) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võttis hagi õigeks 26.06.2017 ja 21.08.2017 kohtule saadetud vastustes.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. 26.06.2017 kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele nõustus kostja kandma menetluskulusid riigilõivu 425 euro ulatuses, muude menetlusekulude osas toetus kostja
lg-le 6.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on oma 25.08.2017 vastuses kohtule kinnitanud, et ei nõua kostjalt muude menetluskulude kui riigilõiv hüvitamist. Lisaks on hageja maininud, et kuna hagejat esindas seaduslik esindaja, siis õigusabikulusid hagejal ei tekkinud. Hageja on kohtule esitanud riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse nr 330 (summas 300 eurot) ja täiendava riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse nr 332 (summas 125 eurot), milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 425 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja nõustunud tasuma menetluskuludest riigilõivu ja riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega siis tuleb kostjal hüvitada menetluskuludest riigilõiv 425 eurot. Kuna hageja täiendavate menetluskulude tasumist ei nõua ja kinnitab, et õigusabikulusid ei ole tekkinud, siis jätab kohus muud menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei pea vajalikuks
Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.