3-17-2209/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2209 Määruse kuupäev

1. detsember 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J.A. kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse
2. oktoobri
3. a vastuse nr 2-5.8/2560 tühistamiseks ja linnavalitsuse kohustamiseks süüdiolevate isikute vastutusele võtmiseks Menetlusosalised Kaebaja J.A. Resolutsioon
4. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
6. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD
7. J.A. (kaebaja) esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) avalduse, mille kohaselt pani Põhja Allee 21, Kohtla-Järve korteriühistu kojamees
8. juulil 2017 toime jäätmeseaduse rikkumise, peenestades segaolmejäätmeid prügikonteineris jääpurustajaga. Kojamees tegutseb korteriühistu esimehe korralduste alusel. Tema tegevus välistab jäätmete sorteerimise. Kaebaja sorteerib oma jäätmed eraldi kilekottidesse, klaas eraldi, kuid kojamehe tegevuse järel klaas puruneb ja jäätmed segunevad. Kaebaja palus süüdlased jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest vastutusele võtta.
9. PPA edastas avalduse Kohtla-Järve Linnavalitsusele. Kohtla-Järve Linnavalitsus vastas avaldusele
10. oktoobri
11. a kirjaga nr 2-5.8/2560, milles selgitas, et KÜ Põhja Allee 21 kojamehe tegevus ei ole jäätmekäitlus ning et klaaspakendite konteineri paigaldamine korteriühistu territooriumile on korteriühistu sisemine otsus.
12. Kaebaja esitas
13. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Kohtla-Järve Linnavalitsuse
14. oktoobri
15. a vastuse tühistamist ja linnavalitsuse kohustamist jäätmekäitluse nõuete rikkumises süüdi olevate isikute vastutusele võtmiseks. Kaebuse põhjendused kattuvad määruse p-s 1 kajastatud avalduse põhjendustega. KOHTU SEISUKOHT
16. Kohtla-Järve jäätmekäitluseeskirja (edaspidi „jäätmekäitluseeskiri“) kohaselt sorteeritakse jäätmeid elamute juures nii, et eri liiki jäätmed paigutatakse eraldi jäätmemahutitesse. Seejuures tuleb vähemalt kümne korteriga elamute juures koguda eraldi mahutitesse paber ja papp ning kompostitavad biojäätmed (§ 8 lg 1). Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi selleks ettenähtud kogumispunktidesse (§ 12). Seega toimub olmeprügi sorteerimine selliselt, et erinevat liiki jäätmed paigutatakse eri konteineritesse. Kaebaja poolt oma olmeprügi sorteerimine on kahtlemata kiiduväärt tegevus. Kui kaebaja tahab kindel olla, et tema poolt sorteeritud prügi ei seguneks, tuleb tal eri sorti prügi paigutada eraldi selleks ettenähtud prügikonteineritesse.
17. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Jäätmete purustamine segaolmejäätmete konteineris võib rikkuda jäätmekäitluseeskirja § 6 lgt 5, mille kohaselt segunenud olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Järelevalvet jäätmekäitluseeskirja täitmise üle teostab kohalik omavalitsus (jäätmeseaduse § 119 lg 4). Kohalikul omavalitsusel ei ole aga kohustust järelevalvet iga pöördumise alusel läbi viia. Riigikohtu praktika kohaselt on isikul õigus taotleda järelevalvemenetluses tehtud otsustuste kohtulikku kontrolli juhul, kui sätted, mille järgimise üle järelevalvet teostatakse, kaitsevad lisaks avalikule huvile ka selle isiku õiguseid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
18. oktoobri
19. a otsus nr 3-3-1-42-14, p 15). Jäätmekäitluseeskirja § 6 lg 5 kaitseb iseenesest lisaks avalikule huvile ka sellise isiku huve, kelle tervisele või varale selle sätte rikkumisega ohtu põhjustatakse või kelle õigust tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ebameeldiva lõhna levitamisega riivatakse (vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23). Kohus leiab, et kaebaja väljatoodud huvi, et tema poolt sorteeritud jäätmed ei seguneks, ei ole aga selliseks õiguseks, mille kaitsmist ta jäätmekäitluseeskirja § 6 lg 5 alusel nõuda saaks. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebuses toodud asjaolude põhjal kaebaja õigusi rikutud.
20. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus. Asja edasine menetlemine ei saa seda seisukohta muuta ega ole seetõttu otstarbekas. Kohus tagastab seetõttu kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik