Tsiviilasi nr 2-16-16184 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2018.a, Tallinn Tsiviilas
§ 651
lg-st 1 tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Kuivõrd ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes osas, milles kostja vaidlustas maakohtu poolt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes selles osas. Arvestades, et hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud, ei saa ringkonnakohus suurendada menetluskulude hüvitist ning lähtub selles osas maakohtu poolt tuvastatust. Ringkonnakohus saab käesoleval juhul üksnes kontrollida, kas maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks ja mõistnud välja mingis summas menetluskulude hüvitise kostjalt hageja kasuks. Kostja ei ole vaidlustanud riigilõivu väljamõistmist summas 300 eurot ning seega ringkonnakohus seda ka ei kontrolli. Ringkonnakohus kontrollib üksnes lepingulise esindaja kulusid. 3
(7)Tsiviilasi nr 2-16-16184 9.
§ 175lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
§ 175
lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on lepingulise esindaja kulude hindamisel osaliselt rikkunud
§ 175lg-t 1 kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel.
Maakohus on suures osas jätnud sisuliselt põhjendamata, miks ta mõistis hageja menetluskulude nimekirjas esitatud kulud kostjalt välja menetluskulude nimekirjas kajastatud ulatuses. Üldine põhjendus, et kulud olid vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga ning vastavuses asja keerukusega ega olnud ülemäärased, ei ole piisav. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohus arvestada maakohtu kaalutlustega ega kontrollida diskretsiooni teostamist. Ringkonnakohus saab maakohtupoolse põhjendamiskohustuse rikkumise ise kõrvaldada, hinnates iga toimingu vajalikkust ja põhjendatust.
- Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud nõudeõiguse õiguslikuks analüüsiks, telefonikonverentsideks kliendiga seoses hagi aluse ja perspektiivi ning tõendite kogumise vajadusega ning hagiavalduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks 7,75 tundi. Arvestades et hageja esitatud nõue ei ole õiguslikult keerukas, ei ole põhjendatud ega vajalik aeg nõudeõiguse õiguslikuks analüüsiks rohkem kui 1 tund, sh asjakohaste üürilepingu ja tasuta kasutamise lepingu sätete analüüsiks. Arvestades nõude aluseks olevate asjaolude mahuga ning lisatud tõenditega, on põhjendatud ja vajalik aeg kliendisuhtluseks, sh tõendite kogumiseks samuti 1 tund. Hagile on lisatud dokumentaalsed tõendid, mis enamuses seonduvad poolte vahelise suhtlusega enne kohtusse pöördumist, mis eelduslikult oli hageja esindajatel olemas ning mis osaliselt oli vajalik üksnes sisse skanneerida. Kinnistusraamatu väljavõtte hankimine ei ole ajamahukas toiming. Täiendavalt on lisatud ka üürileping, mille edastas kostja ise hagejale. Arvestades hagiavalduse mahtu ning nõude vähest keerukust, on põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks maksimaalselt pool tööpäeva ehk 4 tundi. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks täiendavat 1,75 tundi.
- Arvestades 14.11.2016.a menetlusse võtmise määruse trafaretset sisu, kulus sellega esindajal eeldatavasti tutvumiseks maksimaalselt 5 min, analüüsimist nimetatud määrus ei vaja. Eeldatavasti on esindaja enne hagi esitamist kliendi teadmisel palunud asi lahendada istungimenetluses, seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla menetlusse võtmisest teatamine ja edasistest käikudest ülevaate andmine ajamahukas. Seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu kliendi teavitamiseks menetlusse võtmisest, sh ülevaate andmiseks menetluse seisust ja edasistest käikudest, 10 min. Seega vähendab ringkonnakohus ajakulu 15 min võrra, lugedes põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 15 min. Kohtu 25.11.2016.a määrus, millega kohus küsis krediidiasutustel ja ametiasutustel saata infot kostja majanduslikku seisundi kohta seoses kostja riigi õigusabi taotlusega, ja 07.12.2016.a määrus riigi õigusabi määramiseks ei puuduta hageja õiguseid ning need pole ka hageja poolt edasikaevatavad. Seega ei olnud põhjendatud hageja esindajal neid analüüsida, vaadata üle riigi õigusabi dokumente ja kirjavahetust, klienti sellest teavitada ega kliendile ülevaadet anda seoses riigi õigusabi määramisega. Seega ei arvesta kohus nimetatud ajakulu 2 tunni ulatuses põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja kuluna, mis kuulub teiselt poolelt väljamõistmisele. Pöördudes kohtusse peab hageja arvestama, et kostja võib võtta lepingulise esindaja või talle võidakse see määrata, seega ei ole põhjust leida, et sellest kliendi eraldiseisev teavitamine on vajalik või põhjendatud.
- Kostja esitas 27.12.2016.a vastuse hagile (tl 105), mis koosneb ühest leheküljest. Vastusele on lisatud üks tõend. Kostja esitas vastuses vastuväite, mille hageja tõi välja ka juba hagiavalduses: kostjal on õigus vallata kinnisasja üürilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt, 4
(7)Tsiviilasi nr 2-16-16184 arvestades, et hagivastus sisaldas põhiliselt ühte vastuväidet, mida hageja analüüsis ka juba hagiavalduses, ei ole eluliselt usutav, et kostja lühikese vastuse ja ühe tõendi analüüsimiseks, sellest kliendile ülevaate andmiseks ja menetlustaktika analüüsiks kulus hageja esindajal 2,75 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut arvestades põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund. Seega ei arvesta kohus nimetatud ajakulu 1,75 tunni ulatuses põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja kuluna, mis kuulub teiselt poolelt väljamõistmisele. 10.01.2017.a esitas hageja esindaja seisukoha kostja hagivastuse osas (I kd, tl 124), mis koosneb kahest leheküljest ning millele pole lisatud uusi tõendeid. Seisukohas on küll põhjalikult analüüsitud kostja vastuse igat lauset, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalik ajakulu käesoleval juhul kostja hagivastusele vastamiseks rohkem kui 3 tundi, arvestades vastuväidete vähest õiguslikku keerukust. Seega ei arvesta ringkonnakohus põhjendatud kuluna 2 tundi.
- Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud suhtluseks kohtuga istungiaegadest ja kliendi teavitamiseks 30 min. Toimiku materjalidest nähtub, et kohus pakkus välja erinevaid kuupäevi istungiteks, mille osas hageja vastas kahel korral, et talle istungiaeg ei sobi seoses teises asjas määratud istungiga. Põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud e-kirjavahetuse pidamiseks ja kliendi teavitamiseks lõplikust istungiajast on ringkonnakohtu hinnangul maksimaalselt 15 min, arvestades toimingute lihtsust. Seega ei arvesta ringkonnakohus ülejäänud ajakuluga 15 min. Ajakulu seoses 20.02.2017.a kulukirjega on maakohus vähendanud 3 tunni võrra, kuid ei ole seda põhjendanud. Seega ei saa ringkonnakohus maakohtu kaalutlusi arvestada. Toimiku materjalidest nähtub, et 20.02.2017.a istung kestis 48 min. Nimetatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Kobarkirjest nähtub, et ülejäänud aja (s.o 6 t ja 12 min) jooksul valmistus esindaja ette istungiks, suhtles vastaspoolega võimalikust kompromissist ja andis istungist ülevaate kliendile. Ringkonnakohtu hinnangul võis materjalide ülevaatamine ja asja ettevalmistus istungiks võtta aega maksimaalselt 2 tundi, arvestades materjalide vähest mahtu ning arvestades seda, et tegemist oli eelistungiga. Maakohus mõistis sellele täiendavalt välja veel 1 t ja 12 min suhtluseks vastaspoolega istungijärgselt võimalikust kompromissist ja ülevaate andmiseks kliendile. Eelnimetatud toimingute puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud ajakulu (4 tundi) muutmata. Põhjendatud ja vajalik on 15 min, mis kulus istungi protokolli analüüsiks.
- Seoses ajakuluga eksperthinnangule märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus eksperthinnangu saamiseks, suhtluseks eksperdiga, eksperthinnangu analüüsiks ja seisukoha koostamiseks 4,25 tundi. Eelduslikult ei olnud hindamisakti saamine ajakulukas, arvestades et tegemist oli juba olemasoleva hindamisaktiga, mis oli eelduslikult hagejal olemas. Arvestades, et nimetatud tõendiga soovis hageja tõendada, et hindamise juures oli ka kostja ning hindamisakti koostamisel kasutati mh ka tema poolt esitatud andmeid ning hindamisakti kohaselt ei koorma kinnistut üürilepingud, on põhjendatud ja vajalik ajakulu suhtluseks eksperdiga 30 min. Arvestades eeltoodud põhjendusi on põhjendatud ajakulu eksperthinnangu analüüsiks samuti 30 min, arvestades, et hageja tugines eksperthinnangus sisalduvale paarile lausele, mitte tervele eksperthinnangule. Põhjendatud ja vajalik aeg seisukoha koostamiseks nimetatud eksperthinnanguga seonduvalt on maksimaalselt 1 tund arvestades seisukoha väikest mahtu ning vähekeerukat sisu. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta ringkonnakohus põhjendatud ajakuluna menetluskulude nimekirjas toodud 2,25 tundi.
- Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud 2,25 tundi kostja 03.04.2017.a menetlusdokumendi õiguslikuks analüüsiks ja kliendile ülevaate andmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik aeg 1 tund, arvestades et kostja on küll esitanud menetlusdokumendis mitmeid uusi asjaolusid ja seisukohti ning taotlenud mitmete 5
(7)Tsiviilasi nr 2-16-16184 tunnistajate ülekuulamist, kuid tegemist ei ole õiguslikult keerukate vastuväidetega. Seega ei arvesta ringkonnakohus põhjendatud kuluna 1,25 tundi. Nimetatud menetlusdokumendile vastamiseks võis hageja esindajal kuluda 4 tundi ehk u pool tööpäeva, arvestades, et hageja esindaja on põhjalikult vastanud kõikidele kostja seisukohtadele, väidetele ja taotlustele ning nimetatud põhjalikkus aitas kaasa asja kiiremale lahendamisele (I kd, tl 160 jj). Maakohus on põhjendanud 18.04.2017.a määrust, millega kohus jättis kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, hageja poolt esitatud vastuväidetega. Põhjendatud ja vajalik aeg nimetatud määrusega tutvumiseks ja sellest kliendi teavitamiseks on 15 min, arvestades määruse sisu ja mahtu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja analüüsinud kostja 24.04.2017.a taotlust ja tõendit, teavitanud sellest klienti ja koostanud seisukoha 2 tunni jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul on see aeg ülemäärane, arvestades, et kostja menetlusdokument koosnes kahest lühikesest lõigust ning tõendina oli lisatud üks arstitõend kostja tervisliku seisundi kohta. Põhjendatud ja vajalik aeg nimetad dokumentidega tutvumiseks ja enda seisukoha esitamiseks nende dokumentide osas on üks tund. Seega ei arvesta kohus põhjendatud ja vajaliku kuluna 1 tundi.
- Kohtuga istungiaja osas suhtlemiseks on põhjendatud maksimaalselt 5 min, arvestades, et eelduslikult kalendri kontrollimine ja kohtule ühelauselise vastuse koostamine ei ole ajakulukas (I kd, tl 170). Seega ei arvesta ringkonnakohus põhjendatud ja vajaliku kuluna 10 min. 23.05.2017.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 7 tundi ettevalmistuseks ja esinduseks kohtuistungil, kliendile ülevaate andmiseks istungist ja menetluslikust olukorrast. Kohtuistungi protokolli kohaselt (I kd, tl 183 jj) kestis istung 1 t ja 15 min, mis on põhjendatud ja vajalik. Maakohus leidis, et ülejäänud toimingute jaoks (sh ettevalmistuseks, kliendile ülevaate andmiseks ja protokolli analüüsimiseks) on põhjendatud ja vajalik aeg 2 t ja 45 min. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole istungiks ettevalmistumine, pärast istungit kliendile ülevaate andmine ja 12-leheküljelise protokolli analüüsimine 2 t ja 45 min jooksul kokku ülemäärane. Arvestades et tegemist oli teise istungiga, võis hageja esindaja eeldada, et minnakse üle põhiistungile. Eeltoodust tulenevalt on istungiks ette valmistudes vajalik menetlusdokumentide ja tõendite ülevaatamine kliendi parimaks esindamiseks. Samuti on põhjendatud kliendile pärast istungit ülevaate andmine, arvestades et hageja ei olnud isiklikult istungil kohal. Samuti on põhjendatud protokolliga tutvumine. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud ajakulu (4 tundi) muutmata.
- Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et kohus peab kontrollima mõlema menetlusosalise iga toimingu põhjendatust ja vajalikkust ega saa üksnes üldise suurusjärkude võrdlemise tulemusel menetluskulusid suurendada või vähendada. Toimingud ja nende kestvus võib olla erinevate menetlusosaliste puhul erinev. Kostja, vaieldes hagile vastu, peab arvestama vajadusega kanda teise poole menetluskulud. Kohus on käesoleval juhul eelnevalt kontrollinud iga toimingu põhjendatust ja vajalikkust.
- Ringkonnakohus lähtub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel maakohtu poolt tuvastatud põhjendatud ja vajalikust tunnihinnast (120 eurot), mida ei ole vaidlustatud. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas asjas 27 t ja 5 min (27,08 tundi), mis on 19,67 tundi vähem kui menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu ning 12,67 tundi vähem kui maakohtu poolt kindlaksmääratud aeg. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 3250 eurot (27,08 tundi × 120 eurot tunnis). Nimetatud koguajakulu vastab asja keerukusele ja mahule. Täiendavalt mõistis maakohus kostjalt välja ka riigilõivu 300 eurot. Seega on kokku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, mille kostja peab hagejale hüvitama 3550 eurot (3250 eurot + 300 eurot). 6
(7)Tsiviilasi nr 2-16-16184 19.
§ 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 20. Vastavalt
§ 178
lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)