Tsiviilasi nr 2-17-10632 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2017, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10632 KÜ Tart

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 1 Tsiviilasi nr 2-17-10632 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA SEISUKOHT

1. KÜ Tartu Põllu 6 (hageja) esitas
2. juulil 2017 Tartu Maakohtule hagi Lembit Langell (kostja) vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi 01.07.2014-30.05.2017 eest (tlk 25).
3. novembril 2017 on hageja esitanud hagi muudatuse täpsustatud nõuetega (tlk 92-95). Kokkuvõtlikult palub hageja kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevus perioodi 01.07.2014-30.06.2017 eest summas 1898,99 eurot ja seisuga 30.06.2017 sissenõutavaks muutunud viivise summas 3502,59 eurot ning jätkuva viivise.
4. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga Tartu, Põllu X-XX, registriosa nr. XXX. Elamu Põllu 6 on hageja haldamisel. Kostja on pikemat aega võlgu korteriomandiga seotud tasumisele kuuluvate maksete eest. Tartu Maakohtu 16.02.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-56441 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kommunaalteenuste võlgnevus kuni 30.06.2014 (arve pidi tasuma juulis 2014.a.) ja viivis. Kostja ei ole ka pärast kohtulahendit asunud jooksvaid kulutusi tasuma. Igal kuul on kostjale esitatud selle kuu eest tasumisele kuuluvate summade kohta arve. Jooksvaid kulusid on kostja tasunud kahel korral, muidu on ta tasunud kohtutäituri kaudu temalt varasemate kohtulahenditega väljamõistetud võlgu. KOSTJA VASTUS HAGILE
5. Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja on seisukohal, et ta on kogu aeg maksnud Korteriühistule Põllu 6 kohtutäituri vahendusel. Selle kinnituseks esitas kostja oma pangakonto väljavõtte. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
6. Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja asja materjalid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7. Hageja nõuab kostjalt tasumata majandamiskulude ja tähtaegselt tasumata majandamiskuludelt arvestatud viivise tasumist.
8. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 8 lg 2 kohaselt, korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. 2 Tsiviilasi nr 2-17-10632
9. Kinnistusraamatust nähtub, et hagiavalduse esitamise ajal, oli korteriomandi (eluruum nr 59), kinnistusregistriosa nr XXX, omanik kostja. Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevuse tasumist ajavahemiku 01.07.2014-30.06.2017 eest, so ajavahemiku eest, mille osas ei ole varasemalt kohtuotsust tehtud ja kostja ei ole kommunaalteenuste eest tasunud.
10. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15¹ lg 2 kohaselt, eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid.
11. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) elamut aadressil Põllu 6 Tartu majandab hageja, KÜ Põllu 6; 2) kostja on aadressil Põllu 6 Tartus asuva korteriomandi omanik ja KÜ Põllu 6 liige; 3) kostja kui korteriomandi omaniku kohustus on tasuda elamu majandamiskulude eest temale esitatud arvete alusel vähemalt osaliselt; 4) kostjale on arved esitatud.
12. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 108lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 11. Ts

MS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Hageja on 11.07.2017 esitatud hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3841,39 eurot ja viivise summas 1560,19 eurot. 12.11.2017 esitas hageja kohtule hagi täienduse ja muudatuse. Antud dokumendis on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 1898,99 eurot ja viivise summas 3502,59 eurot. Viimasest hagiavalduse täiendusest nähtuvalt on põhivõlgnevus kujunenud perioodil alates juuli 2014 kuni
2. juuni
4. Asja materjalidest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-14-56441 on 15.02.2015 tagaseljaotsusega (tlk 21) kostjalt välja mõistetud kuni 26.08.2014 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus ja viivis. Seega on kostja tegelik maksmata kommunaalteenuste põhivõlgnevus, mis ei ole varasemate kohtuotsustega kaetud, tekkinud alates 30.06.2017 arvest, mis on sissenõutavaks muutunud 28.10.2014, nagu on toodud järgnevas tabelis. Arve nr maksetähtaseg arve summa viivise summa 425 28.08.2014 36,7 tasutud tähtaegselt 486 28.09.2014 39,62 tasutud 547 28.10.2014 37,87 tasutud 0,38 eurot 25,61 608 28.11.2014 58,26 38,54 669 28.12.2014 81,97 52,5 730 28.01.2015 81,93 50,7 59 28.02.2015 83,92 50,11 3 Tsiviilasi nr 2-17-10632 120 182 244 306 368 430 492 554 616 678 740 59 121 183 245 307 369 431 493 555 617 679 741 59 121 183 245 307 369 28.03.2015 28.04.2015 28.05.2015 28.06.2015 28.07.2015 28.08.2015 28.09.2015 28.10.2015 28.11.2015 28.12.2015 28.01.2016 28.02.2016 28.03.2016 28.04.2016 28.05.2016 28.06.2016 28.07.2016 28.08.2016 28.09.2016 28.10.2016 28.11.2016 28.12.2016 28.01.2017 28.02.2017 28.03.2017 28.04.2017 28.05.2017 28.06.2017 28.07.2017 Kokku: 71,29 73,62 61,29 36,87 33,29 33,39 36,28 39,46 52,68 64,91 67,63 87,21 72,22 65,97 52,57 38 35,33 34,61 31,94 35,97 54,95 60,71 66,62 71,26 65,55 63,06 61,49 52,39 34,86 1898,99 41,17 40,92 32,78 18,92 16,38 15,71 16,28 16,88 21,39 24,99 24,57 29,79 23,2 19,76 14,65 9,76 8,33 7,41 6,15 6,17 8,23 7,82 7,14 6,09 4,31 2,78 1,42 0,07 0 650,53 Eelnevast tulenevalt on kostja põhivõlgnevus perioodi 01.07.2014 kuni 30.06.2017 kokku 1898,99 eurot.
5. Hageja on lisaks põhivõlgnevuse nõudele esitanud kostja vastu ka viivise nõude ajavahemiku 01.07.2014 kuni 30.06.2017, summas 3502,59 eurot. 15.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. KÜS § 7 lg 4 kohaselt, majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on põhjendatud hageja poolt nõutud viivisemäär 0,07% päevas. 16.

§ 113lg 1 kohaselt saab viiviseid arvutama hakata pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. Ts

ÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kuivõrd arvetest nähtuvalt on 4 Tsiviilasi nr 2-17-10632 maksetähtajaks olnud iga kuu

1. kuupäev, siis saab viivist arvestama hakata alates sellele kuupäevale järgnevast päevast. Kuivõrd hageja on palunud viivise välja mõista kuni 30.06.2017 on kohus eelnevalt toodud tabelis arvestanud välja ka hageja võimaliku viivisenõude suuruse, mis on kokku summas 650,53 eurot. Kohus märgib, et hageja on kohtule esitatud viivisearvestuse tabelis märkinud ekslikud nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevad ning arvestanud viiviselt viivist. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 650,53 eurot.
2. Kostja on hageja nõudele esitanud vastuväite, mille kohaselt on kostja esitatud arvete eest juba kohtutäituri vahendusel tasunud. Kostja on selle kinnituseks esitanud kohtule enda pangakonto väljavõtte (tlk 36). Kostja poolt esitatud väljavõttest nähtub, et kohtutäitur Reet Rosenthal on kostja pangakontolt arestinud kommunaalteenuste võlgnevuse eest mitmeid summasid. Samuti nähtub väljavõttest, et seda on tehtud tsiviilasjas nr 2-12-28116 tehtud otsuse täitmiseks. Esitatud väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks hagejale vabatahlikult, hageja poolt esitatud arvete eest, tasunud.
3. Seega kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 1898,99 euro ulatuses ja viivisenõue 650,53 euro ulatuses.
4. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 01.07.2017 põhivõlgnevuselt (1898,99 eurot) 0,07% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud
5. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 47,2% ulatuses nõudest, seega jätab kohus menetluskulud 47,2% ulatuses kostja kanda ja 52,8% ulatuses hageja kanda.
6. Hageja menetluskuluks oli riigilõiv summas 450 eurot ja õigusabikulu summas 990 eurot, kokku 1440 eurot.
7. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot, millest 450 eurot on riigilõiv ja 450 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 990 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 450 eurot (TsMS § 175 lg 1)
8. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 424,80 eurot (47,2% 900 eurost).
9. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 424,80 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5