1-15-1007/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1007 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus, millega jäeti I.A. karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.A. (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. jaanuari 2018 määrus, millega I.A. jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektrooniliselt vabastamata Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. I.A. kannab Tartu Vanglas karistust Harju Maakohtu
9. veebruari
10. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 121 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
11. märtsi
12. a otsusega mõistetud karistuse võrra. Liitkaristust, 13 aastat 3 kuud vangistust, kannab I.A. alates
13. juulist
14. Karistusaja lõpp saabub
15. oktoobril
18. jaanuaril 2018 edastas vangla kohtule materjalid I.A. vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokurör ei toeta I.A. tingimisi vabastamist enne tähtaega.
19. Tartu Maakohtu
20. jaanuari
21. a määrusega jäeti I.A. tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused I.A. vabastamiseks. Positiivseks pidas kohus kinnipeetava osalemise sotsiaalprogrammides, tööhõives osalemise ja riigikeeleõppe. Ka vabanemisejärgsed tingimused on head – I.A. l on võimalik vähemalt üheks aastaks minna elama MTÜ-sse Lootuse Küla, kus talle on tagatud nii majutus, kui ka alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programm ning muu abi. Selline teenus oleks I.A. le kindlasti vajalik. Lähedastest on tal säilinud suhted õega. I.A. vabastamise käesoleval ajal välistavad tema isik, toimepandud kuriteo raskus ja käitumine karistuse kandmise ajal. I.A. kannab liitkaristust mõrva, avaliku korra raske rikkumise, varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimase kuriteo pani ta toime kinnipidamisasutuses. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemine karistuse kandmise ajal näitab, et ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. I.A. l on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui ta ei suuda vangistuses korrale alluda, siis ei suuda ta seda nähtavasti teha ka vabaduses ning seab ohtu ühiskonnaliikmed. I.A. õigusvastast käitumist on põhjustanud alkoholisõltuvus ja düssotsiaalne isiksusehäire. Tema tervislikku seisundit ei ole võimalik ravida, ent on võimalik ravimite ja psühhoteraapiaga kontrolli all hoida. Viimase paari aasta vältel on kinnipeetava tervislik seisund paranenud ja pärast õige ravi leidmist ei ole uusi rikkumisi toimunud. Sellest ajast ei saa siiski teha järeldust, kas I.A. suudab toime tulla vabaduses ees ootava elukorraldusega. Tema isiklikust toimikust nähtub, et ta on psühhiaatrilise toetusravi omal algatusel lõpetanud ning siis on käitumine taas probleeme põhjustanud. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine esimesel võimalusel ei vastaks ka tema kuriteo raskusele. Isiku, kes on korduvalt kandnud karistusena vangistust ning paneb seejärel toime uued kuriteod, mh mõrva, vabastamine 5 aastat enne karistusaja lõppu, ei ole põhjendatud.
22. I.A. taotleb kohtult maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valvega tähtajaga 1 aasta MTÜ-sse Lootuse Küla. Samuti taotleb ta määrata tema uueks vabastamise tähtajaks elektroonilisele valvele seaduses sätestatust lühem tähtaeg (s.o
23. aasta). Maakohtu määrus tuleks tühistada seoses tõendite ebaõige hindamisega. Maakohus põhjendab vabastamata jätmist üldpreventiivsete põhjuste ja kuriteo raskusega. Arvestamata on jäetud I.A. kahetsus ja kaasabi uurimisele. Kohus pidanuks pöörama suuremat tähelepanu sellele, et I.A. vabaneb kinnisesse asutusse MTÜ-sse Lootuse Küla tähtajaga 1 aasta. Seetõttu on ülejäänud katseaeg lühem kui 5 aastat. Samas on seadusandja aktsepteerinud ka pikemat kriminaalhoolduse aega (10 aastat). Kohus jättis arvestamata ka I.A. vanuse (56 aastat), mis annab võimaluse suhtuda distsiplineeritult ennetähtaegse vabastamise võimalusse. Mida pikem on järelevalve aeg, seda tõsisemalt kinnipeetav oma kohustusesse suhtub. Antud juhul on riskianalüüs tehtud eelnevate kuritegude arvestusega ja arvestamata on jäetud I.A. tulemuslik ravi
24. a suvel. Tema asjas tehtud ekspertiisiaktist nähtub, et tema haigus ei ole ohtlik. Tuleks arvestada, et I.A. vabaneb Lootuse Külla. Asutusel on suured töökogemused ja head tulemused kinnipeetavate resotsialiseerumise ja reintegreerumisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
26. Apellatsioonikohus selgitab, et KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-1217, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad I.A. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendatud arvamusega, et I.A. tingimisi vabastamise esimesel võimalusel välistavad tema kuritegude asjaolud (süüdlane kannab muuhulgas karistust mõrva eest, mille asjaolud olid julmad), varasem elukäik, kinnipeetava isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal (uue kuriteo toimepanemine vangistuses ning kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu). Käitumine vangistuses näitab, et ka isiku vanusel ei ole distsiplinaarüleastumiste osas toimet. 2
27. Ringkonnakohtu otsust ei muuda seegi, et I.A. vabaneks MTÜ-sse Lootuse Küla. Ehkki külal on tõepoolest kogemusi ennetähtaegselt vanglast vabanenute resotsialiseerumisega, ei ole tegemist kinnise asutusega nagu märgib määruskaebuse esitaja. Lootuse Küla programmiga liitudes peab olema valmisolek täita seal kehtivaid eeskirju, võtta vastu oma käitumist ja suhtumisi käsitlevaid juhiseid ja õpetusi ning rakendada need oma elus vajalike muutuste saavutamiseks. Kuivõrd I.A. ei ole ka vangla rangetes tingimustes suutnud reegleid järgivalt käituda, puudub kindlustunne, et ta teeks seda vabatahtlikult. On tõsi, et I.A. saab ravi, misjärel ei ole ta uusi õigusrikkumisi toime pannud, ent isiku varasemast elukäigust nähtub, et ta on omal käel ravi lõpetanud ja siis on agressiivne käitumine taas probleeme põhjustanud.
28. Kuivõrd isiku varasemast elukäigust, tema isikust ja kuriteo asjaoludest tulenev prognoos uue kuriteo toimepanemiseks ei vähene ühe aasta jooksul nii oluliselt, oleks I.A. ennetähtaegne vabastamine
29. a ilmselgelt edutu. Seetõttu ei rahulda ringkonnakohus süüdlase taotlust arutada tema ennetähtaegset vabastamist uuesti sel aastal.
30. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau