lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei loobunud hagist seetõttu, et kostja tema nõude pärast hagi esitamist oleks rahuldanud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 22.01.2018 menetlusdokumendis esitas kostja oma menetluskulude nimekirja. Kostjal on menetluskulusid tekkinud summas 96 eurot. Nimetatud summa on kantud seoses õigusabiteenusega (21.11.2017, 22.11.2017, 30.11.2017 – kokku 2h, 1h/48€).
lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 2 2-17-107307
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtul on alust
lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 3-2-1-183-14, 01.04.2015 p 13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal olnud kohtumenetluses esindajat. Kostja on oma menetlusdokumendid kõik ise esitanud ja allkirjastanud. Kohus selgitab, et pooled peavad menetluses käitume hea usus, mis tähendab muuhulgas, et vastaspoole menetluskulud peavad olema ette nähtavad. Käesolevalt pidanuks hageja nägema, et kostja kasutab õigusabiteenust, mida aga kostja menetlusdokumentidest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul seadusest tulenevat alust mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kulusid õigusabiteenusele summas 96 eurot. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on eelpool nimetatud kulu kostja ainsaks menetluskuluks ning kohtule teadaolevalt pole kostjal muid menetluskulusid, ei määra kohus käesolevalt menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.