega mittenõustumise korral võimalik pöörduda kaebusega prokuratuuri poole. Kui kaebaja ei nõustu kaebuse läbi vaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, siis on kaebajal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule. Prokuratuuri 05.12.2017 vastuskirja nr RP-6-9/17/42-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.