← Eesti

2-16-16105/56

Obsah (6)§ 613§ 631§ 442§ 232§ 652§ 171

Tsiviilasi nr: 2-16-16105 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2018, Tallinn Tsivii

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses muu hulgas korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomaniku ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisis õigusi ja kohustusi. Seega lahendati tsiviilasi ebaõigesti hagimenetluses.

§ 631lg 4 järgi 4

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-16105 ei või apellatsioonkaebuses tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule tugineti õigel ajal ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus. Käesolevas asjas ei ole kostja tuginenud maakohtus ega apellatsioonkaebuses sellele, et asi lahendati ebaõigesti hagimenetluses. Kuna sisulise vaidlusasja lahendamine hagita menetluses on esmajoones otstarbekusest lähtuv seadusandja otsustus, ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses vähemalt üldjuhul ringkonnakohtu arvates selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahendi tühistamiseks. Seega vaatab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi sisuliselt.
  1. Kuigi apellatsioonkaebuses ei tugineta sellele, et maakohtu otsuse resolutsioon on ebaselge, leiab ringkonnakohus, et otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kuulub YY-le korteriomand aadressil XXX ning kostja lubab oma korteriomandis tegutseda iluteenuseid osutaval äriühingul OÜ-l M, mis kuulub kostja abikaasale. Hageja hagi eesmärgiks oli see, et kostjale kuuluvas korteriomandis ilusalongi ei peetaks (iluteenuseid ei osutataks). Hagiavaldusest ei nähtu, et YY korteriomanikuna ise osutab iluteenuseid (juuksuriteenust vmt). Seega oli hagi eesmärgiks kohustada kostjat tagama, et korteriomandis aadressil XXX ilusalongi tegevus lõppeks. Seda kinnitas hageja lepinguline esindaja ka ringkonnakohtu istungil.
  2. Kohtulahendi resolutsioon peab

§ 442

lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon nendele tingimustele ei vasta, sest ilma otsuse muu tekstita ei ole võimalik aru saada, mida mõeldakse ruumide mitteotstarbelise kasutamise all. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses on võimalik maakohtu minetus kõrvaldada. Vaidlust ei saa olla selles, et hagiavaldusest nähtuvalt on hageja sooviks kostjale kuuluvas korteriomandis ilusalongi pidamise lõpetamine. Seega tuleb hageja nõuet täpsustada järgmiselt: Keelata YY-l korteriomandi aadressil XXX, XXX alevik, Nissi vald Harju maakond kolmandatele isikutele iluteenuste osutamiseks kasutusõiguse andmine.

  1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - - OÜ M on registreeritud kostjale kuuluvasse korterisse, mis asub XXX XXX alevik, Nissi vald, Harju maakond. Aadressil XXX, XXX alevik, Nissi vald, Harju maakond asuv hoone on kasutusotstarbe järgi elamu. OÜ M tegevusalaks on iluteenuste osutamine. Kostjale kuulub lisaks korteriomandile aadressil XXX XXX alevik, Nissi vald, Harju maakond (edaspidi ka XXX) ka korteriomand XXX XXX alevik, Nissi vald, Harju maakond. (edaspidi ka XXX). Nimetatud korteriomandid on ühendatud. XXX asuva korteri kõrvalkorter XXX-2 kuulub hagejale.
  2. Keskne vaidlusküsimus apellatsioonimenetluses seisneb jätkuvalt selles, kas asjas on tõendamist leidnud, et OÜ M tegutseb iluteenuste osutajana kostjale kuuluvas korteris aadressil XXX.
  3. Maakohus leidis, et hageja väide, et korteris aadressil XXX tegutseb OÜ M on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja põhjendab seda järgmiselt, täiendades ka maakohtu otsuse põhjendusi.
  4. Asja materjalidest nähtub järgnev: 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-16105 -OÜ M asutati 2015.a aprillis (tlk 53), äriühingu registriaadress on XXX XXX alevik, Nissi vald. -2015.a enne 27.09.2015 toimunud KÜ XXX üldkoosolekut teatas OÜ M osa omanik ja juhatuse liige, et soovib ettevõtte tegevuskoha iluteenuste osutamiseks luua korterisse XXX ning soovib selleks teiste korteriomanike nõusolekut (tlk 22). -27.09.2015 toimunud KÜ XXX üldkoosoleku p 7 järgi otsustati häälteenamusega toetada OÜ M tegevusloa saamist (tlk 23-26). Hageja esitas kohtusse hagi 27.09.2015 korteriühistu üldkoosoleku tühisuse, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning 31.12.2015 hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega tuvastas kohus KÜ XXX 27.09.2015 erakorralise üldkoosoleku otsuse p 7 tühisue (tlk 27-28). -Nissi Vallavalitsus saatis 15.04.2016 kirja (tlk 31) XXX korteriomanikele, milles teatas, et XXX aleviku XXX omanik YY esitas 13.04.2016 Nissi vallavalitsusele kasutusteatise elamu kasutusotstarbe muutmiseks, kuna soovib talle kuuluvat eluruumi kasutada ilusalongina. -Nissi Vallavalitsuse 13.06.2016 istungi protokolli järgi (tlk 35) keelduti XXX XXX asuva elamu kasutusotstarbe muutmisest, kuna elamu ei vasta iluteenuste osutamiseks ette nähtud ehitisele esitatavatele nõuetele, sest puudub eraldi asetsev sissepääs iluteenuse osutamise ruumidesse. -26.06.2016 korteriühistu XXX üldkoosoleku protokolli (tlk 101) p-s 4 otsustati anda YY-le nõusolek XXX korteris ilu-ja isikuteenuste osutamiseks selliselt, et sissepääs teenuse osutamise ruumidesse pole elamu sissepääsust eraldi ehk kasutada võib teiste korteritega ühist sissepääsu. Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud korteriühistu üldkoosoleku otsus on kohtus vaidlustatud.
  1. Eelpooltoodust nähtuval on kostja kogu aeg taotlenud, et ilusalong saaks tegutseda korteris aadressil XXX, st hageja kõrvalkorteris. Maakohus on õigesti tuvastanud, et asjas tõenditena esitatud portaaliväljavõtetes kajastub OÜ M aadressina XXX ning osades portaaliväljavõtetes XXX. Kostja väidetest maakohtu menetluses nähtub, et OÜ M pole kunagi tegutsenud korteris XXX, kuigi ta soovis nimetatud korteris iluteenuseid osutama hakata, pealegi on OÜ M aadressiks XXX. Ringkonnakohus märgib, et äriühingu registrisse kantud aadress ainuüksi ei tõenda seda, et äriühingu tegutsemiskohaks, antud juhul iluteenuste osutamise kohaks on korter XXX. Kostja ei ole kunagi ka väitnud, et iluteenuste osutamine toimub korteris XXX. Vastupidi, kostja on õigeks võtnud, et tema soov on ilusalong luua korterisse XXX (tlk 78).
  2. Nagu eelpool nimetatud, on poolte vahel vaidlus selles, kas tõendatud on reaalne iluteenuste osutamine korteris XXX. Ringkonnakohus leiab, et nimetatu on tõendatud. Seda tõendab kõige veenvamalt asja materjalidele lisatud 13.04.2015-12.04.2016 OÜ M majandusaasta aruanne (tlk 10-21). Majandusaasta aruande kohaselt (tlk 12) asutati OÜ M 2015.a aprillis ning esimene tegevusaasta kulus sisseseadmisele ja investeeringute tegemisele. Samuti on majandusaasta aruandes märgitud, et ilutoas pakutakse iluteenuste valikut professionaalsete teenindajate poolt. Salongi on mugav tulla nii auto kui ühistranspordiga.
  3. Ringkonnakohus leiab, et istungil kostja lepingulise esindaja poolt esitatud väiteid, et äriühingu poolt majandusaasta aruandes avaldatu selle tegevuse kohta on inimlik eksimus ja, et osadele internetilehekülgedele on äriühingu tegevuskoha aadressiks 6
(8)Tsiviilasi nr: 2-16-16105 sattunud kogemata XXX (tlk 77 pöördel), ei saa pidada veenvateks. Arvestades asjaolu, et kostja väidete kohaselt on OÜ M soovinud luua ilusalongi korterisse aadressil XXX ja majandusaasta aruandes on salongi olemasolule ja seal tegutsemisele viidatud, tuleb asuda seisukohale, et hageja on tõendanud iluteenuste osutamise korteris XXX.
  1. Kostja on asjas väitnud, et OÜ M tegutseb mobiilselt, st osutab teenuseid klientide kodudes. Kostja esitas tõenditena OÜ M OÜ Facebooki lehel märgitud administraatorite kinnituskirjad (tlk 89-94), millest nähtuvad kinnitused, et üheski XXX asuva kortermaja korteris iluteenuseid ei osutata. Kostja leiab, et kohus on alusetult asunud seisukohale, et OÜ M Facebooki lehel (tlk 43) administraatorite kinnituskirjad on ebausaldusväärsed tõendid, sest hageja ei ole kinnituskirjade osas esitanud ühtegi vastuväidet. Viimase väitega ringkonnakohus ei nõustu. 15.05.2017 menetlusdokumendis (tlk 98) on hageja palunud nimetatud isikute kinnitused jätta tähelepanuta. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja ei ole käsitletavatele tõenditele vastuväiteid esitanud.
  2. Kuna kohtumenetluse kestel loodud dokumendid, st isikute poolt koostatud seletuskirjad, kahandavad tõendi usaldusväärsust, on selliste tõendite tõendusjõud madalam. Seega leiab ka ringkonnakohus, et nimetatud tõendid on eelpoolviidatud 2015.a majandusaasta aruandest kui ametlikust dokumendist väiksema tõendamisväärtusega. Lisaks osutab ringkonnakohus, et esitatud kinnituskirjad võivad küll tõendada seda, et kinnituskirja andja ei ole teenuseid osutanud XXX kortermaja üheski korteris, kuid nagu OÜ M Facebooki väljavõttelt nähtub, ei ole kinnituskirjade kirjutajad ainukesed OÜ M poolt teenuste osutajad. Seega ei välista kinnituskirjad seda, et XXX korteris iluteenuseid osutatakse.
  3. Kostja esitas asja materjalide juurde 2016 OÜ M majandusaasta aruande (tlk 85-88), väites, et 2016.a majandusaasta aruandes sisalduvast tegevusaruandest tuleneb, et nimetatud äriühingu töötaja käib teenuseid osutamas kliendi kodus. Asja materjalidele lisatud majandusaasta aruandes tegevusaruanne puudub. Võib olla võimalik, et kostja on ekslikult esitanud majandusaasta aruande puudulikult. Ringkonnakohus leiab siiski, et isegi juhul, kui kostja väidetud sõnastuses tegevusaruanne majandusaasta aruandes sisaldub, ei muuda see ringkonnakohtu seisukohta, et hageja on ilusalongi tegevuse toimumist korteris XXX tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et tõendamisväärtuselt on OÜ M 13.04.2015-12.04.2016 majandusaasta aruanne kõige kõrgem, sest majandusaasta aruandes märgitud teave avaldati äriühingu poolt enne hagi esitamist.
  4. Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt osutada, et juhul, kui kostja poolt väidetud sõnastuses tegevusaruanne 2016.a majandusaasta aruandes kajastub, on 2016.a majandusaasta aruande kohaselt OÜ-l M töötajaid vaid üks (kes väidetavalt käib teenuseid osutamas kliendi kodus). Seega 2017 antud kinnituskirjade autorid, kes olid OÜ M Facebooki administraatorid ka 2016.a (Facebooki väljavõte on tehtud 14.12.2016), pole kas üldse teenuseid OÜ M kaudu osutanud (kuigi ühes kinnituskirjas sisaldub selge viide, et klientidele esitatakse arveid äriühingu kaudu) või on 2016.a majandusaasta aruandes esitatud ebaõigeid andmeid. Võib küll olla võimalik, et see on järjekordne inimlik eksimus, kuid ringkonnakohtu arvates omab see siiski negatiivset mõju kostja esitatud kinnituskirjade usaldusväärsusele.
  5. Kostja väidete järgi on maakohus ebaõigelt asunud seisukohale, et kostja esitatud internetilehtede väljavõtted OÜ M aadressi kohta on ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus leiab, et kostja on apellatsioonkaebuses maakohtu otsuses väljendatut moonutanud. Maakohus hindas tõendeid ja leidis, et tõendid, millest nähtub ilusalongi tegevus korteris XXX, on veenvamad. Seda, et kostja esitatud internetilehtede väljavõtted on ebausaldusväärsed, ei ole maakohus väljendanud. 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-16-16105 33. Nõustuda ei saa ka kostja väitega, et ilusalongi tegevuskoha tõendamiseks oleks pidanud hageja esitama kohtule tõendid, mis tõendavad ilusalongi pidamist (nt taotlema paikvaatlust).

§ 232

lg 2 järgi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  1. Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et juhul, kui tuvastatakse korteris XXX ilusalongi pidamine, siis erineb elamuna ettenähtud hoone kasutamine ja ilusalongi pidamisega kaasnevate kõrvalmõjude tõttu hoone kasutamine. Hageja on asjas esile toonud, et mõjud ilusalongi pidamisest elamuna kasutatavas hoones on häirivad seetõttu, et koridoris liigub pidevalt võõraid inimesi ning, kuna hoone on mõeldud elumajaks, puudub korteris 13-3 ilusalongi pidamiseks vajalik ventilatsioon, mille tõttu levivad iluteenuste osutamisest tulenevad keemialõhnad kõrvalkorterisse. Kostja neile väidetele, et ilusalongi pidamisest tekkinud mõju ei pea elamu elanikud taluma, vastu ei vaielnud, jäädes selle juurde, et ilusalongi tegutsemine hageja väidetud korteris on tõendamata.
  2. Hageja esitas peale Tallinna Ringkonnakohtus 11.01.2018 toimunud istungit, mitmeid seisukohti, selgitusi ja tõendeid, täpsemalt 12.01.2018, 13.01.2018, 15.01.2018 (7 seisukohta), 16.01.2018 (4 seisukohta), 17.01.2018, 19.01.
  3. Kuna need seisukohad ja tõendid on esitatud hilinenult, siis kohus neid ei menetle vastavalt

§ 652lg-le 4.

Menetluskulude jaotus 36. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis

§ 171

lg 1 järgi tuleb hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulusid kokku 720 eurot. Esindaja teenused koosnevad 4 tunni jooksul apellatsioonkaebusele vastuse koostamisest ja istungi ettevalmistamisest ning istungil osalemisest 2,5 tunni jooksul. Tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. 37. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud ringkonnakohtus on esitatud ülepaisutatult, seonduvalt kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega. Kuna istung kestis peaaegu üks tund ning toimiku materjalide maht on väike, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on menetluskulu kohtuistungil osalemiseks ja istungiks ettevalmistamiseks kokku 1,5 tunni ulatuses. Istungil esindas hagejat 2 esindajat. Kuna menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud, et kulud koosnevad 2 esindaja osutatud õigusabi eest ning asja mahtu ja keerukust arvestades ei olnud 2 esindaja osalemine istungil ka põhjendatud, siis tuleb arvestada ühe esindaja ajakuluga. Seega on apellatsioonimenetluses põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 5,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind on mõistliku suurusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluses hageja lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 120x5,5=660 eurot. Apellatsioonkaebuses kostja maakohtu poolt temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust ei vaidlustanud. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku suuruses 1120+660=1780 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.