KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tanel Saar, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2018, Tartu Haldusasja number 3-17-1566 Haldusasi Igor Ginzburgi kaebus Vir

§ 187lg 7 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 17.05.
2. a käskkirjaga nr 6-2/458-1 määrati kinnipeetav Igor Ginzburg tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale alates 19.05.2017 – 18.08.
4. I. Ginzburg esitas 21.05.2017 Viru Vangla 17.05.
5. a käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla jättis 06.07.
6. a vaideotsusega rahuldamata.
7. I. Ginzburg esitas 23.07.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus Viru Vangla 17.05.
8. a käskkirja nr 6-2/458-1 tühistada ja kohustada vanglat andma talle erialast tööd. Kaebaja on seisukohal, et vangla rikub vaidlustatud käskkirjaga tema õigusi töötada erialasel tööl. Kaebaja on lõpetanud vanglas tehnikumi koka abi erialal ja tahab vanglas töötada erialasel tööl, mitte koristajana. Kaebaja peab tema koristajana tööle määramist tema diskrimineerimiseks ja inimväärikust alandavaks.
9. Tartu Halduskohus jättis 11.01.
10. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus märkis, et vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav reeglina 1 töötama ning selline kohustus ei ole vastuolus põhiseaduse §-s 29 ega ka inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 4 lõikes 3 p-s a sätestatuga. Juhud, mille alusel saab kinnipeetava töötamise kohustusest vabastada, on ammendavalt sätestatud VangS § 37 lg-s
11. Halduskohus leidis, et kaebaja puhul ei nähtu, et võiks esineda mõni töökohustusest vabanemise alustest. Halduskohus leidis, et vangistusalastes õigusaktides kinnipeetava töökohustuse kohta sätestatust järeldub üheselt, et vangla majandustöödele rakendamine pole võrdsustatud tavapärase töölepingu alusel töötamisega. See asjaolu võimaldab vanglateenistusel korraldada kinnipeetavate tööle määramist vastavalt igas konkreetses vanglas ja selle osakonnas tekkinud vajadusele. Mistahes töö tegemine aitab kinnipeetaval aega sisustada, õiguspäraseid väärtushinnanguid kujundada, tulevase tavaeluga kohaneda ning igapäevaste vajaduste rahuldamiseks rahalisi vahendeid teenida. Seepärast on loomulik, et vangla korraldab oma tegevuse nii, et seda saaksid teha võimalikult paljud kinnipeetavad ning otsustab oma äranägemise järgi ka selle üle, milline konkreetne kinnipeetav missuguste majandustööde tegemisele määrata. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus pakutust keelduda ning nõuda endale meelepärast tööd. Halduskohus märkis täiendavalt, et kuna vaidlusalune haldusakt oli antud tähtaegselt ning oli kohtuotsuse tegemise ajaks oma kehtivuse kaotanud, ei saanud halduskohus seda enam ka tühistada.
12. Kaebaja esitas 21.01.2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, millega palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tal on õigus nõuda, et vangla annaks talle erialast tööd. Kaebaja leiab, et kui vabaduses viibivat inimest ei saa sundida tegema tööd tahte vastaselt, siis peab see reegel kehtima samamoodi ka kinnipeetavate jaoks. Kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla määrab tööle 10 inimest ühele töökohale, mistõttu on ühel kinnipeetaval võimalik teenida ainult 0,60 eurot kuus. Kaebaja on seisukohal, et ka teised tema tööle määramise käskkirjad ei ole olnud õiguspärased. Antud hetkel kehtib tööle määramise käskkiri nr 6-2/970-1, mis on samuti vaidlustamise staadiumis. Kaebaja on seisukohal, et vangla tegevused alandavad tema inimväärikust ja neid võib tõlgendada diskrimineerimisena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 7.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

1. Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud tühistamisnõudega Viru Vangla 17.05.
2. a käskkirja nr 6-2/458-1, millega kaebaja määrati vanglas tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale ajavahemikuks 19.05.2017 – 18.08.2017, ning on esitanud ka nõude vangla kohustamiseks andma talle erialast tööd. Ringkonnakohus leiab, et kuna vaidluse sisuks on küsimus, kas kaebajal on õigus nõuda vanglalt enda määramist kaebajale meelepärasele tööle, siis on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning käesolevat asja saab läbi vaadata lihtsustatud korras. 2
3. Halduskohus on jätnud kaebuse rahuldamata, leides, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus vangla poolt pakutud tööst keelduda ning nõuda endale meelepärast tööd. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et tal on õigus vanglalt nõuda enda erialasele tööle määramist. Kaebaja põhjendab seda asjaoluga, et ka vabaduses viibivat isikut ei saa sundida tegema tööd tema tahte vastaselt ning kaebaja arvates peab kinnipeetavate kohta kehtima sama põhimõte.
4. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Halduskohus leidis, et kaebaja puhul ei esine aluseid, mille kohaselt võiks ta olla töökohustustest vaba. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Vangla on vastuses kaebusele selgitanud, et kaebaja soov töötada erialasel tööl ei tähenda, et kui vanglal ei ole talle erialast tööd pakkuda, ei tohiks vangla kaebajat rakendada mõnele teisele tööle, milleks vanglas on vajadus ja millega kaebaja hakkama saab. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva asja asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud

§ 187lg 3¹ eeldused ning ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 3