← Eesti

1-17-2760/66

Obsah (8)§ 199§ 201§ 266§ 215§ 404§ 209§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-2760 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi Andres Parts

§ 199lg 2 p-de 1,8,9; § 201 lg 2 p 1.

§ 215 lg 2 p

  1. § 404 lg 1, § 266 lg 2 p1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. jaanuari 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andres Parts

(39511242710), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Andres Parts apellatsioon Tartu Maakohtu
  1. jaanuari 2018 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Tartu Maakohus tegi
  3. jaanuaril 2018 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Andres Partsi süüdi järgi ning karistas teda

§ 201

lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 266

lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 215

lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 199

lg 2 p-de 1, 8, 9 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 404

lg 1 järgi 1 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga mõisteti A.

Partsile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus ja karistuse kandmise aja algust arvestada alates

  1. aprillist
  2. a. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata ja tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Lisaks lahendati tsiviilhagide ja asitõenditega seotud küsimused. Lahendati ka menetluskuludega seonduv küsimus, mõistes A. Partsilt välja sundraha (750 eurot), ning 1129,18 eurot menetluskulude katteks.
  3. Esitatud apellatsioonis vaidlustab A. Parts otsuse temalt välja mõistetud menetluskulude, täpsemalt kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses välja mõistetud summa. Kaebaja leiab, et temalt on põhjendamatult välja mõistetud märkimisväärne summa. A. Parts leiab, et kaitsja poolt vahistamise ja eelistungi ajakulu oli põhjendamatu, kaitsja ei viibinud kordagi menetlustoimingute juures ja kirjutas vahistamismääruse peale kaebuse, millega saaks hakkama ka 8-klassi haridusega A. Parts ise. Ta sooviks näha kaitseakte, et aru saada, kas need tõesti maksavad nii palju, nagu seda väidab advokaat A. Kello. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja põhjendab seda järgmiselt.
  5. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS 1 § 341 . Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, s.o tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
  8. Praeguses asjas ei ole apellant osutanud ühegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele. Kaebusest selgub, et ta ei ole rahul riigi õigusabi korras talle õigusabi osutanud kaitsja A. Kello teenusega ning leiab, et kaitsjatasu osutatud teenuse eest on põhjendamatult suur. Kaebusest võib aru saada, et vea kõrvaldamist taotleb A. Parts ringkonnakohtu menetluses.
  9. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  10. peatüki
  11. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Viidet eelnimetatud rikkumistele apellatsioonis ei ole.
  12. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel.
  13. Praegusel juhul nähtub kokkuleppest, et selles on saavutatud kokkulepe nii kohtueelse menetluse kulude hüvitamise osas, kui ka selles, et kohtumenetluses tekkinud kulud kannab A. Parts. Kohus on kohtumenetluses tekkinud kulud ka avaldanud, mispeale on A. Parts jätkuvalt avaldanud tahet kokkuleppe sõlmida. Asjaolu, et süüdistatav ei ole rahul kaitsja töö kvaliteediga (ent on sellele vaatamata võtnud kokkuleppega endale kaitsjatasude hüvitamise kohustuse), ei tingi maakohtu otsuse tühistamist.
  14. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus A. Partsi apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Maarika Kuusk kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.