1-14-7344/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2018.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-7344 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Anton Bubnov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Anton Bubnov, isikukood 38907150296, xxx Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2018 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Anton Bubnov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 17.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Bubnov tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Anton Bubnov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.12.2014 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati KarS § 68 lg 1, 74 lg 1,3 alusel 1 aasta 5 kuud 27 päeva tingimisi vangistusega 18-kuulise katseajaga. Harju Maakohtu 02.02.2017 määrusega pöörati mõistetud kandmata karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 24.01.2017 ja lõpp 21.07.
2. Kinnipidamisasutuses Anton Bubnov kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama elukaaslase juurde aadressile xxx Korter kuulub kinnipeetava elukaaslase isale. Korteri omanik ja elukaaslane on nõus isiku sinna elama asumisega. Isikul xxx haridus. Ametlik töökogemus puudub. 14-aastaselt sai tööle mitteametlikult xxx, alaealist ei tahetud ametlikult tööle võtta. Isik oli pere põhitoitjaks. Alates 11.03.2015 oli Töötukassas arvel ja otsis tööd. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Vanglas 1 kinnipeetav töötab kambrikaaslase hooldajana. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde, elukaaslane ja 2 last. Ema on viibinud vangistuses. Isiku suhtluskonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Isik on oma otsustes iseseisev ja, keerulist minevikku arvestades, teinud üldiselt positiivseid valikuid. Isiku sõnul pole tal alkoholi probleeme. 10 aastat tagasi oli 4 korda karistatud Alkoholiseaduse alusel. Vabaduses tarvitas narkootikume. Enda sõnul pole tarvitanud üle aasta. Vangistuses läbinud xxx. Põeb kroonilist haigust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Ei samasta end kriminaalse Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, üldiselt suhtub kriitiliselt kuritegevusse, kuid enda kuritegu püüab pisendada väitega, et omandas narkootikumi enda tarbeks. Suhtumine ametiisikutesse positiivne. Saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest, kuid puuduliku probleemi lahendamise oskuse tõttu tegi valesid otsuseid, lõi kõigele käega ja loobus kriminaalhooldaja juures käimisest, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Teab ühiskonnas olevaid norme ja kohustusi, kuid ise on neid eiranud. Narkootikumi edasi andes ei hoolinud kahjust, mida see teeb, kuigi isiklik kogemus kodust on olemas. Soov on elada seaduskuulekalt, kuid ei hinda oma võimeid, oskusi ja suutlikkust objektiivselt. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 0%. Viru Vangla toetab Anton Bubnov tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Anton Bubnov soovib asuda elama elukaaslase juurde xxx. Korter kuulub elukaaslase isale, kes on nõus isiku sinna elama asumisega. Elukaaslane on nõus teda vabanemisel igati toetama. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Varasem tingimisi karistus osutus ebarahuldavaks, kuna isik rikkus kohustust tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei elanud määratud elukohas. Isikul olid probleemid alkoholi tarvitamisega. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Anton Bubnov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et Anton Bubnov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Anton Bubnov kannab vanglakaristust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Tegu on tätimisele pööratud karistusega, kuna isik ei täitnud kontollnõudeid ja kohustusi. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ja lähedaste toetus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Garanteeritud töökoht puudub. Kohus peab positiivseks seda, et isik on tööga hõivatud ning osales sotsiaalprogrammis. Kohus näeb antud juhul probleemi selles, et isikul olid vabaduses probleemid narkootikumide tarvitamisega, millega seoses rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Kohus on juba isikule andnud võimaluse kanda karistust vabaduses viibides, mis aga kahetsusväärselt ebaõnnestus. Tal võivad esineda tagasilanguse perioode, hakates taas tarvitama sõltuvusaineid, mis on omakorda tõsiseks soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samuti seisneb oht selles, et isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Viimane kuritegu oli seotud 2 narkootilise aine suures koguses käitlemisega ning isikul võib vabaduses taas tekkida soov materiaalse kasu saamise eesmärgil hakata tegema narkootiliste ainete käitlemisega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Anton Bubnovi kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.07.2018, ärakandmiseks on veel 5 kuud vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi ja tema seadusekuulekuse tagamisel nimetatu tähendust ei omanud. Samuti arvestab kohus asjaolu, et isikule oli määratud tingimisi karistus, kuid ta rikkus registreerimiskohustust, kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei elanud kohtu määratud elukohas. Anton Bubnov oli tagaotsitav enam kui 1 aasta 5 kuud, samuti oli tema suhtes väljastatud Euroopa vahistamismäärus. Seega hoidis isik teadlikult kõrvale kriminaalhooldusest. Kohtul puudub veendumus, et sel korral järgiks isik korrektselt kriminaalhooldusnõudeid ja kohtu poolt pandud kohustusi. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, arvestades asjaolu, et ta kannab karistust narkokuriteo eest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele 3 õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – kriminaalhooldusest ja kohtust kõrvalehoidumine ning narkoprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Anton Bubnov ilmselgelt ei sobi kriminaalhoolduse alla. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Anton Bubnov temale Harju Maakohtu 02.02.2017 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4