← Eesti

2-17-19212/5

Obsah (8)§ 429§ 206§ 428§ 432§ 173§ 168§ 162§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruaril 2018, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-19212 Tsiviilasi R. K. hagi K. R. vastu annaku täitmise nõ

§ 429

alusel menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega kuna kostja täitis hageja nõude 16.01.2018. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist. KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 3.

§ 206

lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kostja tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. Tulenevalt

§-st 431 lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Seega on R. K.1 hagejana õigus hagist loobuda, kohus võib menetluse lõpetamise otsustada ka kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et kuna R. K.1 loobub hagist, kostja on hageja nõude rahuldanud, pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe, tuleb hagiavaldusest loobumine kohtul vastu võtta. Hagist loobumine on kooskõlas

§-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Menetlus tuleb

§ 428lg 1 p 3 alusel lõpetada.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. MENETLUSKULUDE JAOTUS 4.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

  1. Hageja taotles jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskulud summas 728 eurot (sh 200 eurot pool menetluses tasutud riigilõivust ja õigusabikulu 528 eurot).
  2. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja jaoks oli temalt annaku nõudmine ja hagi esitamine täielik üllatus. Kostja selgitab, et ei tunne hagejat ning tal puudus igasugune teave A. Z. testamendi sisu kohta. Asjaolust, et kostja V. Z. pärijana on kohustatud annaku üle andma, sai kostja teada alles esitatud hagist. Kostja kinnitab hagejalt kirja saamist ettepanekuga pöörduda notari poole. Seejärel pöördus kostja järelepärimisega notaribüroo poole ja selgus, et hageja ei ole broneerinud aega tehingu tegemiseks. Seega ei osanud kostja hageja ähvardustest kohtusse pöörduda midagi arvata, sest teadis, et ei ole kuidagi hageja õigusi rikkunud ega seega saanud põhjustada enda vastu hagi esitamist. Kostja märgib, et kinnistu Pärna 35 on kogu aeg olnud hageja valduses ning kostja ei osanud kuidagi 2

(4)arvata, et kostja, kellel ei olnud mingit puutumust nimetatud kinnistuga, on kohustatud selle hagejale üle andma. Kostjale on mõistetamatu, et hageja ei astunud samme annaku kätte saamiseks juba V. Z. eluajal. V. Z.1 suri 29.12.2007 ja V. Z. suri 25.04.2013. Seega oli hagejal aega kuus aastat, et vormistada annaku üleandmine siis, kui V. Z. elas. Väita, et kuue aasta jooksul ei olnud hagejal piisavalt raha, et tehing notari juures vormistada, ei ole tõsiselt võetav. Arvestades kogu olukorda seoses V. Z.1 i testamendi alusel R. K.1 saada oleva annaku üleandmisega ja hageja enda käitumist annaku kätte saamiseks, on ülekohtune jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja palub

§ 168lg 6 alusel jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.

7. Hageja vastuse kohaselt ei vasta kostja väited tõele. Hageja on ka kohtule esitanud kostjale mitmel korral saadetud tähitud kirja. Hageja on vestelnud kostja elukohas emaga, kes keeldus andmast kontaktandmeid ja lubas ise ühendust võtta. Hagejal on helisalvestus kohtumisest kostja emaga. Hageja on välja toonud konkreetsed episoodid kostjaga ühenduse võtmisest, kuna nende kohta on olemas tõendid. Hageja on kostjaga püüdnud pikema aja jooksul ning erinevatel viisidel ühendust võtta, kuid kostja on olnud see, kes on hageja püüdlusi ignoreerinud kuni hagiavalduse esitamiseni. 8.

§ 162

lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg-d 4 ja 5 sätestavad menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Samas

§ 162

lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab menetluskulude jaotuse otsustamisel lähtuma õigluse põhimõttest ja tal on seejuures lai kaalutlusõigus. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades tuleb õiglusest lähtudes kohaldada

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus jätab hagi rahuldamata või lõpetab asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt. Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1- 63-11, p 13 ja 14). 9. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Hageja on hagiavalduses avaldanud, et kostja on hageja jaoks võõras, puudub igasugune perekondlik või sõpruslik seos. Kostja on kinnitanud, et ei tunne hagejat. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna pärandaja V. Z.1 i ja tema pärija V. Z. surmast möödunud aastaid, oleks hagejal olnud võimalik pärimismenetlus lõpuni viia. Kostja on avaldanud, et kinnistu asukohaga Pärna 35, Antslas ei ole kunagi tema otseses valduses olnud. Hageja on notaris kinnitanud, et nimetatud kinnistu on kogu aeg olnud tema valduses. Hageja on kohtule esitanud kostjale adresseeritud kirja vastamistähtajaga 14.12.2017, kus hageja selgitab kostjale V. Z.1 i pärimismenetlusega seotud asjaolusid (sh annaku üleandmist). Seega puudub kohtul alus arvata, et kostja oli enne märgitud kirja teadlik annaku üleandmise kohustusest. Hagi on kohtusse esitatud 27.12.2017 ning kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita kohest mittereageerimist hageja kirjale ning ei saa eeldada kostja tahte puudumist asja lahendamiseks kohtuväliselt. Kostja on kinnitanud, et pärast kirja saamist pöördus notari poole, selgus, et hageja poolt ei ole aega notari juures broneeritud. Kostja on ise peale hagiavalduse kättesaamist 3

(4)broneerinud aja tehingu vormistamiseks. Kuivõrd hageja eesmärk on kohustada kostjat, kui annaku täitjat, andma tahteavaldus kinnistu üleandmiseks hagejale, siis ei ole õiglane hageja menetluskulusid kostjalt välja mõista ning käesoleval juhul on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märgib ka asjaolu, et hageja menetluskulu moodustavad lepingulise esindaja kulud. Asja materjalidest ei nähtu, et lepinguline esindaja oleks üritanud kohtuvälist lahendust leida (n. teatanud kostja konkreetse notari aja). Kohus möönab, et vaidlus tulenes pärandist, pooled on võõrad, oli hagi esitamine ennatlik. 10. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Tsiviilasja materjalide kohaselt on R. K.1 tasunud hagiavalduse esitamisel 22.12.2017 riigilõivu 400 eurot (tl 14).

§ 150

lg 2 p 2, lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse ning kuna hageja on esitanud avalduse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks, tuleb kohtumääruse jõustumisel hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.