← Eesti

2-17-2364/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-2364 Tsiviilasi Xxxx´i hagi Osa

) § 221 lg 1 järgse hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2012/730, leides, et temalt nõutakse ebamõistlikult suures summas viiviste tasumist. 22.

§ 221

lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 221

lg 2 kohaselt on sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. 23. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 (p 11) tehtud lahendis rõhutanud, et juhul kui täitedokumendiks on kohtulahend, tuleb arvestada

§ 221lg-s 2 sätestatud piiranguga.

Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus pooltevahelise vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset. 24. Riigikohus on tsiviilasjades nr 3-2-1-64-17 (p 10) ja 3-2-1-64-09 (p 9) selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (

§ 221

lg 1) võib võlgnik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument (mh jõustunud kohtulahend). Riigikohus märkis, et muu hulgas võib

§ 221

alusel esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast kohtulahendiga kindlaksmääratud kuupäevani). Sealjuures leidis Riigikohus enda hiljutises lahendis nr 3-2-1-64-17, et viivise protsent on välja arvutatav ka juhul, kui see on sõnastatud selliselt, et selle tasumise lõpptähtaeg ei ole kuupäevaliselt kindlaks määratud.

  1. Viidatud Riigikohtu menetluses olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks oli lahend, mille sundtäitmist taotleti (otsus tsiviilasjas nr 2-13-10012), viivise osas sõnastatud järgnevalt: „Välja mõista kostjalt OÜ-lt Xxxx hageja XxxxOÜ kasuks võlgnevus summas 75 392,02 eurot ja viivis summas 4780,48 eurot, so kokku 80 172,50 (kaheksakümmend tuhat ükssada seitsekümmend kaks eurot ja 50 senti); Mõista OÜ Xxxxkasuks välja ehituse töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest põhivõlgnevuselt 75 392,02 arvestatud viivis 0,1% päevas alates hagi esitamisest 01.03.2013.a. iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.“ (Seega analoogne käesolevas asjas läbivaadatavale lahendile). Riigikohus leidis, et hagejal tulnuks oma viivise vähendamise taotlus esitada algses tsiviilasjas (st esialgses vaidluses võlgnevuse ja viiviste üle) – st tsiviilasjas nr 2-13-
  2. Riigikohus asus seisukohale, et kui hageja jättis põhimenetluses selle taotluse esitamata ning jõustunud kohtulahendiga on temalt võlausaldaja kasuks viivis välja mõistetud, on hageja viivise vaidlustamise võimalused minetanud. Samale seisukohale tuleb asuda ka käesolevas asjas, võttes aluseks Riigikohtu poolt sättele antud tõlgenduse.
  3. Kohus leiab, et eelmärgitud

§ 221

lg 2 välistus ei ole absoluutne ega saa takistada selliste vastuväidete esitamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, millele ei saanud pool sisuliselt tugineda varasemalt. Erandlikult on võimalik tugineda kohtumenetluse käigus tekkinud 6 alusele, kui sellel rajanevat nõuet ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Sellisel juhul puudub jõustunud kohtulahend

§ 221

lg 2 tähenduses ja sel juhul ei lahendataks

§ 221

järgset hagi menetledes juba lahendatud vaidlust uuesti (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 25, Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asja õigeks lahendamiseks peab kohus välja selgitama, kas käesoleval juhul esines selline erandlik asjaolu – ehk kas hagejal puudus objektiivne võimalus esitada viivise suurusele vastuväiteid algse tsiviilasja (st tsiviilasja nr 2-11-13149) menetluses.

  1. Kohus andis hagejale võimaluse selgitada ja tõendada, kas käesoleval juhul esines olukord, kus hagejal puudus objektiivne võimalus esitada viivise suurusele vastuväiteid algse tsiviilasja (st tsiviilasja nr 2-11-13149) menetluses. Hageja esitas enda selgitused kohtule oma 13.09.2017 ja 14.09.2017 menetlusdokumentides (tl 83-89). Hageja leiab, et esinesid erandlikud asjaolud, mille tõttu tal puudus objektiivne võimalus esitada viivise suurusele vastuväiteid algse tsiviilasja (st tsiviilasja nr 2-11-13149) menetluses, kuivõrd tegemist oli tagaseljaotsusega ning ta sai otsuse tegemisest teada alles 2012.a märtsis, mil enda arvelduskonto seisu kontrollimisel avastas, et konto on arestitud 03.03.2012 kohtutäitur Katrin Velleti poolt.
  2. Kohus leiab (Riigikohtu juhiseid järgides), et hagejal tulnuks oma viivise vähendamise taotlus esitada tsiviilasjas nr 2-11-
  3. Kuivõrd hageja seda ei teinud, on ta minetanud õiguse nõuda kostjalt viivise vähendamist aja eest pärast kohtulahendi jõustumist, sest täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi on viivise suurus välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast). Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et käesolevas asjas sundtäitmise korras käsitletav otsus tsiviilasjas nr 2-11-13149 tehti tagaseljaotsusega. Isik ei saa asetuda tagaseljaotsuse tegemise tõttu paremasse positsiooni kui isik, kes enda asja menetlemisel ise aktiivselt osales. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et otsus tsiviilasjas nr 2-11-13149 tehti tagaseljaotsusena ja isik sai sellest reaalselt teada alles täitetoimingute läbiviimisel, ei saa olla objektiivseks põhjuseks, mis õigustaks

§ 221lg 2 kohaldamata jätmist. Hagi hind 29. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus Ts

MS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.

  1. Hageja täpsustas 23.03.2017 hagi eset järgnevalt: hageja peab õigustatuks sissenõudja nõuet koos täitekuludega 1 034.46 eurot ja palub kohtul tunnistada kehtetuks sundtäitmine summas 1 479.47 eurot lähtudes tsiviilasjast nr.2-11-
  2. Arvestades, et hageja on kaebuse esitamise hetkeks tasunud 980 eurot ,lugeda sissenõudjale tasumisele kuuluvaks 54.46 eurot, mis sisaldab ka täitekulu.
  3. Kuivõrd hageja leiab, et sundtäitmine summas 1 479.47 eurot on ebaõige ja õige on täita nõuet suuruses 1 034.46 eurot, taotleb ta sisuliselt sundtäitmsie lubamatuks tunnistamist summas 1 479.47 - 1 034.46 = 445,01 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on hagi hind 445,01 eurot. Menetluskulude jaotus 7
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud (sh hagilt tasutud rigilõiv) jätta hageja kanda.
  5. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostja kohtule tähtaegselt menetluskulud enimekirja ei esitanud, mistõttu kohus leiab, et asjas puuduvad menetluskulud, mida kindlaks määrata.
  6. Hagi tagamisest
  7. Harju Maakohus rahuldas enda 25.04.2017 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja keelas kohtutäitur Katrin Velleti menetluses olevas täiteasjas nr 031/2012/730 XxxxOÜ (registrikood xxxx) sundmüük kuni tsiviilasjas nr 2-17-2364 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  8. Kooskõlas TsMS § 386 lg-ga 4 tühistab kohus ülalviidatud hagi tagamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.