Obsah (4)

§ 121§ 104§ 82§ 81

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2475 Määruse kuupäev 1. veebruar 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Andrei Barabaši kaebus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vang

) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 121

lg 2 p 2 kuni 31.12.2017 kehtinud redaktsiooni kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

1. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja soovib saavutada õigust vanglas suitsetada. Selle eesmärgi saavutamiseks tuli kaebajal esitada Viru Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 4.4 tühistamise nõue ning nõue kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajal vanglas suitsetada. Kaebusest on mõlemad nõuded tõlgendamise teel välja loetavad.
2. Kaebaja nõue kodukorra suitsetamist takistavate sätete tühistamiseks tuleb tagastada

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangla kodukord on haldusakt, täpsemalt üldkorraldus ning sellele vaide esitamise tähtaeg oli 30 päeva sellest, kui kaebajale avaldus kodukorra muudatuste mõju (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75, Riigikohtu lahendid kohtuasjas 3-17-749 p 12 ja 3-3-1-95-07 p 13-14). 2 3-17-2475 Viru Vangla märkis vaide tagastamise otsuses, et vangiregistrist nähtuvalt on kaebaja suitsetaja. Sama järelduse võib teha kaebaja kohtule esitatud pöördumise põhjal. Kuna suitsetamise keeld hakkas Viru Vanglas kehtima

1. oktoobril 2017, hakkasid vastavad kodukorra sätted sellest kuupäevast kaebaja õigusi mõjutama. Kohus nõustub vanglaga, et sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg. Viimane päev vaide esitamiseks oli
2. oktoober
3. Kaebaja esitas vaide
4. novembril 2017 ning Viru Vanglas registreeriti see 15.11.
5. Seega rikkus kaebaja vaide esitamise tähtaega.
6. Haldusorgan võib vaide esitamise tähtaja ennistada, kui tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel (HMS § 77 ja § 34 lg 1). Kaebaja ei ole vaides ega kohtule esitatud pöördumises selgitanud, miks ta esitas vaide hilinenult. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleks esinenud takistus, mis ei võimaldanud vaiet tähtaegselt esitada. Kohus ei pea ka usutavaks, et kaebajal kui vanglas viibival kinnipeetaval sai esineda selline takistus, mis ei võimaldanud tal terve oktoobrikuu jooksul vaiet esitada. Muu hulgas ei pea kohus tõenäoliseks tähtaja ületamist õigusliku kogenematuse tõttu. Vangistuse jooksul on kaebajale tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte. Kaebajale pidi olema teada vaide esitamise tähtaeg ning tema jaoks pidi olema äratuntav, et suitsetamise keeld tuleb vaidlustada võimalikult kiiresti pärast selle kehtima hakkamist. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vangla on õigesti jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata. Kohtu hinnangul ei saa vanglale ette heita ka seda, et ta ei andnud kaebajale täiendavat võimalust selgitada tähtaja ületamise põhjust. Eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes ei ole usutav, et kaebajal sai esineda mõjuv põhjus tähtaja rikkumiseks. Vanglal oli menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt õigus jätta kohe tähtaeg ennistamata.
7. HMS § 79 lg 1 p 3 sätestab, et vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Vangla tagastas selle sätte alusel kaebaja vaide õiguspäraselt. Sel juhul ei ole kaebajal tekkinud kohtusse pöördumise õigust (Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-3-1-78-13 p 18 ja 19). Seega ei ole kaebaja tühistamisnõue lubatav.
8. Kaebaja kohustamisnõue tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 2 alusel tühistamisnõude tagastamise tõttu.

Kui kaebajal ei ole võimalik saavutada kodukorra suitsetamist keelavate sätete tühistamist, siis üksnes kohustamisnõude esitamise abil ei saavuta kaebaja soovitud tulemust ehk seda, et ta saaks vanglas suitsetada. Suitsetamist takistab eelkõige Viru Vangla kodukorra punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud, selle sätte vaidlustamise võimaluse on kaebaja aga mööda lasknud.

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. II
2. Tartu Halduskohus jättis
3. detsembri 2017.a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel summas 15 eurot on tasutud
4. detsembril 2017 (tl 7). 16.

§ 104

lg 5 p 2 ja 3 alusel kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise korral riigilõiv reeglina tagastatakse. Õiguskirjanduses leitakse, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata. Tasutud riigilõivuna

§ 104

lg 5 mõttes peetakse silmas ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (

§ 104lg 1).

Riigikohus on jätnud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamata, kui esialgse õiguskaitse taotluse on kohus 3 3-17-2475 sisuliselt läbi vaadanud (Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2013, lk 389-390). 17. Praegusel juhul kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi ei vaadanud. Seetõttu tuleb riigilõiv

§ 104

lg 5 p 3 alusel tagastada.

§ 104

lg 8 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaebajal tuleb esitada kohtule andmed selle kohta, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib. III

1. Kaebaja esitas kohtule venekeelse avalduse, milles ta palus saata talle kohtu otsuse vene keeles, kuna kaebaja ei valda eesti keelt. Kohus tõlgendab kaebaja avaldust soovina tõlkida vene keelde Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2017.a määrus. 19.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi.

§ 81

lg 6 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise taotlusel temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul. Kohus eeldab, et kaebaja soovis saada tõlget tasuta. Kui kohus mõistis kaebajat valesti ja kaebaja on nõus tõlke eest tasuma, siis võib kaebaja esitada taotluse uuesti.

1. Kaebaja
2. novembril 2017 esitatud kaebus on eesti keeles. Lisaks on kaebaja esitanud Viru Vanglale
3. novembril 2017 taotluse ja
4. novembril 2017 vaide eesti keeles. Kohus edastas
5. detsembri 2017.a määruse esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise kohta eesti keeles, kaebaja on määruse sisust aru saanud ja puudused kõrvaldanud (tasunud riigilõivu määruses sätestatud suuruses ja tähtaja jooksul). Kohus leiab eeltoodu alusel, et kaebaja valdab eesti keelt määral, mis võimaldab tal praeguse määruse sisust aru saada. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 4