Obsah (7)

§ 250§ 249§ 55§ 252§ 202§ 121§ 43

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2421 Määruse kuupäev 13. detsember 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Daniel Kase (Kask) kaebus ja esialgse õiguskaitse

) § 249 lg-te 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 6. Õiguskirjanduses selgitatakse, et sarnaselt kaebusega saab ka esialgse õiguskaitse taotluse puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (

§ 250) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus.

Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad

§ 249lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused.

Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Lisaks eeltoodule peab arvestama muude lubatavuse eeldustega: põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse, õige kohtualluvus, keeld esitada samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust (

§ 55

lg 3), taotlus on lubatav põhivaidluse esemest tulenevalt, kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie. Kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab selle jätta

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura

1. Lk 686).
2. Kaebaja sõnul on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tagajärjeks suitsunälja käes piinlemine.
3. Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (
4. septembri
5. a määrus kohtuasjas 3-17-1449,
6. oktoobri
7. a määrus kohtuasjas 3-17-1999,
8. novembri
9. a määrus kohtuasjas 3-17-2008,
10. novembri
11. a määrus kohtuasjas 3-17-2115).
12. Tartu Ringkonnakohus tühistas
13. detsembri
14. a määrusega Tartu Halduskohtu
15. septembri
16. a määruse kohtuasjas 3-17-
17. Ringkonnakohus leidis, et suitsetamise piiramise või keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht.

§ 249

lg 1 lause 1 lubab esialgset õiguskaitset kohaldada ainult siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seaduse seletuskirja kohaselt on seadusandja tahtnud sellega öelda, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele, et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik.“ (

seletuskiri seisuga 6. mai 2010, 758 SE). Halduskohus leidis, et kui vaidlus peaks lõppema taotleja võiduga, siis ei ole enam võimalik tagasi pöörata seda, et praegu ei saanud taotleja suitsetada varem talle lubatud kolme sigaretti päevas. 2 3-17-2421 Ringkonnakohus seda pöördumatuks tagajärjeks ei pea. Sellisel juhtumil isik vahepealsel perioodil küll suitsetada ei saa, kuid võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Peale selle on halduskohus viidanud võõrutusnähtudele. Ringkonnakohus ei välista küll teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid leiab, et need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Ringkonnakohus leiab niisiis, et pöördumatuid tagajärgi käesoleval juhul ei esine. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada. 10.

§ 252

lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel halduskohtule kohustuslikud (

§ 202

lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest. Kohus leiab määruse punktis 9 toodud põhjendustel, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab

§ 55lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

II

1. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse eesmärgiga saavutada õigus vanglas suitsetada. Et selline kaebus oleks lubatav, peab kaebajal olema läbitud vangistusseaduse § 11 lg 5 järgi kohustuslik kohtueelne menetlus. Praegusel juhul tuli kaebajal esitada vaie, taotledes Viru Vangla direktori
2. aprilli
3. a käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud Viru Vangla kodukorra suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist. Vangla kodukord on üldkorraldus, st haldusakt (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 ja Riigikohtu halduskolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7).
6. Kohus küsis
7. detsembril 2017 Viru Vanglalt andmeid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta. Viru Vangla selgitas
8. detsembri
9. a kirjas, et vanglas registreeriti
10. oktoobril 2017 kaebaja vaie nr 6-12/474-
11. Kaebaja ei vaidlustanud vaides mitte Viru Vangla kodukorra muudatusi, vaid VSKE muudatusi. Vangla selgitas kaebajale, et VSKE-d ei ole võimalik vaidemenetluse raames vaidlustada. Seepeale võttis kaebaja vaide tagasi. Viru Vangla vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglale muid vaideid seoses suitsetamise keeluga esitanud. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse. 13. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14. Kuna kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks 3 3-17-2421 kohtunik 4