lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui lapse A-M isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
järgi on 2017.a 235 eurot ja 2018.a 250 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja nõustus kostjalt elatise välja mõistmisega summas 125 eurot alates hagi esitamisest, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja võtab hagi õigeks hageja 30.01.2018 tehtud nõudes. Hagejal puudub seaduslik alus nõuda elatise väljamõistmist alates 01.01.2017, kuna Pärnu Maakohtu 09.03.2016 määrusega kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt alates 01.05.2016 kohustus kostja tasuma hagejale elatist kuus 100 eurot. Seetõttu on hagejal seaduslik alus nõuda elatise suurendamist alates hagi esitamisest, mitte alates 01.01.2017. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 125 eurot kuus hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealisuseni ja elatist tuleb suurendada kuupalga alammäära suurenemisel 50%-ni poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.