)
põhimõtteid maksumenetluse läbiviibimisel ning intressisumma nõudmisel. MTA kontrollis kaebaja
lg 1 on vastuolus PS-ga.
lg 1 regulatsioon annab MTA-le võimaluse esitada intressinõuet valimatult kasvõi neli aastat, viis kuud ja 29 päeva deklaratsiooni esitamise kohustusest - kuivõrd
lg 1 kohaselt maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat ning aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei ole esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuna kaebaja ei ole tahtlikult jätnud maksusummat tasumata, siis tuleb rääkida 3 aastasest aegumistähtajast. Seejuures tuleb märkida, et intressinõue tahtmatult põhjustatud maksusummade väärarvestuste eest ei ole mõistlik, õige ega seaduse mõttega kooskõlas maksukohustuslaselt intressi nõuda. 3
Seda õigust on kaebaja kasutanud ning osalise intresside kustutamise ka saavutanud (12.04.2016 otsus). Kui intressinõude hindamisel tuleks nüüd uuesti hinnata maksumenetluse mõistlikku kestust ja intresside kustutamise otsuse aluseks olnud muid asjaolusid, tähendaks see sisuliselt kaebaja 14.03.2016 intresside tühistamise taotluse teistkordset lahendamist, eirates kehtivaid haldusakte ning seega ka õiguskindluse põhimõtet Lisaks eelnevale on kaheldav ka kaebaja kaebeõigus, kuna intresside määramine olukorras, kui maksukohustuslane ise intresse ei arvesta ega tasu, on nn automaatne järelm (
Intressivõlgnevuse, nagu ka kõikide muude maksuvõlgade (
) sisse nõudmine ei ole MTA valik, vaid legaliteedipõhimõtet ning
9.2. Vastuseks kaebusele palub MTA jätta kaebuse rahuldamata ning jääb MTA intressinõudes ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Vaideotsuses märgib maksuhaldur kokkuvõtlikult järgmist: - Vaidemenetluses ei saa vaidlustada enam maksuotsust ja 12.04.2016 otsust, kuna nende vaidlustamistähtaeg on möödunud. - Mõistlik menetlusaeg on määratlemata õigusmõiste (vt Riigikohtu lahendid 3-3-1-78-14 ja 33-1-85-09) ning kiirus ei saa seejuures olla menetluse eesmärk omaette. Oluline on asja õige lahendamine (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-43-14). Ka Euroopa Kohus on lahendites C-385/07 P (punkt 182) ja C-40/12 P (punkt 92) leidnud, et tähtaja mõistlikkuse hindamine ei nõua vaidluse asjaoludest iga asjaolu süstemaatilist uurimist, kui menetluse kestus tundub olevat põhjendatud ka juba ühe asjaoluga. Seega võib asja keerukus või isikust endast tingitud viivitus olla aluseks, et põhjendada aega, mis esmapilgul näib liiga pikk. -
lg 3 sätestab maksuhalduri kaalutlusõiguse maksuvõla kustutamiseks ning ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-78-14 leidnud, et isikul on võimalik taotleda maksuhaldurilt ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude kustutamist. MTA kontrollib, kas maksuhaldur on mõistliku menetlusaja hindamisel arvesse võtnud asjakohaseid kriteeriume ega ole mõistliku menetlusaja kindlaksmääramisel eksinud. - 12.04.2016 otsuses leidis maksuhaldur, et intresside mittearvestamine on põhjendatud üksnes selle aja eest, mil ei viidud läbi aktiivseid menetlustoiminguid ajavahemikus 01.08.2014 – 31.08.2014 ja 01.11.2014 – 28.02.2015 kokku 151 päeva, millest tulenevalt rahuldas maksuhaldur vaide esitaja taotluse osaliselt ning kustutas intressid summas 18 711,49 eurot. Seda otsust kaebaja ei ole vaidlustanud ning intressinõude koostamisel on selle otsusega arvestatud. - Kontrollimenetluses viidi läbi erinevaid toiminguid ning maksuhaldus leidis, et mõistlik maksumenetluse kestvus sellise maksumenetluse puhul on 525 päeva, millest tulenevalt jäeti ülejäänud osas intresside kustutamise taotlus rahuldamata. Seejuures tuleb tähele panna, et maksumenetluses võeti maksumaksjalt seletusi kolmel korral, lisaks üle 25 seletuse kolmandatelt isikutelt, vaatlusi on läbi viidud äriühingu 10 kaupluses, millele järgnes suures 4
lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.
lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti. Seega tekib intressikohustus juba siis, kui isik jättis maksusumma tähtpäevaks tasumata ainuüksi selle asjaolu esinemisest. Täiendavalt selgitas Riigikohus lahendis nr 3-3-1-60-08, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (
lg 1) ning seega peab isik ise arvestama ja ka teadma, kui suur on tema maksuvõlg ning intressikohustus. 9.3. Kaebaja esitas MTA-le
lg 3 alusel taotluse intressivõlgnevusest vabanemiseks ning asjakohatud on väited, mis seonduvad nt maksuotsuse lehekülgede arvuga või maksumenetluse käigus maksuhalduri väidetavalt jagamata jäänud selgitustega (selgitamispõhimõte). Intresside arvestamine on maksukohustuslase enda kohustus (
lg 1) ja teadmatus
lg-st 1 ei saa mitte kuidagi muuta olematuks isikul seadusest tulenevat kohustust tasumata maksukohustustelt intresse arvestada ning tasuda. Tegeledes kogenud ettevõttena, tuleb seesugustest riskidest teadlik olla ning nendega ette arvestada. Pealegi selgitas maksuhaldur intresside tasumisega seonduvat maksuotsuses. Seega on tähtsusetu kaebaja väide, et intresside tasumise kohustus oli talle üllatuslik. Kaebaja oleks saanud intressinõude esitamist vältida, kui ta oleks järginud seadust ning teostanud kooskõlas
lg-ga 1 ise intresside arvestuse ning selle maksukohustuse maksuhaldurile tasunud. 9.4. MTA ei saa kergekäeliselt menetluse ebamõislikule kestusele viidates intresside tasumise kohustust elimineerida ning
lg 3 alusel intresside maksuvõla kustutamine on pigem äärmuslik meede, kuna see seab ohtu maksukohustuslaste võrdse kohtlemise. Ka kaebaja väited tema ettemaksukontol toimunud liikumistest ning selle seosest intressinõudega jäävad MTA-le arusaamatuks. 9.5. Intressinõue vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. See sisaldab nii õiguslikku kui faktilist põhjendust ning on motiveeritud. Kaebaja ei eita, et talle on tehtud maksuotsus ja intresside osalise kustutamise otsus ega ka seda, et vaidlustatud intressinõue neil haldusaktidel põhineb. Arvestades, et kaebajale olid maksuotsuse ning intresside osalise kustutamis otsused teada ja ka seda, et intresside arvestamine ning tasumine on esmajärjekorras maksukohustuslase enda kohustus, ei saa intressinõude motiveerimiskohustus olla nii kõrge kui nt tavapäraselt maksuotsuste motiveerimiskohustus. Ühegi konkreetsema intressinõude lisaks oleva rea kohta ei 5
Praegusel juhul ei vaidle menetlusosalised järgmiste asjaolude üle: - Kaebajale on 07.12.2015 tehtud maksuotsus nr 12-.2-3/021181-8 ning see on jõustunud ja kehtiv; - Kaebaja esitas 14.03.2016 maksuhaldurile taotluse intressivõla kustutamiseks (toimiku lk 52–54 pöördel); - Maksuhaldur rahuldas kaebaja intressivõla kustutamise taotluse osaliselt 12.04.2016 otsusega nr 12.2-3/021181-8-1-1 ja kustutas kaebaja poolt tasumisele kuuluva intressi 6
Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja oleks saanud intressinõuet vältida, kui ta oleks intresside arvestuse ise teostanud ja need tasunud. Nimelt sätestab
lg 1, et intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksukohustuslasel ning maksuhaldur kootab intressinõude üksnes juhul, kui isik ei ole intressi tasunud (
Praegusel juhul ongi kaebajale intressinõue koostatud, kuna kaebaja ei täitnud
lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. 15. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud intressinõue on motiveerimata ja ei ole kontrollitav. Intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt (Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, punkt 20). Kuna tegemist ei ole haldusorgani kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, siis ei pea selles sisalduma ka selle andmise kaalutlusi. Intressinõude aluseks on intressiperioodi pikkus, mis sõltub kohustuse tekkimise ning selle tegeliku täitmise tähtpäevast. Need olid teada nii kaebajale kui ka maksuhaldurile, mistõttu ei saa tõusetuda muidu küsimusi, mis vajaksid faktilist tuvastamist. Intressinõudes on esitatud
lg-s 3 sätestatud asjaolud ning selles on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Intressinõude lisast nähtub ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik (käibemaks, tulumaks, kogumispensionimaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul pidada vaidlustatud intressinõuet sellisel määral ebaselgeks või kontrollimatuks, mis annaks aluse lugeda intresside tasumise nõue õigusvastaseks. Intressinõudest nähtuvad
lg-s 3 sätestatud andmed, mida tuleb lugeda seadusandja hinnangul piisavaks, et arvestust mõista. Vaidlustatud intressinõue on seega nõuetekohaselt motiveeritud ning sellest nähtub nii selle andmise faktiline kui ka õiguslik alus ning see vastab
16. Intressinõuet ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt ei segitanud maksuhaldur talle intresside arvestamist ning et kaebaja sai aru, et intress hakkab kulgema alles pärast maksuotsuse tegemist ning selle tasumise tähtaja möödumist. Maksukohustus tekib seaduse alusel ja sõltumata sellest, kas maksukohustus on maksukohustuslase poolt deklareeritud (või maksuhalduri poolt haldusaktiga tuvastatud). See tähendab, et jättes seaduse alusel tekkiva maksukohustuse seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest, kas maksukohustuslane seda enda maksuarvestuses kajastab või mitte (
), ning maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress (
Seejuures kehtib põhimõte, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras (
Nimetatu tähendab, et kui maksuotsusega tuvastatakse järelkontrolli raames täitmata maksukohustus (maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis loetakse maksukohustuslase poolt toimunud tasumised maksukohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist maksukohustust maksukohustuslane ise soovis tasuda. Ka 7
lg 1, § 117 lg 1) ning erisuse sellest põhimõttest annab üksnes intressivõla kustutamise võimalus. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et intressinõude aluseks oleva maksuvõla suuruse on maksuhaldur tuvastanud kehtiva maksuotsusega, mida kaebaja ei vaidlustanud. Samuti ei ole vaidlust selles, et intressinõude esitamisel on maksuhaldur lähtunud 12.04.2016 otsusest ja maksuotsusest. Kuigi kaebaja väidab, et maksuhaldur on jätnud maksumenetluses täitamata intresside arvestamise selgitamiskohustuse, siis ei oma see praegusel juhul tähendust, kuna isik peab teadma valdkonda reguleerivad õigusakte. Kui maksukohustuslane ei tule intressi arvestamisega iseseisvalt toime või talle jääb intressinõue arusaamatuks, on tal
lg-st 1 tulenevalt õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude, intressi, summa arvutamise korra ja aluste kohta. Kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses selliseid asjaolusid või tõendeid, mis annaks alust intressinõude muutmiseks. Intressi arvestamise kohustus on eelkõige kaebajal endal, kuid kaebaja ei ole kohtule esitanud alternatiivset intressiarvestust ega näidanud, milles seisnevad vead vastustaja arvestuses. 17. Kaebaja leiab, et tähtaegselt täitmata maksukohustus, millelt intressinõudega intressi arvestati, tuvastati ebamõistlikult pikalt kestnud menetluse tulemusena ning kaebaja hinnangul saab see olla aluseks intressinõude tühistamisele. Ehkki kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et maksuvõla kustutamise eelduseks on muu hulgas maksukohustuslasest mitteolenevatest asjaoludest tingitud ebaõiglus (
114 lg 3) ning intressinõude kustutamine võib olla õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja vastu, siis jätab kaebaja tähelepanuta, et ebamõistliku menetlusaja tõttu intressi kustutamiseks on loodud
is eraldi regulatsiooni ning see toimub
lg-s 3 sätestatud menetluses (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-78-14), mille kaebaja on läbinud ning mille suhtes on maksuhaldur 12.04.2016 teinud ka vastavasisulise otsuse. Ehkki HKMS § 4 lg 4 sätestab, et halduskohus on pädev tuvastama kõiki asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus, siis praegusel juhul tuleb arvestada nii kehtiva maksuotsusega kui ka 12.04.2016 otsusega, milles vastustaja tuvastas, et maksumenetlus oleks pidanud lõppema 09.07.2015 ning sellest tingitult kustutas maksuhaldur intressid kogusummas 18 711,49 eurot. Kuna intressinõude esitamisel puudub kaalutlusõigus ning tegemist on sisuliselt matemaatilise tehtega, mille korral puudub maksuhalduril kohustus iseseisvalt hinnata intressinõude kustutamise aluseks olevaid asjaolusid, siis isegi kui kohus tuvastaks ebamõistliku menetlusaja maksumenetluses, siis ei tooks see kaasa intressinõude õigusvastasust. Nimelt ei näe
lg 3 ette maksuhaldurile iseseisvat kohustust, mille kohaselt peaks maksuhaldur intressinõude esitamisel täiendavalt kaaluma omal initsiatiivil intressinõude osalist kustutamist. Seda ei saa maksuhaldurilt nõuda ka olukorras, kus maksuhaldur on intressinõudele eelnevalt isiku intressinõude kustutamise taotluse lahendanud ning see on kehtiv. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-78-14 möönnud, et ehkki ebamõistliku menetlusaja osas on isikul võimalik taotleda maksuhaldurilt intressinõude kustutamist
18.
lg-st 3 tulenevalt võimalust on kaebaja ka kasutanud, kui esitas 14.03.2016 vastavasisulise taotluse maksuhaldurile (toimiku lk 53–54 pöördel). Maksuhaldur rahuldas 12.04.2016 otsusega taotluse osaliselt ning leidis, et maksumenetlus oli peatunud perioodidel 8
lõikele 1 on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Maksuotsuse puhul seob vastav säte intressi arvestamise aegumistähtaja üheselt maksusumma täieliku tasumise päevaga, mitte konkreetse maksudeklaratsiooni alusel tasumata jäänud maksusumma tasumise päevaga. 2013. aastal jõustunud
lg 1 muudatuste seletuskiri (414 SE) toob välja, et intressi arvestamise aegumistähtaja kulgema hakkamise aeg on maksuotsuse alusel maksusumma täielik tasumine. See tähendab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg ei hakka haldusaktiga määratud või sissenõutavatelt maksusummadelt kulgema enne kui vastav maksusumma on täielikult tasutud. Selles olukorras ei ole intressi arvestamise aegumise tähtaja kulgemise arvestamise osas oluline, et maksuotsuse aluseks on erinevate perioodide maksukohustused, mille deklareerimise tähtajad on samuti erinevad. Regulatsiooni aluseks on põhimõte, et maksuotsus tekitab nö uue kohustuse, millest tulenevalt hakkab uue tervikliku kohustuse aegumine kulgema selle tervikliku kohustuse tasumisest arvates. Samuti käsitletakse maksuotsuste resolutsioonis maksusummat ühe kohustusena, mistõttu on põhjendatud intressi arvestamise aegumistähtaja kulgema hakkamine maksuotsusega määratud või sissenõutava maksusumma täielikust tasumisest arvates. Intressi aegumistähtaja osas regulatsiooni täpsustamine annab maksukohustuslasele suurema kindluse, millise ajahetkeni on riigil õigus temalt maksuotsusega tuvastatud maksuvõlalt intressi nõuda. 21. Kaebaja on esitanud kohtule ka väite, et
lg 1 on vastuolus põhiseadusega, kuid seejuures ei ole kaebaja sätte põhiseadusega vastuolus olemise kohta ühtegi sisuliselt põhjendavat väidet esitanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule vastavasisulist taotlust. Maksuintress on maksuõigussuhtes tulenev kõrvalkohustus, mis tugineb maksukohustuse olemasolule. Intressi eesmärgiks on riigi rahaliste huvide kaitsmine ja maksukohustuslase motiveerimine oma kohustusi tähtajaks täitma (vt Riigikohtu 29.03.2017 otsus 3-4-1-15-16 punkt 112 ja 05.11.2002 otsus nr 3-4-1-8-02, punkt 11). Arvestades maksuintressi eesmärki ning asjaolu, et maksuintress 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.