alusel menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega kuna kostja täitis hageja nõude 16.01.2018. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist. KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 3.
lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
§-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kostja tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. Tulenevalt
§-st 431 lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Seega on R. K.1 hagejana õigus hagist loobuda, kohus võib menetluse lõpetamise otsustada ka kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et kuna R. K.1 loobub hagist, kostja on hageja nõude rahuldanud, pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe, tuleb hagiavaldusest loobumine kohtul vastu võtta. Hagist loobumine on kooskõlas
§-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Menetlus tuleb
Kohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. MENETLUSKULUDE JAOTUS 4.
lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
7. Hageja vastuse kohaselt ei vasta kostja väited tõele. Hageja on ka kohtule esitanud kostjale mitmel korral saadetud tähitud kirja. Hageja on vestelnud kostja elukohas emaga, kes keeldus andmast kontaktandmeid ja lubas ise ühendust võtta. Hagejal on helisalvestus kohtumisest kostja emaga. Hageja on välja toonud konkreetsed episoodid kostjaga ühenduse võtmisest, kuna nende kohta on olemas tõendid. Hageja on kostjaga püüdnud pikema aja jooksul ning erinevatel viisidel ühendust võtta, kuid kostja on olnud see, kes on hageja püüdlusi ignoreerinud kuni hagiavalduse esitamiseni. 8.
lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg-d 4 ja 5 sätestavad menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Samas
lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab menetluskulude jaotuse otsustamisel lähtuma õigluse põhimõttest ja tal on seejuures lai kaalutlusõigus. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades tuleb õiglusest lähtudes kohaldada
lg-t 4.
lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus jätab hagi rahuldamata või lõpetab asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt. Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1- 63-11, p 13 ja 14). 9. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud
Hageja on hagiavalduses avaldanud, et kostja on hageja jaoks võõras, puudub igasugune perekondlik või sõpruslik seos. Kostja on kinnitanud, et ei tunne hagejat. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna pärandaja V. Z.1 i ja tema pärija V. Z. surmast möödunud aastaid, oleks hagejal olnud võimalik pärimismenetlus lõpuni viia. Kostja on avaldanud, et kinnistu asukohaga Pärna 35, Antslas ei ole kunagi tema otseses valduses olnud. Hageja on notaris kinnitanud, et nimetatud kinnistu on kogu aeg olnud tema valduses. Hageja on kohtule esitanud kostjale adresseeritud kirja vastamistähtajaga 14.12.2017, kus hageja selgitab kostjale V. Z.1 i pärimismenetlusega seotud asjaolusid (sh annaku üleandmist). Seega puudub kohtul alus arvata, et kostja oli enne märgitud kirja teadlik annaku üleandmise kohustusest. Hagi on kohtusse esitatud 27.12.2017 ning kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita kohest mittereageerimist hageja kirjale ning ei saa eeldada kostja tahte puudumist asja lahendamiseks kohtuväliselt. Kostja on kinnitanud, et pärast kirja saamist pöördus notari poole, selgus, et hageja poolt ei ole aega notari juures broneeritud. Kostja on ise peale hagiavalduse kättesaamist 3
lg 2 p 2, lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse ning kuna hageja on esitanud avalduse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks, tuleb kohtumääruse jõustumisel hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.