1-18-1086/3

(18730000044)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Kriminaalasi Jürjo Müür süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Aasmann Süüdistatav Jürjo Müür – isikukood 38706044924, elukoht xxxx (kannab karistust Vanglas), Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jürjo Müür KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 kuud. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 15.09.2017.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-8653 mõistetud raskema karistusega 1 aasta 7 kuud ja 25 vangistust ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 15.09.2017.a. Välja mõista Jürjo Müürilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 90 eurot riigituludesse. Kohustada Jürjo Müüri tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 9 eurot. Kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Jürjo Müürile posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Jürjo Müürilt kannatanu Xxxx(konto nr xxxxxxxxx Swedbank) kasuks 350 eurot. Välja mõista Jürjo Müürilt kannatanu Xxxx(konto nr xxxxxxxxxxx SEB Pank) kasuks 338 eurot. Asitõend - CD-plaat (asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Jürjo Müür´i süüdistatakse selles, et tema, olles 10.11.2016.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud mh KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (episoodid 23.02.2016, 27.08.2016, 05.09.2016), seega olles isikuks, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 19.06.2017.a. ajavahemikul kella 07.50st kuni kella 16.30ni xxxx asuvast korterist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule Toomas Seigerile kuluvad asjad: - 4 pudelit alkohoolset jooki viski Lauders 1-liitrised, maksumusega 25 eur/tk, kogumaksumusega 100 eurot; - 9 pudelit alkohoolset jooki Gordon´s London Dry Gin 1-liitrised, maksumusega 23 eurot/tk, kogumaksumusega 207 eurot; - 1 pudel 0,7- liitrist Itaalia päritolu veini maksumusega 6 eurot; - 5 paari sokke kogumaksumusega 15 eurot; - 2 saunalina kogumaksumusega 10 eurot; - Spordikott musta värvi kirjaga Bellus Furniture, mis oli kannatanule kingitud, tekitades kokku vargusega kahju summas 338 eurot. Samuti Jürjo Müür, olles 15.09.2017.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (episood 30.06.2017), seega olles isikuks, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 03.07.2017.a., tegutsedes grupis koos Cuido xxxx, tungis Tallinnas, aadressil Narva mnt 29 asuva Tallinna Ülikooli hoone all olevas parklas asuvasse lukustatud puuri, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas rattaluku, maksumusega 20 eurot, lõhkumise teel kannatanu xxxx kuluuva jalgratta Scott Aspect maksumusega 350 eurot. Seega Jürjo Müür, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Jürjo Müür, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 07.02.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Jürjo Müüri süüdi tunnistamist ja karistamist KarS 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 1, 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, so 9 kuud vangistust kaetuks raskemaga, so 15.09.2017.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 15.09.2017.a. vastavalt Harju Maakohtu 15.09.2017.a. otsusele. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaat, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 90 eurot riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on Jürjo Müür tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 15.09.2017.a poolt Jürjo Müüri suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 15.09.2017.a kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuluna sundraha II astme kuriteo eest 352.50 eurot (asja arutati lühimenetluses kiirmenetluse korras). Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-24-11 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tule sundraha teist korda isikult välja mõista. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Jürjo Müüriste menetluskulu, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha II astme kuriteo eest 750 eurot ei kuulu süüdistatavalt väljamõistmisele, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetava menetluskulu suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuluga mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik