Obsah (4)

§ 200§ 121§ 68§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 22. jaanuar 2018 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4407 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kart

§ 200

lg 2 p 7 süüdistuses üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. novembri 2017 otsus Apellatsiooni esitajad Vandeadvokaat Eduard Bulattšik, süüdistatav Aleksandr Razdorski Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo Süüdistatav Nikita Gikalo, isikukood: 39607255236, elukoht XXX (viibib Viru Vanglas); kodakondsus määratlemata; emakeel vene keel; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati 01.10.2015 Viru Maakohtu poolt

§ 121

ja § 199 lg 2 p 7, 8 - 25 lg 4 järgi, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mõistetavat karistust suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 26 päeva vangistust võrra, lõplik karistus 1 aasta 26 päeva vangistust. Sama kohtu 12.02.2016 määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, vabanes 01.03.2016, katseaja lõpp 31.08.

1. jurist Silvi Erro, Aleksandr Razdorski, isikukood: 38101080213, elukoht XX; kodakondsus määratlemata; emakeel vene keel; töökoht – XX; varem kriminaalkorras karistamata RESOLUTSIOON
2. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
3. novembri 2017 otsus muutmata.
4. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole OÜ Advokaadibüroo Bulattšik apellatsioonimenetluses Aleksandr Razdorskile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.
6. Mõista Aleksandr Razdorskilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.
7. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
8. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. oktoobri
11. a otsusega tunnistati Nikita Gikalo süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning talle mõisteti 5 aasta pikkune vangistus.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 5.

veebruar

2. Otsusega tunnistati

§ 200

lg 2 p 7 järgi süüdi ka Aleksandr Razdorski ning teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuse aeg 5.-6.

veebruar 2017 karistusaja hulka. Karistust jääb kanda 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 2, 3 alusel kuulub koheselt pärast kohtuotsuse jõustumist ärakandmisele 3 kuud vangistust. Ülejäänud 2 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust jäetakse tingimisi kohaldamata katseajaga 4 aastat. 3. N. Gikalot ja A. Razdorskit süüdistatakse selles, et nemad 5.veebruaril 2017 kella 00.30 paiku Rakveres Võidu 46 maja juures tungisid kallale R.V. ja A.N. ning peksid neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse. Peksmise käigus võtsid R.V. pükste taskust ära mobiiltelefoni Sony Xperia Zl väärtusega 150 € ning A.N. pükste taskust mobiiltelefoni LG väärtusega 130 € koos isikutunnistuse, juhilubade ja kliendikaartidega. Peksmisega põhjustasid süüdistatavad kannatanutele valu ja tervisekahjustusi. Kui kannatanu A.N. järgnes neile, et oma telefon tagasi saada, peksid süüdistatavad kannatanut edasi. Võttes vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, panid süüdistatavad toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID

1. Kohus leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud. Oma otsust põhistas kohus järgmiselt. 4.1 Süütegu on leidnud kinnitust eelkõige kannatanute, samuti tunnistajate B.K., R.K. ja K.K. ütlustega. Kannatanute A.N. ja R.V. ütlustest nähtub, et konflikti algatasid süüdistatavad. Kannatanute ütlusi konflikti alguse kohta kinnitavad tunnistaja B.K. ütlused, kes nägi oma kodust läbi akna, kuidas süüdistatavad kannatanutele kallale tungisid ja neid käte ja jalgadega peksid. Häirekeskusele tehtud kõnes räägib B.K. , et pekstakse intensiivselt kahte meest, kes ei liiguta. Politseiametnik R.K. i ütluste kohaselt nägi ta sündmuskohal Võidu tänaval ühte meest jooksmas X maja hoovi. Kui ta hoovi jõudis, nägi ta kuidas kaks meest jalgadega maaslebavat kannatanut peksid. Peksjateks osutusid N. Gikalo ja A. Razdorski. Politseiametnik K. K ütlustest nähtub, et jõudis sündmuskohale hiljem, R.K. kutsus ta ühte hoovi, kus oli üks kannatanu ja kaks väidetavat peksjat, kannatanu soovis tagasi oma telefoni, helistades kannatanu telefoni numbrile leidis ta paari meetri kaugusel kuuri seina juurest maast lume pealt kaks üksteise peale pandud telefoni. Hiljem selgus, et üks neist kuulus A.N. le, teine R.V. le. 4.2 Usaldusväärseiks ei saa pidada süüdistatavate ütlusi. Need on vastuolus kõigi teiste tõenditega. Küll aga on usaldusväärsed kannatanute ning tunnistaja B.K. ütlused. Viimased on 2 objektiivsed ja usaldusväärsed, sest süüdistatavad ja kannatanud on temale võõrad inimesed. B.K. jälgis sündmuste käiku koduaknast läbi lippaia, peksmine toimus tema aiavärava juures tänaval laternaposti all hästivalgustatud kohas. Kannatanu A.N. ütlusi sündmuse edasise käigu kohta X hoovis kinnitavad politseiametnike ütlused, R.K. nägi pealt sealset peksmist, K. K leidis hoovis süüdistatavate vahetust lähedusest kannatanute telefonid. 4.3 Puudub alus arvata, et kannatanu A. N võttis nii enda kui sõbra telefonid ja jooksis nendega järgi sündmuskohalt lahkuvatele süüdistatavatele. Eluliselt ebausutav on versioon, et A. N soovis telefonid vabatahtlikult peksjatele üle anda või neid röövis süüdi lavastada. Liiatigi ei olnud A.N. teadlik et B.K. helistas häirekeskusesse ja kohe on sündmuskohale saabumas politsei. Seega telefonid said X hoovi sattuda ainult süüdistatavate tegevuse tagajärjel. 4.4 Pole võimalik kindlaks teha peksmise põhjust. Samas ei ole röövimise puhul oluline, kas võõra vara hõivamise ja omastamise tahtlus tekkis enne peksmist, peksmise ajal või vahetult peale peksmist. Tuvastatud on see, et peksmisest tulenevat kannatanute vastupanu puudumist kasutati ära selleks, et hõivata nende vara. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt tegutsesid süüdistatavad ühiselt ja kooskõlastatult.
2. Olles teadlikud oma tegevuse õigusvastasusest, panid süüdistatavad peksmise ja telefonide hõivamise toime otsese tahtlusega.
3. Süüdistatavate tegevuses süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolud puuduvad. N. Gikalole karistust mõjutab tema varasem kriminaalkorras karistatus. Teda on karistatud nii vägivalla kui ka varavastase kuriteo eest. N. Gikalo vabanes tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt (katseaeg lõppes
4. augustil 2016). Juba
5. veebruaril 2017 pani ta toime uue kuriteo. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus, et kannatanutele raskeid vigastusi ei tekitatud ja röövitu väärtus ei olnud suur. Seetõttu tuleb N. Gikalot karistada sanktsiooni keskmisest väiksema karistusega. A. Razdorski on varem kriminaalkorras karistamata. Tema tervislik seisund on halb. Talle on võimalik määrata sanktsiooni alammääras karistus ja kohaldada kolme kuu pikkust šokivangistust. Ülejäänud vangistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata. APELLATSIOONID
6. Kaitsjad taotlevad tühistada Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsus ning teha uus otsus, millega mõista süüdistatavad õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja S. Erro N. Gikalo õigeksmõistmist

200 lg 2 p 7 järgi ning kvalifitseerida tema tegu R.V. osas ümber

§ 121lg 1 järgi ja kergendada karistust.

Menetluskulud mõista välja pärast vangistuse lõppemist ja ajatada need 12 kuu peale.

1. N. Gikalo kaitsja S. Erro väited seisnevad kokkuvõtlikult järgmises. 8.1 Tõendatuks ei saa pidada, et N. Gikalo osales kannatanutelt telefonide äravõtmises. Kannatanu R.V. juhtunust midagi ei mäleta ja kannatanu A. N ei tea, kes temalt telefoni võttis. N. Gikalo sõnul tekkis neil kannatanutega sõnavahetus, kuna kõik olid alkoholijoobes. N. Gikalo sai löömise käigus vigastusi ning avaldas kinnipidamisel valu paremas õlas ja meelekohas ning vasaku silma juures. Vigastused on fikseeritud kahtlustatavana kinnipidamise protokollis. Seega toimus
2. veebruaril
3. a kaklus, kus vägivalda kasutati ka N. Gikalo suhtes. Käesoleval juhul toimus poolte vahel rüselus, mis kasvas üle kakluseks, mille käigus peavadki pooled arvestama võimalusega, et nende õigushüved saavad kahjustada. 8.2 Kohus on õigustamatult jätnud kõrvale N. Gikalo ja A. Razdorski ütlused ja keeldus lisama toimikumaterjalide juurde fotosid ja skeeme. Selliselt on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust, sest tõendeid ei ole hinnatud ega kohtuotsust põhistatud. 3 8.3 Karistuse mõistmisel ei ole arvestatud süüdistatava siirast kahetsust, kuriteo toimepanemist tugeva hingelise erutuse seisundis, mis oli tingitud kannatanu A.N. õigusvastasest käitumisest ja kahjulike tagajärgede ennetamist (süüdistatavad tõid kannatanud sõiduteelt ära). 8.4 Kohtu järeldused põhinevad vaid kannatanute ütlustel ja tunnistajate oletustel ning osaliselt välja mõeldud ütlustel. Asja juures puudub sündmuskoha vaatlusprotokoll, vaadeldud ei ole mobiiltelefone ega koostatud fototabeleid, mis osutaksid nende leidmiskohale. Kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud, et konflikti initsiaatoriks oli N. Gikalo. A. N ei mäletanud, kas enne peksmist oli süüdistatavatega jutuajamine ning kelle käega võeti telefon. Samas mäletas N. Gikalo, et konflikti initsiaatoriks oli A. N. Kuna A. N ei mäleta, kes tema taskust telefoni võttis, ei saa kategooriliselt väita, et võtjateks oli keegi süüdistatavatest. A.N. mäletab, et teda riietest kinni hoides sõiduteelt ära tiriti, teadvusele tulles nägi ta enda kõrval kõnniteel lamamas R.V. . See on kooskõlas süüdistatavate ütlustega, et and tõstsid kannatanud sõiduteelt ära, et mitte jätta neid sõiduteele lamama. Selleks pidid nad võtma kinni kannatanute riietest. A.N. pidas sellist tegevust ekslikult tegevuseks, kus kellegi käsi oli tema taskus. 8.5 Maakohus ei ole kõrvaldanud tõenditevahelisi vastuolusid. Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud, kes konkreetselt süüdistatavatest kannatanutelt mobiiltelefonid ära võttis. Ka süüdistatavate riietus ei vasta röövijate tavalisele väljanägemisele. Süüdistatavatel olid heledad riided, ent röövijad riietuvad tumedatesse riietesse. Samuti ei ole eluliselt usutav, et isikud, kes tahavad ära võtta võõrast vara, lülitavad sisse valju muusika ja tõmbavad endale tähelepanu. Kannatanud ei ole väitnud, et süüdistatavad oleks nõudnud neilt vara (sh mobiiltelefonide või raha üleandmist). Mõlemad kannatanud kinnitasid, et olid ka ise veidi üle keskmise alkoholijoobes. 8.6 Kannatanu ja süüdistatava N. Gikalo vahel oli rüselus. Täpselt ei ole tuvastatud, miks R.V. kukkus, kas löögi tagajärjel või libedusest või kuna oli purjus. R.V. andis ütlusi, et enne löögi saamist nägi ta mingit liigutust, kuid ei oska selgitada, milles see seisnes. Kui N. Gikalo oleks löönud R.V. näkku, oleks tal olnud teistsugused vigastused (nt hematoom, murtud nina, hammas või lõualuu). Küll aga võis R.V. vigastused (hematoom seljal ja peapiirkonna vigastused kriimustatud naha pealmine kiht) asfaldile kukkudes. Samuti ei tea ta, mis asjaoludel sattus tema mobiiltelefon X hoovi kannatanu A.N. mobiiltelefoni kõrvale. 8.7 Kannatanu A.N. väitis, et ei tea, kes konflikti algatas. Süüdistatavad tirisid kannatanud sõiduteelt võttes neilt kaenla alt kinni. Just sel ajal hakkasid kannatanud toibuma. Sellest tekkis kannatanu A.N. l ekslikult mulje, et kellegi käsi on tema taskus. 8.8 Tunnistaja B. K ütlused, ei vasta tegelikkusele. Samuti ei saanud tunnistaja oma toa aknast näha, kuidas süüdistatavaid kannatanuid peksid. Nähtavust takistas pimedus, laudadest aed kõrgusega 1,20 m, aia vari, maja kaugus sündmuskohast (u 25 m) ning krundi ääres kasvavad 2 puud. Tunnistaja on välja mõelnud et nägi aiapilu kaudu, kuidas jalgadega peksti. 8.9 Tunnistaja R.K. ei näinud B. K maja juures toimunud sündmuseid ning tema ütlustesse kannatanu A.N. le tekitatud kehavigastuste osas X maja juures tuleb suhtuda kriitiliselt. 8.10 Tunnistaja K. K arvates pani telefonid kuuri juurde A. Razdorski, millele viitavad tema jäljed. Selline järeldus on aga põhjendamatu. Sündmuskoha vaatlust ei toiminud, ka jalanõusid ei vaadeldud. Süüdistatavad olid kogu aeg politseinik R.K. i vaateväljas. Kannatanu ise võis mobiiltelefonid üksteise peale panna, kuna just tema ei viibinud politseiniku vaateväljas. Samuti võisid mobiiltelefonid kannatanutel kukkumisel teksade taskutest välja kukkuda või pani need sinna keegi kolmas, uurimise poolt tuvastamata isik. 4 8.11 Kaitsja märgib, et ka N. Gikalol olid kehavigastused - õlg oli nihestatud, peas muhk ja sinikas vasaku silma all. Tema ütlused, et R.V. lõi teda vasaku silma piirkonda, leidsid seega kinnitust. Prokuratuur ja kohus jättis N. Gikalole tekitatud kehavigastused tähelepanuta. 8.12 Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et N. Gikalo süüdimõistmine põhineb oletustel ning et tõlgendamata kahtlused pidanuks tõlgendama süüdistatava kasuks. Karistust kergendava asjaoluna peaks arvestama puhtsüdamlikku süü tunnistamist ja tehtu kahetsemist ning seda, et kannatanuid ei jäetud elu ja tervist ohustavasse olukorda.
4. Kaitsja E. Bulattšik jääb kohtule esitatud kirjaliku seisukohas väljendatu juurde. Ta leiab, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Süüdistatav A. Razdorski tuleb õigeks mõista. Tähelepanu väärib ka uurimise hooletus - teostatud ei ole sündmuskoha vaatlust ega pildistatud sündmuskohta, teostatud ei ole mõõtmisi, tehtud ei ole ütluste seostamist ega vastastamist. Objektiivsete andmete puudumine võimaldas anda tunnistajatel ja kannatanuks peetavatel tõele mittevastavaid ütlusi. Tunnistaja K. K andis kohtus valeütlusi, millele ei vaielnud vastu ka prokurör. Ka tunnistaja B. K andis kohtus kuuldavuse ja nähtavuse kohta ütlusi, mida on raske uskuda.
5. Süüdistatav A. Razdorski taotleb uuesti üle vaadata tema süüdistus ja mõistetud karistus.
6. a oktoobris veetis A. Razdorski vennaga aega, tarvitati alkoholi, mängiti kitarri. Seejärel läksid vennad õue kõndima ning kuulasid muusikat ja laulsid. A. Razdorski kandis valget jopet, vend valgeid pükse ja mütsi. Sellises riietuses ei minda kedagi röövima. Liiati muusika mängides ja kaasa lauldes. 10.1 Kaks vastu jalutanud noormeest karjusid midagi eesti keeles, need noormehed ründasid teda ja venda. Löömisest A. Razdorski kukkus hoides samal ajal peast kinni. Vend sekkus ning tekkis kaklus, mis ei kestnud kaua (u 1-2 minutit), sest eramajast kaklust pealt näinud mees kutsus politsei. 10.2 Ühtegi telefoni A. Razdorski ja tema vend ei võtnud. Neil on endal kallimad, ausa raha eest ostetud telefonid. Mõlemad töötavad, maksavad makse ja lõpetasid autokooli Tõendid ei kinnita süüdistust. Kannatanutele tehti läbivaatlus, et tuvastada kakluse jälgi. Seda ei tehtud aga A. Razdorskile ja tema vennale. 10.3 Puuduvad pildid ja sündmuskoha vaatlusprotokoll, telefonidelt ei võetud jälgi, mis tõendaks, et süüdistatavad need võtsid. Kannatanutele ei teostatud ka läbiotsimist. Ka A. Razdorski teatas politseis, et tema telefon on kadunud, ent protokollis seda ei fikseeritud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
7. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus väljendada oma kirjalik seisukoht esitatud apellatsioonide osas kuni
8. detsembrini
9. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebustega, jätab need rahuldamata. 5
11. Süüdistatava A. Razdorski kaitsja vandeadvokaat E. Bulattšiku kaebuses leitakse, et kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusnorme, sest kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 338 lg 1 p 8) Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse eelnimetatud etteheide sisuliselt argumenteerimata, seega paljasõnaline ning selges vastuolus maakohtu otsusest nähtuvaga. Selgituseks väidetava KrMS § 338 lg 1 p 8 rikkumise kohta tuleb märkida, et nimetatud menetlusliku veaga on tegemist näiteks juhul, kui kohus kohtuotsuse põhjendustes esitab isikut õigustavad argumendid, kuid resolutiivosas mõistab isiku hoopiski süüdi. Käesoleval juhul sellist viga kohtule ette heita ei saa. Maakohus analüüsis kõiki kogutud tõendeid nii eraldivõetuna kui ka kogumis ning tuli vastavate tõenditele tuginevate põhistustega järeldusele mõlema isiku süüs neile esitatud süüdistuses.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatavate A. Razdorski ja N. Gikalo süü tõendatuses neile esitatud süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Seega kohaldas maakohus õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohtu hinnangul esitatud apellatsioonid ei sisalda endas niivõrd kaalukaid argumente, mis veenvalt kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning tõenditele tuginevaid järeldusi. Kuna maakohtu seisukohad on õiged, põhistatud, siis puudub ringkonnakohtul vähimgi vajadus neid täies mahus uuesti taasesitada. Alljärgnevalt vastab apellatsioonikohus kaebuste põhiväidetele.

1. Kaebustes tehakse etteheiteid kohtueelse menetluse läbiviimise puudulikkuse kohta ning leitakse, et vajalikud uurimistoimingud on jäetud alusetult tegemata. Ringkonnakohus kohtueelse menetluse kvaliteeti siinkohal ei analüüsi, sest menetleja on ise pädev otsustama, milliseid menetlustoiminguid ta peab vajalikuks läbi viia. Kohtu roll on anda hinnang tõenditele, mis on konkreetses kriminaalasja kogutud ning prokuratuuri poolt kohtuliku menetluse käigus kohtule esitatud.
2. Apellatsioonides taotletakse ringkonnakohtult kogutud tõendite ümberhindamist, kuna leitakse, et maakohus on seda teinud valesti. 16.1 Esmalt leitakse, et kannatanud ise ründasid süüdistatavaid, toimus vastastikune kaklus. Kannatanute ütlusi on seega ebaõigesti hinnatud ning kuna nad olid joobes, tegid nad kogu olukorrast valed järeldused. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu, sest ühtegi kaalukat argumenti selleks ei ole esitatud. Maakohus on põhjendatult võtnud aluseks kannatanute A.N. ja R.V. ütlused, et konflikt sai alguse süüdistatavate ründest. N. Gikalo ründas R.V. ja A. Razdorski A.N. u. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebustes püütud kahtluse alla seada kannatanute ütlusi nii ründe alguse kui ka telefonide neilt hõivamise kohta. Ringkonnakohtul puudub vähimgi alus kannatanuid mitte uskuda. Vaatamata asjaolule, et kannatanud olid joobes, on nad täiesti asjakohaselt selgitanud kogu toimunud sündmust, sh ka telefonide mõlema taskutest võtmist süüdistatavate poolt. Mõlemad kannatanud kukkusid saadud löökidest maha, R.V. kaotas peale esimest lööki teadvuse, A.N. kukkus samuti uimasena maha, kuid tajus, et tema taskust võeti telefon. Just telefoni hõivamine oligi põhjuseks, miks kannatanu tõusis püsti ning järgnes ründajatele ühte majahoovi. Kannatanu küsis võetud telefoni tagasi, kuid süüdistatav A. Razdorski lõi teda uuesti. Kaebustes püütakse rõhutada, et kannatanud sisuliselt ei mäletanud, mis nendega toimus või siis mäletasid valesti, eksisid. Selline väide on alusetu ning maakohtu poolt tõenditega ümber lükatud, mistõttu kannatanute ütlustel ringkonnakohus pikemalt ei peatu. Puutuvalt sellesse, et kaebajate arvates näitavad kannatanute vigastused, et need on saadud kukkumise tagajärjel, märgib ringkonnakohus, et ainuüksi fotodelt nähtuva alusel saab kindlalt järeldada, et kannatanute peavigastused on saadud löökide, mitte kukkumise tagajärjel ( tõendid, lk 6 8-13). 16.2 Kaebajad leiavad, et tunnistaja B.K. ütlusi ei saa uskuda, kuna ta ei saanud tema poolt kirjeldatud asjaolusid aknast näha. Nähtavus oli takistatud aiaga, oli pime, maja asukoht aiast on piisavalt eemal ja aia ääres kasvad 2 puud. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja B.K. ütlused on usaldusväärsed ning eeltoodud argumendid neis kahtlusi ei tekita. Tunnistaja selgituse kohaselt ta nägi piisavalt selgelt, et süüdistatavad ründasid kahte kannatanut, peksid käte ja jalgadega. Tunnistaja selgitas, et antud kohas oli tänavavalgustus ning aialippidel on vahe, mistõttu saigi talle toimunu kirjeldatud kujul nähtavaks. Ka ringkonnakohtul kahtlusi tunnistaja ütluste usaldusvääruses ei tekkinud. Oluline on siinkohal märkida, et tunnistaja helistas koheselt häirekeskusesse, kus teatas peksmisest. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka kõnesalvestus häirekeskusele. Tunnistaja ütluste usaldusväärust ei kummuta ka kaitsja S. Erro apellatsioonile lisatud fotod. Maakohus ei ole täiendavate tõendite lisamise taotlust põhjendatult rahuldanud. Ka ringkonnakohus jätab need tähelepanuta põhjusel, et apellatsioonis fotode tõenditena kohtutoimiku juurde võtmist ei põhistata ning peale selle ei ole võimalik tuvastada, kas fotodel jäädvustatud objektid on puutumuses käesoleva kriminaalasjaga, sellekohased andmed fotodel puuduvad. 16.3 Kaebajate arvates ei oma tõenduslikku kaalu ka tunnistaja R.K. i ütlused, sest ta B.K. maja juures toimunud sündmust pealt ei näinud ning üleüldse tuleks tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Ringkonnakohtul puudub vähimgi menetluslik alus hinnata politseiametniku, tunnistaja R.K. i ütlusi apellantide soovitud kriitikaga. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et politseiametnik R.K. kogu sündmust peale ei näinud, vaid nägi alles jätkuolustikku alates sellest, kui üks mees jooksis maja taha ja teine üritas püsti tõusta. Tunnistaja järgnes ärajooksvale mehele ning X tn maja nr X hoovis nägi selgelt, et üks mees oli pikali maas ja kaks peksid teda jalgadega. Tunnistaja sekkumisel peksmine lõpetati. Peksjad olid süüdistatavad N. Gikalo ja A. Razdorski ning pekstav oli A.N. . Kõigist asjaoludest, mis tunnistajale teatavaks said kas siis ise nähtuna või teiste koha peal olnud isiksute vahendusel, on tunnistaja rääkinud ning need on kõigi faktiliste asjaoludega kogumis kooskõlas. 16.4 Kaebajad kritiseerivad ka politseiametniku tunnistaja K. K ütlusi. Ringkonnakohus ei peatu siinkohal pikemalt ka nimetatud politseiametniku ütlusel, sest ka need on põhjendatult loetud usaldusväärseteks, kuna langevad kokku teiste kogutud tõenditega, samuti tuvastatud faktiliste asjaoludega. 16.5 Apellandid leiavad, et süüdistatavate poolt kannatanutele kuuluvate mobiiltelefonide äravõtmine ei ole tõendatud. Kaitsja S. Erro arvates ei ole välistatud, et telefonid kukkusid kannatanute taskutest välja ja kannatanu (A.N. ) ise võis telefonid asetada üksteise peale sinna, kus need leiti ning välistatud ei ole, et seda tegi keegi kolmas tundmatu isik. Lisaks väidetakse, et süüdistatavatel endil olid telefonid olemas ning kannatanute omi nad ei vajanud. Süüdistatavate riietus ning vali muusika ei viita kavatsusele kedagi röövida. Esmalt märgib ringkonnakohus, et süüdistatavatele etteheidetava süüdistuse aspektist ei ma oma vähimadki tõenduslikku tähendust nende riietuse värvus ning vali muusika. N. Gikalot ja A. Razdorskit ei süüdistata selles, et nad 05.02.2017 öösel väljusid tänavale röövimise eesmärgil. Sellise kuritegeliku kavatsusega isikud enesest mõistetavalt püüaksid võimalikult vähe tähelepanu äratada. Antud juhul ründasid süüdistatavad neile tänaval juhuslikult vastu tulnud kannatanuid spontaanselt. Lisaks eelnevale, ei oma süüdistuse tõendatuse aspektist mingit tähendust ka see, et süüdistatavatel on endal mobiiltelefonid. Nõustuvalt maakohtuga ei tekkinud ka ringkonnakohtul mingeid kahtlusi selles, et süüdistatavad N. Gikalo ja A. Razdorski olid isikuteks, kes pärast kannatanute ründamist, võtsid viimaste taskutest ka mobiiltelefonid. Nimetatud järeldust kinnitab üheselt ka asjaolu, et telefonid leiti mõne meetri 7 kauguselt eramaja hoovis kuuri äärde maha asetatuna, s.o sisuliselt samas kohas, kus süüdistatavad peksid neile järgnenud ning oma telefoni tagastamist nõudnud kannatanut A.N. u. Arutelu selle üle, et kannatanu (A.N. ) ise või siis keegi hoopiski kolmas isik pani telefonid nende leidmise kohta, ei kannata mingit kriitikat ning on täielik spekulatsioon.
3. N. Gikalo kaitsja osundab sellele, et süüdistatava süüd peaks vähendama järgmiste asjaoludega- kahetsus, kuriteo toimepanemine hingelise erutuse seisundis ning kannatanute elu ohtu mittejätmine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et süüdistatavate süü suurust mõjutavad kergendavaid asjaolusid ei ole. Esiteks ei ole kriminaalasjas leidnud tuvastamist, et mingid toimingud kannatanute ümbertõstmisega sõiduteelt kõnniteele oleks aset leidnud ning teiseks, rääkida kannatanute elu suhtes ohu vältimisest olukorras, kus süüdistatavad ise äsja kasutasid nende suhtes intensiivselt vägivalda, on küüniline. Täielikult mõistetamatuks jääb aga arvamus, et süüdistatavad olid kuritegu toime pannes hingelise erutuse seisundis. Ühtegi tuvastatud asjaolu sellele ei osunda. Samas, isegi kui kaitsja poolt nimetatud süüd kergendavad asjaolud leidnuks tuvastamist, ei kuulu N. Gikalo karistus muutmisele. N. Gikalo on isik, kes on varem kohtu poolt karistatud, kusjuures ka sel korral karistati teda vägivallakuriteo ning varavastase kuriteo eest. Vanglast vabanes ta tingimisi ennetähtaegselt 01.03.2016 ning katseaeg lõppes 31.08.
4. Uue, käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo pani ta toime 05.02.2017, s.o ca poole aasta möödumisel katseaja lõppemisest. Võttes arvesse, et kannatanutele tekitati vaid kergeid vigastusi ning röövitu väärtus ei olnud suur, pidas maakohus võimalikuks karistada N. Gikalot

§ 200lg 2 sanktsiooni keskmisest väiksema karistusega.

1. Kaitsja S. Erro kaebuses taotletakse muuhulgas menetluskulude ajatamist, s.t määrata nende tasumine 12 kuu jooksul alates vangistuse lõppemisest. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ka menetluskulude osas, kuna kohtuotsus on selles osas õige. Lisaks ei ole kaebuses esitatud ühtegi põhjendust, miks tuleks selles osas maakohtu otsust muuta.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et süüdistatavate versioon toimunust on kahtlusteta ümber lükatud maakohtu süüdimõistva otsuse aluseks võetud tõenditega. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Viru Maakohtu otsus N. Gikalo ja A. Razdorski süüdimõistmises ja karistamises

§ 200lg 2 p 7 järgi muutmata.

20. Kaitsja E. Bulattšik esitas taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 96 euro suuruses summas, sh käibemaks 16 eurot. Taotluse kohaselt kulutas ta apellatsiooni koostamisele ja vestlusele kaitsealusega 4 pooltundi. Kriminaalkolleegium leiab, et taotlustes märgitud tasu on mõistliku suurusega ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel süüdistatavalt A. Razdorskilt riigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 8