KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht
(5)kalendripäeva, on hagejal õigus kostjalt koheselt sisse nõuda kogu kompromisslepingu järgne võla jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele kogu võlgnevuse jäägi ulatuses. 2.6 Hageja ja kostja kinnitavad, et neil ei ole tsiviilasjas nr 2-17-125622 avalduse aluseks olnud asjaoludest tulenevaid teineteise suhtes mistahes nõudeid ega pretensioone ja nad loobuvad tagasivõtmatult kõikidest sellistest võimalikest nõuetest. 2.7 Käesoleva tsiviilasja menetlusega kaasnenud menetluskulud jäävad kostja OÜ Arkason kanda.
- Jätta menetluskulud kostja kanda.
- Määrata kindlaks, et hageja kompromissis nimetamata menetluskulud on null eurot.
- Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 661 lg 4). ASJAOLUD Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Arkason OÜ-lt võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus andis
- veebruari
- a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus jättis
- veebruari
- a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Pooled esitasid
- veebruaril
- a kohtule kompromissi. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, mille tõttu tuleks kompromiss jätta kinnitamata. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel seega menetluskulud kostja kanda. Kompromissist nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 133,25 eurot ja esindajatasu 20 eurot. Kompromissi kohaselt tasub need kostja. Muid hageja menetluskulusid ei nähtu. Kohus määrab seega TsMS § 174 lõikest 1 juhindudes, et hageja kompromissis nimetamata menetluskulud on null eurot. Poolte võib kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses TsMS § 661 lg 4 järgi lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et pooled loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebeõigusest. Määruse peale ei saa seega esitada määruskaebust. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 3