1-16-10160/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. jaanuar 2018 1-16-10160 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Mati Kartau Süüdimõistetu Aleksejs Derjabinsi (isikukood 38805185713) taotlus menetluskulu tasumise tähtaja pikendamiseks Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), esindaja Elen Eigo-Aunbaum Süüdimõistetu Aleksejs Derjabins Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus.
7. Jätta Aleksejs Derjabinsi taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
8. Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu). Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtu
10. detsembri
11. a otsusega tunnistati Aleksejs Derjabins süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati vangistusega, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Derjabinsilt menetluskulude katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 2553 eurot. Kohus määras menetluskulu tasumise tähtajaks ühe aasta, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus
12. detsembril
15. detsembril 2017 esitas A. Derjabins taotluse kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra. A. Derjabins põhjendas taotlust sellega, et tal ei ole olnud võimalik menetluskulu tasuda. Ta ei ole ametlikult töötanud ja juhutöödest saadud raha pidi ta maksma korteriüüriks (300 eurot), kommunaaltasudeks (50 eurot) ja ülejäänud osa kulus äraelamiseks. Praeguseks saab A. Derjabins mitteametlikult suuremat palka ning suudab menetluskulu tasuda.
16. Tartu Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrusega pikendati A. Derjabinsile antud tähtaega Tartu Maakohtu
19. detsembri
20. a otsusega välja mõistetud menetluskulu tasumiseks
21. detsembrini
22. Maakohus leidis, et A. Derjabinsi avalduse põhjal on alust järeldada, et praeguseni ei ole A. Derjabins saanud menetluskulu tasuda, kuna seda ei ole võimaldanud tema majanduslik olukord. Samas on süüdimõistetu siiski motiveeritud menetluskulu täielikult ära tasuma ega soovi tasumisest kõrvale hoiduda. Majanduslikust olukorrast tulenevalt palub ta tasumiseks üksnes täiendavad tähtaega. A. Derjabinsi puhul on mõjuvad põhjused menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole A. Derjabins olnud võimeline menetluskulusid kohtuotsusega määratud tähtajaks ära tasuma. Tasumise tähtaja pikendamata jätmisel tuleks nõuded suunata sundtäitmisele ning täitemenetluse kulud raskendaksid menetluskulu tasumist veelgi. Seega on põhjendatud ja otstarbekas menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega pikendada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), kes palub selle määruse tühistada ja jätta maksetähtaeg pikendamata. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja määrata A. Derjabinsile maksegraafik igakuise maksekohustusega, tingimusega, et kui isik määratud maksegraafikut ei täida, siis see tühistub ning sissenõudjal on õigus suunata nõue kohtutäiturile sundtäitmiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu otsustus maksetähtaja pikendamiseks ei ole piisavalt põhjendatud. Isikule on juba menetluskulude väljamõistmisel määratud aastane maksetähtaeg. A. Derjabins ei ole aasta jooksul tasunud nõuete katteks ühtegi summat. A. Derjabins viitab taotluses, et tegi vaid juhutöid. Samas ei leidnud ta kordagi võimalust oma kohustusi täita. Selline maksekäitumine viitab pigem soovile mitte täita oma kohustusi ja hoida nende täitmisest kõrvale. Uue maksetähtaja määramine aastaks annab isikule uuesti võimaluse mitte asuda oma kohustusi täitma. Kui kohus otsustab siiski menetluskulude tasumise tähtaega pikendada, siis palub sissenõudja määrata süüdimõistetule maksegraafik. See distsiplineeriks A. Derjabinsit maksetega pidevalt tegelema. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus leiab määruskaebuse esitajaga nõustuvalt, et A. Derjabinsi taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud ja maakohtu määrus selle taotluse rahuldamise kohta tuleb tühistada.
25. KrMS § 424 kohaselt saab kohus rahalise karistuse ja KrMS §-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise pikendamist või ajatamist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, 2