Obsah (6)

§ 371§ 173§ 168§ 178§ 372§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-9697 Tsiviila

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud asjaoludel hageja nõue õiguslikult perspektiivitu. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord peab olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Seetõttu tuleb tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise otsustamisel esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2).
4. Hageja on tasaarvestuse alusena kasutanud talle kuuluvat kostja vastu suunatud kahju hüvitamise nõuet, mis põhineb asjaolul, et kostja on teadvalt ja eesmärgipäraselt jätnud täitmata tsiviilasjas nr 2-13-45343 tehtud kohtumääruse, millega kohus kohustas kostjat hagi tagamise korras osutama hagejale veeteenust kuni tsiviilasjas nr 2-13-45343 tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni (hagiavalduse p. 4). Kohtumäärus oli viivitamata täidetav. Seega kohustus kostja osutama hagejale veeteenust perioodil 30.09.2013.a kuni 23.07.2015.a. Käesoleval juhul tekkis tasaarvestusolukord alates päevast, mil kostja jättis täitmata hagi tagamise määrusest tuleneva kohustuse osutada veeteenust hagejale. Hageja kahju hüvitamise kogunõude osas tekkis tasaarvestusolukord tsiviilasjas nr 2-13-45343 kohtulahendi jõustumisel 23.07.2015.a. Täitedokumendiks olev kohtulahend tsiviilasjas nr 2-13-32597 jõustus aga 01.03.2017.a (hagiavalduse p. 1). Seega tugineb hageja asjaoludele, mille tõendatuse korral on välistatud TMS § 221 lg 2 järgi hagi rahuldamine, sest taasarvestusolukord on tekkinud enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
5. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tasaarvestusolukord tekkinud pärast sundtäidetava kohtulahendi jõustumist ei ole hagiavaldus perspektiivikas ja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
6. Hageja on kostjale esitanud tasaarvestuse avalduse 05.05.2017.a (hagiavalduse p. 2). Hageja rõhutab, et kostja hagi tagamise määruse rikkumisel põhinevad hageja kahju hüvitamise nõuded ei saanud tsiviilasjade nr 2-13-32597 ja nr 2-13-45343 esemeks olla ainuüksi seetõttu, et kahju, mis hagejale on põhjustatud, on tekkinud peale tsiviilasjade nr 2-13-32597 ja nr 2-13-45343 algatamist. Kohus märgib, et kahju nõude (VÕS § 115 lg l) tasaarvestamiseks ei pea esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada vastaspoolele ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu
7. novembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16;
9. aprilli
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11;
11. juuni
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10). Seega saanuks ka Xxxx OÜ esitada enda nõude ja tasaarvestusavalduse Xxxx AS-le enne, kui kohus tegi tsiviilasjas nr 2-13- 2 45343 lõpplahendi (ning kohus oleks saanud XxxxOÜ-lt väljamõistetavat summat tasaarvestatava summa võrra vähendada).
13. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada oma kahju hüvitamise nõue soovi korral eraldi menetluses. Hagejale positiivse kohtulahendi korral on hagejal õigus pöörduda vajadusel oma nõude täitmiseks kohtutäituri poole. Kohus juhib hageja tähelepanu, et tasaarvestuse teostamine ja tasaarvestusele tuginemine ei ole isiku põhiõigus, mida ta peab saama alati realiseerida. Tasaarvestuse instituut on sisse viidud selleks, et kaks vastastikku võlgu olevat isikut ei peaks tehniliselt tegema samaliigilisi sooritusi vastastikku, vaid et tasaarvestuse abil saaks luua olukorra, kus soorituse peab tegema (kui üldse, siis) väiksemas ulatuses see võlgnik, kelle kohustus peale tasaarvestust mingis osas alles jääb. Tasaarvestuse eesmärk ei ole ega tohi olla jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud täitedokumendi täitmise takistamine.
14. Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et

§ 371

lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Kohus märgib tulenevalt eeltoodud Riigikohtu lahendist, et käesoleva hagi menetlemine tekitaks hagejale täiendava menetluskulude tasumise kohustuse, kuivõrd hageja poolt kohtuni toodud asjaolude pinnalt ei ole käesoleval hagil edu perspektiivi. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

11. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3