1-17-10787/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10787 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Rustam Konevskihh süüdistuses KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. detsembri 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav apellatsioon Rustam Konevskihh (ik 39705163715), RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Rustam Konevskihhi apellatsioon Viru Maakohtu
4. detsembri 2017 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohus tunnistas
6. detsembri 2017 lühimenetluses tehtud otsusega Rustam Konevskihhi süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 järgi ja karistas teda 1 aasta pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 8 kuud. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsuse järgi ärakandmata osa võrra, milleks on 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. R. Konevskihhi liitkaristuseks on 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistusest arvati maha ajavahemikus
9. juuli kuni
10. detsember
11. a osaliselt ära kantud vangistus, s.o 4 kuud ja 22 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 9 kuud ja 5 päeva vangistust algusajaga
12. detsember
14. Viru Maakohtu otsusega tunnistati süüdi ka M.P. ja K.P., ent nende osas apellatsioonimenetlust ei toimu.
15. R. Konevskihh on vaidlustanud talle mõistetud karistuse, millises osas oli maakohtu seisukoht järgmine. R. Konevskihhi on varem karistatud samalaadse kuriteo eest tingimisi vangistusega. Uue samalaadse tahtliku kuriteo pani ta toime katseajal olles. Kergemaliigilise karistuse kohaldamine ei ole seega isiku varasemat käitumist arvestades karistuse preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus leidis, et R. Konevskihhi on võimalik mõjutada edaspidi kuritegudest hoiduma vaid reaalse vangistusega. Mõistetav karistus ei saa olla eelmisest karistusest leebem. Kohus arvestas, et R. Konevskihhi süü on keskmine. Lisaks arvestas kohus R. Konevskihhi puhtsüdamlikku kahetsust süüd kergendava asjaoluna. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. R. Konevskihhi on põhjendatud karistada vangistusega, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. Kuna tegu on toime pandud katseajal, tuleb sellele liita Viru Maakohtu
16. märtsi
17. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. APELLATSIOON
18. Apellatsioonis taotletakse tühistada Viru Maakohtu
19. detsembri
20. a otsus R. Konevskihhile mõistetud karistuse osas ja määrata väiksem karistus. Apellant märgib, et otsuses on viga seoses karistusega. R. Konevskihh oli vahi all
21. juulist kuni
22. detsembrini 2017, ent kohus arvestades karistusest kantuks ainult 3 kuud ja 22 päeva. Tegelikult oli R. Konevskihh kohtuotsuse tegemise ajaks, s.o
23. detsembriks
24. ära kandnud 4 kuud ja 23 päeva vangistust. Kohus määras antud kuriteo eest maksimaalse karistuse. Arvestamata jäeti R. Konevskihhi puhtsüdamlik kahetsus. R. Konevskihhi on ka varem sama paragrahvi ja veel rea kuritegude eest karistatud, ent tema karistus oli väiksem, kui praegu ühe kriminaalasja eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus, hinnates esitatud apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 5.
26. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 5.
27. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et R. Konevskihh on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise kuriteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 5.3 Apellatsioonis taotletakse, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse R. Konevskihhile mõistetud karistuse osas – täpsemalt kergendaks karistust. 5.3.1 Apellatsioonikohus ei nõustu R. Konevskihhi karistust vähendama. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. 2 5.3.2 Vastavalt KarS § 56 lg 1 esimesele lausele on karistuse alus isiku süü. Seega määrab esmajoones süü suurus karistuse raskuse – suurem süü toob kaasa ka raskema karistuse. Maakohus on otsuses märkinud, et peab R. Konevskihhi süüd keskmiseks. R. Konevskihh mõisteti süüdi asja omavolilises kasutamises, mille kvalifitseerivaks tunnuseks on süüteo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja süüteo toimepanemine grupis. Teo pani süüdlane toime tahtlikult olles katseajal ning kandes karistust samalaadse kuriteo eest. Lisaks on kohus põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul preventiivseid kaalutlusi arvestades põhjendatud R. Konevskihhile kergemaliigilise karistuse määramine. 5.3.3 Kohtuotsusest nähtub, et karistuse mõistmisel põhjendas maakohus seda muuhulgas R. Konevskihhi kahetsusega ning arvestas seda ka karistuse määras, kui mõistis süüdistatavale KarS § 215 lg 2 p-de 1,2 eest sanktsiooni keskmisest määrast (1 aasta ja 6 kuud vangistust) kergema karistuse, s.o 1 aasta vangistust. Ringkonnakohus ei näe seega ühtegi preventiivset kaalutlust, mis annaks alust R. Konevskihhile veelgi kergema karistuse mõistmiseks. Maakohus on analüüsinud, miks korduvalt kriminaalkorras karistatud R. Konevskihhi karistusliigiks peaks olema just vangistus. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega ja keda on vangistusest ka tingimisi vabastatud. Märkimist väärib, et uue kuriteo pani R. Konevskihh toime vaid mõned kuud pärast tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Seega ei ole tingimisi vabastamine uusi kuritegusid ära hoidnud. Ringkonnakohtu hinnangul on teiste isikute vara kaitseks põhjendatud R. Konevskihhi vabadust piirata. 5.3.4 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus on arvestanud R. Konevskihhi kahetsust ja muid karistuse mõistmise seisukohast olulisi asjaolusid ning ringkonnakohtu hinnangul on I astme kohtu siseveendumuse kujunemine konkreetse karistuse liigi ja määra valikul põhjendatud ja jälgitav, siis ei anna ainuüksi isiku enda hinnang teole (s.o et tegu oli ühe episoodiga), alust väita, et maakohus on karistuse mõistmisel hälbinud karistuse mõistmise printsiipidest. Pigem näitab teo toimepanemine katseajal üleolevat suhtumist teiste isikute varasse ning õiguskorda üleüldiselt.
28. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
29. Alust apellatsiooni läbi vaatamiseks ei anna ka maakohtu otsuse resolutiivosas tehtud viga, kus kohus märkis, et R. Konevskihhi ärakantud karistus on 3 kuud 22 päeva vangistust. Vea parandas maakohus oma
30. jaanuari
31. a määrusega, kui arvas resolutsiooni õigeks sõnastuseks „Arvata karistusest maha ajavahemikus 28.07.2017-20.12.2017 osaliselt ära kantud karistus 4 kuud 22 päeva vangistust. Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 5 (viis) päeva vangistust“. Ringkonnakohus märgib, et
32. detsember 2017 ei kuulu karistusest maha arvamisele, sest see kuupäev on kriminaalasjas nr 1-17-10787 R. Konevskihhi karistusaja alguse kuupäev. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau