← Eesti

2-16-129736/45

Obsah (4)§ 9§ 639§ 13§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16

§-dele 9 ja 13 ei ole antud juhul asjakohane. Muid tõendeid ei ole hageja kohtule esitanud. Maakohus leidis, et kui väidetav kokkulepe oleks sõlmitud, pidanuks see kajastuma töö vastuvõtmise

  1. oktoobri 2014 aktis ja/või
  2. novembri 2014 lõpparves nr
  3. Nendest tõenditest ja poolte kirjavahetusest kokkuleppe sõlmimist ei tulene. Nii töövõtulepingus kui ka tööde vastuvõtmise aktis on katusekatte materjaliks märgitud „klassik plural (pural) RR21“ ning sama materjal kajastub ka vaidlusaluses arves nr
  4. Katusematerjalide muutmise vajadus ja sellega seotud tasu suurenemine kostja
  5. augusti 2014 juhatuse koosoleku protokollist nr 5/2014 ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja nõue ei ole tõendatud ja jättis hagi rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  7. septembri 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Hageja seaduslik esindaja selgitas vande all, et pooled saavutasid kokkuleppe selle kohta, et katuse ehitamisel kasutatakse parema kvaliteediga materjali, mis on kostja jaoks otstarbekam. Hageja seadusliku esindaja seletused olid üksikasjalikud, tõepärased ja usaldustäratavad, kuna hageja seaduslik esindaja nimetas materjali täpse margi, selle tehnilised parameetrid ning kirjeldas detailselt kokkuleppe saavutamise üksikasju. Hageja seadusliku esindaja seletused ei ole vastuolus dokumentaalsete tõenditega, mis tõendab kokkuleppe saavutamist parema materjali kasutamise ja kostja kohustuse osas teenuse eest tasuda. Kostja seaduslik esindaja andis selgitusi, mis ei lükka hageja väiteid ümber. Suuremale osale küsimustest vastas kostja seaduslik esindaja, et ta ei mäleta. Ebaõige tõendite hindamine tõi kaasa ebaõigete materiaalõigusnormide kohaldamise. Maakohus jõudis ebaõigelt järeldusele, et

§-d 8 ja 9 ei kohaldu. Täidetud on kõik tingimused, millele viitab

§ 9lg 1.

Kostja ei vaidlusta, et hageja täitis oma kohustuse, kuid ei ole tasumise kohustust täitnud.

  1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
  3. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista 500 eurot, mille hageja kulutas töövõtulepingu nr 2014/16-08 raames teostatud tööde käigus kallimale katusematerjalile. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töövõtulepingus kokkulepitud töö on hageja poolt teostatud ja kostja on töö vastu võtnud ning ka selles, et kostja on töövõtulepingu p-s 6.
  4. märgitud lepingu kogumaksumuse summas 28 378,12 eurot hagejale ära maksnud. Vaidlus on üksnes selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma katusematerjali kallinemisest tingitud summa. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja nõue ei ole tõendatud.
  5. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejal tõendada kokkuleppe olemasolu, mille alusel peab katusematerjalide kallinemisest tuleneva summa kandma kostja. Hageja on kokkuleppe sõlmimise tõendamiseks esitanud hageja ja kostja allkirjastatud arve nr 40 summas 500 eurot (koos käibemaksuga) ning hageja seaduslik esindaja on andnud vande all seletusi. Hageja on asunud nii seisukohale, et arve nr 40 allkirjastamisega kostja poolt on sõlmitud uus leping, kui ka seisukohale, et sellega on muudetud töövõtulepingut nr 2014/16-
  6. Kostja on kogu menetluse vältel kokkuleppe sõlmimisele vastu vaielnud. Kostja väitel puudub poolte vahel kokkulepe kallimale katusematerjalile kulunud raha hüvitamise osas ning arve nr 40 allkirjastamine ei tõenda vastava kokkuleppe olemasolu, vaid kinnitab üksnes arve vastuvõtmist kostja poolt.
  7. Võlaõigusseaduse (

) § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Praegusel juhul on töövõtulepingu p-s 6.1. märgitud lepingu kogumaksumuseks 28 378,12 eurot (koos käibemaksuga), mida saab pidada kokkuleppeks töö eelarve osas. Kuna töövõtulepingus ei ole märgitud, kas eelarve on siduv või mitte, saab

§ 639lg 1 teise lause alusel eeldada eelarve siduvust.

Siduv eelarve seab piirid töövõtja tasunõudele, seega töövõtulepingus kokkulepitud tööde kogumaksumusest suurema tasu nõudmisel peavad pooled olema lepingut kogumaksumuse osas muutnud. Samuti on võimalik, et pooled on katusematerjali maksumuse hüvitamise osas sõlminud eraldi lepingu. 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud töövõtulepingus nr 2014/16-08 sisalduva kogumaksumuse muutmist või uue lepingu sõlmimist kallima katusematerjali hüvitamise osas. Kuigi üldreeglina ei pea pooled lepingu muutmisel

§ 13

lg 2 alusel järgima lepingu vormi, on käesoleval juhul pooled töövõtulepingu p-s 9.1. kokku leppinud, et lepingu muutmine toimub poolte kirjaliku nõusoleku alusel ja lepingu muutmist taotlev pool peab seejuures esitama kirjaliku taotluse, millele teine pool on kohustatud vastama kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa arve nr 40 allkirjastamisest järeldada poolte kirjalikku nõusolekut lepingu muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja allkiri arvel nr 40 kinnitab arve vastuvõtmist ja seda ei saa käsitleda nõusoleku andmisena töövõtulepingu muutmiseks. Selleks, et arvet nr 40 saaks käsitleda poolte kokkuleppena töövõtulepingu muutmiseks, peaks arvelt nähtuma töövõtulepingu muutmise tahe. Märge „vastavalt poolte kokkuleppele“ ei anna alust öelda, et sellega on pooled sõlminud kokkuleppe töövõtulepingu muutmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja käitumise põhjal võimalik teha ka järeldust, et ta oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis, mis tooks endaga

§ 13

lg-st 3 tulenevalt selle, et kostja 4 ei saa tugineda lepingutingimusele, milles on ette nähtud, et lepingut muudetakse üksnes teatud vormis. Samuti ei saa kostja poolt arve nr 40 allkirjastamist käsitada nõustumuse andmisena uue lepingu sõlmimiseks.

§-st 9 tulenevalt sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus otsese tahteavalduse või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei ole andnud nõustumust lepingu sõlmimiseks. Arve nr 40 allkirjastamisest ei väljendu kostja tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, vaid nagu eelnevalt mainitud, märgib kostja allkiri arve vastuvõtmist. Ka Riigikohus on 17. detsembri 2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 p-s 11 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmise kohta antud allkirja ei saa reeglina käsitada arvele sisulise nõustumuse andmisena ning seda ei saa lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul ei ole kohtule esitatud ka selliseid asjaolusid, mille kohaselt saaks tahteavalduseks lugeda kostja vaikimist või tegevusetust (

§ 20lg 2).

Ringkonnakohus leiab, et lepingu sõlmimist ei saa tõendatuks lugeda ka hageja seadusliku esindaja vande all antud seletustega. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. 11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse maa- ja ringkonnakohtus määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.