Obsah (6)

§ 113§ 339§ 340§ 100§ 108§ 103

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2018, Rapla Tsiviilasja number 2-17-119761 Tsiviilasi Palumetsa OÜ hagi OÜ Agrotalu vastu

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni Palumetsa OÜ kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja K.Kask palub

§-de 100; 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1068,61 eurot, viivise 1068,61 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja nõustub hagiga osaliselt. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 339

sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

§ 340

lg 1 sätestab, et põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. Palumetsa OÜ esitas 11.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Agrotalu vastu. Kostja esitas 04.10.2017 18.09.2017 koostatud makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 17.11.2017.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hagejanõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostja sõlmis 13.03.2013 OÜ-ga Agromaa põllumajandusmaa rendilepingu Rapla vallas Ridaküla külas asuva Riia kinnistu, pindala 10 hektarit, katastritunnus 66903:003:0193, rendile võtmiseks (lisa 1 –põllumajandusmaa rendileping nr 14). Rendilepingu p 5.2 alusel kohustus kostja tasuma kinnistu kasutamise eest renti 77% PRIA poolt iga-aastaselt kehtestatava ühtse pindalatoetuse ühikumäärast (s.o kinnistu põllumajanduslikul eesmärgil kasutamise eest ühe kalendriaasta jooksul saadavast ühtsest pindalatoetusest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 1 mõttes) korrutatuna renditavate hektaritega. Rendilepingu p 5.6 kohaselt toimus rendi tasumine hiljemalt iga jooksva aasta

1. detsembriks rendileandja poolt esitatud arve alusel. Hageja (tehingu hetkel ärinimega OÜ Paloküla-Palomõtsa Põllud ja Metsad) omandas kinnistu OÜ-lt Agromaa 5.09.2014 (lisa 2 –kinnistusraamatuväljavõte). Rendileping jäi peale kinnistu omandamist senisel kujul kehtima ning hageja asus täitma rendilepingus sätestatud rendileandja kohustusi. Kostja kasutas
2. aastal kinnistut rendilepingu alusel. Seda asjaolu kinnitab muuhulgas väljavõte PRIA portaalist, kust nähtub, et
3. aastal on kostja taotlenud kinnistu kasutamise eest PRIA-lt toetust (lisa 3 –väljavõte portaalist). PRIA poolt kehtestatud toetuse määr oli 2015.aastal kokku 115,65 eurot (sellest 79,51eurot moodustas ühtne pindalatoetus ning 36,14 eurot kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk „rohestamise“ toetus) hektari kohta. Nimetatud toetusest 77% moodustas 89,051eurot hektari kohta. Kostja kasutuses olnud kinnistu pindala oli 10 hektarit, seega kuulus
4. aasta eest tasumisele rent summas 890,51 (89,051 x 10) eurot+ käibemaks. Hageja esitas kostjale 09.12.2015 rendilepingualusel arve kinnistu kasutamise eest, maksetähtaeg 20.12.
5. Arve kohaselt kuulus kostja poolt tasumisele 890,51 eurot + käibemaks, kokku seega 1068,61 eurot (lisa 4–arve nr 081215/41). Kostja jättis arve tähtaegselt tasumata. Kostja keeldus arvet tasumast, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Kuna pooled ei soovinud koostööd jätkata, allkirjastasid hageja ja kostja 20.05.2016 rendilepingu lisa, kus lepiti kokku rendilepingu lõppemises tagasiulatuvalt alates 01.01.2016 (lisa 5–põllumajandusliku rendilepingu nr 14 lisa 1). Rendilepingu lisas lepiti kokku ka selles, et kostja likvideerib oma võlgnevuse hageja ees hiljemalt 31.08.2016, võlgnevuse summaks on 1068,61 eurot, millele lisandub viivisintress 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei likvideerinud võlgnevust ka lepingu lisas kokkulepitud täiendavaks tähtajaks, s.o hiljemalt 31.08.
6. Kostja ei ole tänaseni võlgnevust tasunud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on rikkunud rendilepingust tulenevat kohustust.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on rendilepingut täitnud, s.t võimaldanud kostjal kinnistut kasutada. Kostja on kinnistut kasutanud, kuid jätnud selle eest hagejale rendi tasumata. Sellega on kostja rendilepingut rikkunud.

§ 108

lg 1 kohaselt võib hagejaolukorras, kui kostja rikub raha maksmise kohustust, nõuda kostjalt selle kohustuse täitmist. Rendileping kehtis alates selle sõlmimisest 13.03.2013 kuni selle lõpetamiseni poolte kokkuleppel 01.01.

1. Kostja on rendilepingu kehtivuse jooksul, sh aastal 2015 kinnistut kasutanud. Rendilepingu alusel oli kostjal kohustus kinnistu kasutamise eest maksta renti, kuid kostja ei ole tasunud hageja poolt rendilepingu alusel esitatud rendiarvet
2. aasta eest. Asjaolu, et rendileping on tänaseks poolte kokkuleppel lõppenud, ei tähenda, et kostja kohustus kinnistu kasutamise eest renti maksta oleks ära langenud. Lepingust kuni selle lõppemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima ka peale lepingu lõppemist, s.t kohustus, mis muutus sissenõutavaks lepingu kehtivuse ajal, jääb alles ka peale lepingu lõppemist. Kostja kohustus maksta renti muutus sissenõutavaks 20.12.2015 ehk lepingu kehtivuse ajal. Kuna kostja ei ole tänaseni võlgnevust tasunud, on tal endiselt hageja ees kehtiv kohustus tasuda renti aastal 2015 kinnistu kasutamise eest summas 1068,61 eurot. Kostja lepingust tuleneva kohustuse rikkumine ei ole vabandatav

§ 103lg 1 alusel, kuivõrd vääramatut jõudu rendi tasumata jätmiseks ei esine.

Rendi tasumata jätmine ei ole vabandatav ka muudel alustel. Kostja ei ole põhivõlgnevusele vastu vaielnud. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1068,61 eurot hageja kasuks

§-de 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel. Viivis Rendilepingu p 10.6 kohaselt kohustus kostja rendilepingu alusel tasumisele kuuluvate summade tähtaegselt tasumata jätmisel maksma rendileandjale viivist 0,5% võlgnetavast summast päevas. Kostja on võlgnevuse olemasolu, nõude suurust ning selle kõrvaldamise kohustust kinnitanud ka rendilepingu lõpetamise kokkuleppes (rendilepingu lisa 1).Seega on rendilepingu lisa 1 käsitletav ka võlatunnistusena. Kuna kostja pole tänaseni võlgnevust kõrvaldanud, tuleb arvestada põhinõudelt rendilepingu järgset viivist kuni 04.12.2017. Seisuga 04.12.2017on kostja viivitanud rendi tasumisega kokku 460 päeva (hageja on võtnud viivise arvestamise aluseks rendilepingu lisas 2 toodud tähtaja 31.08.2016). Viivise summaks on selle ajaga kujunenud 2457,80 (1068,61 x 0,5% x 460) eurot. Arvestades Riigikohtu praktikat, mille kohaselt on üldjuhul põhjendatud viivisenõue üksnes kuni põhivõlgnevuse ulatuses (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18; nr 3-2-1-87-10, p 12), nõuab hageja kostjalt viivist põhinõude ulatuses ehk summas 1068,61eurot. Edasiulatuvat viivist hageja kostjalt ei nõua.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 1068,61 eurot hageja kasuks

§ 113lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Ts

MS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivu 250 eurot hagiavalduselt ja lepingulise esinduse kulud summas 1931,87 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 11,6 t ulatuses, tunnitasuga 161,58 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 161,58 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse peale. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirja resolutsioonis toodud menetluskulude kogusumma ei kattu kirjeldavas osas toodud summaga. Kohus nõustub menetluskulude nimekirja kirjeldavas osas toodud menetluskulude suurusega, s.o lepingulise esindaja õigusabikulud summas 1874,27 eurot (resolutsioonis on toodud 1931,87 eurot), millele lisandub riigilõiv 250 eurot. Kokku 2124,27 eurot (resolutsioonis on toodud 2181,87 eurot). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 2124,27 eurot, kuna nimetatud summa on arvestuslikult õige hageja esitatud andmete alusel ning samas ei ületa tsiviilasja hinda. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt hageja kasuks. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)