1-16-4869/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4869 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus süüdimõistetu R.Õ. ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu R.Õ. (isikukood XXX) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 05.10.2016 otsusega karistati R.Õ. t KarS § 214 lg 2 p-e 1, 4, 5 järgi 4 aasta vangistusega ja KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 alusel 4 aasta 5 kuu ja 27 päevase vangistusega. KarS § 68 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 05.10.2016 ja lõpp 31.03.
6. Viru Maakohtu 11.01.2018 määrusega jäeti R.Õ. ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. R.Õ. on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 5 kehtivat väärteokaristust, vanglas viibib teist korda. R Õ soovib asuda vabanemisjärgselt elama XXX külla, Rakvere valda. Garanteeritud töökoht on A. OÜ. Isikul on olemas toetav lähivõrgustik. Positiivseks võib lugeda, et vanglas on töötanud koristajana ja hetkel on köögitööline. Läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuse, „Sotsiaalsete oskuste treening“, osalenud vestlustel, suhelnud alates 2016 aastast regulaarselt kaplaniga. 2.2 Maakohus leidis, et R.Õ. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus leidis, et R.Õ. on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad, et isik ei suuda alluda kehtestatud käitumisnormidele ka range järelevalvega asutuses. Kõik see ilmestab, et isiku käitumismaneer pole ajaga muutunud. Kohtu jaoks pole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2.3 Maakohus leidis positiivsena seda, et isik on vanglas tööga hõivatud ja osaleb ka sotsiaalprogrammides. Samas ei kaalu süüdimõistetu võimalused vabanedes üle tema käitumist enne vangistusse sattumist, vangistuses olles ning toimepandud kuritegude asjaolusid. R.Õ. vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Olenemata kindla elukoha, töökoha olemasolust ja lähedaste toetusest, puudus kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi ja tema seaduskuulekuse tagamisel nimetatu tähendust ei omanud. 2.4 Kohtul puudus alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus hindas küll süüdimõistetu pingutusi kiiduväärseks, kuid leidis, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu saaks vabaduses seaduskuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitas tema varasem käitumine ehk korduvate kuritegude toimepanemine, distsiplinaarkaristused vanglas. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. 2.5 Seega asus kohus seisukohale, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi tähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
8. Viru Maakohtu 11.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R.Õ. kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada R.Õ ennetähtaegselt vangistusest. 3.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et määrus ei ole põhjendatud ja mittevabastamine on motiveerimata. Kaitsja leiab, et R.Õ. on täitnud kõik ITK-s ettenähtud tingimused. 3.2 Kohus pole kaitsja arvates arvesse võtnud R.Õ. osatähtsust talle inkrimineeritud kuritegudes. Kohus pole arvestanud, et R.Õ. on lihtsalt kuriteo juures viibinud ja teda on tihti ära kasutatud tema lihtsameelsusest tulenevalt. 3.3 R.Õ. on puue seoses psüühilise seisundiga. Vabaduses on tal perekond, laps ja töökoht. Jääb arusaamatuks, miks kohus on jätnud kõik positiivsed asjaolud R.Õ. puhul tähelepanuta. 3.4 Kohus on välja toonud kõik positiivsed asjaolud ja negatiivseid asjaolusid on tunduvalt vähem kui positiivseid. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kriminaalhooldus oleks R.Õ. jaoks tunduvalt efektiivsem ja omakorda riigi jaoks odavam kui vanglas viibimine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 4.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud sedavõrd kardinaalseid uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele 2 seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ebaõige on määruskaebuses väljatoodud seisukoht, et maakohus on arvestanud R.Õ. suhtes üksnes negatiivseid asjaolusid. Maakohus on käsitlenud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. Määruskaebuses ei tooda välja R.Õ. suhtes esinevaid uusi asjaolusid, vaid korratakse üle juba maakohtu määruses arvestatud asjaolud. Maakohus on käsitlenud, miks vaatamata positiivsetele asjaoludele ei ole R.Õ. ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud – positiivsed asjaolud ei suuda maandada riski, et süüdimõistetu ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Muuhulgas peab ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu seisukohta, et R.Õ. e oli ka enne süüteo toimepanemist olemas elukoht, kuid see ei hoidnud ära õigusrikkumise toimepanemist. 4.2 Ka tuleb ringkonnakohtu arvates arvestada, et R.Õ. on varem olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid see on suuremas osas ebaõnnestunud. Kohtukolleegiumi ei ole veendunud, et see sel korral oleks edukas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ennetähtaegne vabastamine ei tagaks R.Õ. puhul, et ta ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Vastupidises ei veena kohut ka esitatud määruskaebus. 4.3 Väljaspool kaebust leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt analüüsitud 2-st kehtivast distsiplinaarkaristusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel 30.12.2016 aasta distsiplinaarkaristust arvesse võtta ei saa, kuna kõnealune distsiplinaarkaristus on tulenevalt VangS § 65 lg-st 5 kohtumääruse ajaks kustunud. Samas, arvestades maakohtu põhjendusi ja R.Õ. e süüks arvatud I astme kuritegude iseloomu ning eelnevat kuritegelikku eluviisi, ei tingi see asjaolu maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebus jääb seega edutuks.
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
11. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 3