3-17-2755/2

Haldusasi nr 3-17-2755 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-2755 Haldusasi P. K. kaebus Harku Vallavolikogu 30.10.2017.a otsusele nr 78 „Vallavanemale preemia määramine“ RESOLUTSIOON Tagastada P. K. kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harku Vallavolikogu 30.10.2017.a otsusega nr 78 „Vallavanemale preemia määramine“ otsustati maksta ametist lahkuvale vallavanemale, Kaupo Rätseppale valla reservfondist preemiat 12 kuupalga ulatuses.
3. P. K. esitas 07.11.2017.a vaide Harku Vallavolikogu 30.10.2017.a otsuse nr 78 kehtetuks tunnistamiseks, mis tagastati haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, sest vaide esitajal puudub vaide esitamise õigus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 17 lg 2 sätestab, et volikogu liige, antud juhul vaide esitaja juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Nimetatud huvisid saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogus. Kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei ole iga suvaline isik. Ta on asja otsustanud organi liige, seega samuti asja otsustajate hulgas. Tal on laiemad võimalused otsustusprotsessi sekkuda kui üldsuse esindajatel. Ka asjaolu, et volikogu liige vastavasisulise otsuse vastu hääletas ei anna talle automaatselt õigust taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul on selge, et selliseid vaide esitaja õigusi vaidlustatud otsus ei riku. Harku valla põhimääruse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on volikogu liikmel volikogu õigusakti algatamise õigus. Seega on vaide esitajal õigus koostada vastavalt HMS-s sätestatule volikogule otsustamiseks otsuse eelnõu, eelnõu millega tunnistatakse kehtetuks Harku Vallavolikogu 30.10.2017 otsus nr 78 „Vallavanemale preemia määramine“.
4. P. K. esitas 14.12.2017.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 30.10.2017.a otsusele nr 78 „Vallavanemale preemia määramine“. Kaebaja leiab, et otsus rikub tema kui Harku valla maksumaksja õigust ausale ja seadust järgivale valitsemisele ning ebaseaduslikult määratud hüvitist saaks ja tuleks kasutada Harku valla elanike hüvanguks. Igal juhul ei ole võimalik jätta jõusse haldusakti, milles realiseeritud rahalist väljamakset seadus imperatiivselt ei võimalda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
6. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (lg 2). Kaebaja on Harku Vallavolikogu liige, kes leiab, et Harku Vallavolikogu 30.10.2017.a otsus nr 78 maksta ametist lahkuvale vallavanemale valla reservfondist preemiat, rikub tema kui maksumaksja õigust ausale ja seadust järgivale valitsemisele. Seega on kaebus esitatud avalikes huvides. Kehtivas õiguses puudub õiguslik alus, mis võimaldaks volikogu liikmel pöörduda kohtusse avalikes huvides.
7. Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-55-04 (p 14) leidnud, et suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel, ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhetega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse. KOKS § 45 lg 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega ning samas sättes loetletud juhtudel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Tegemist on demokraatliku otsustusprotsessiga, mille puhul küsimused otsustatakse enamuse häältega. Halduskohtul puudub pädevus sellsesse protsessi sekkuda, kui pole täidetud halduskohtusse pöördumise põhiline eeldus – isiku subjektiivsete õiguste riive. Volikogu liige ei saa oma poliitilise tahte realiseerimiseks kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, vaid peab seda tegema kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud raamides, sh KOKS §-s 46 sätestatud umbusaldusmenetluse kaudu. Kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse seaduslikkuse üle (haldusaktide õiguspärasus) teostas kuni 01.01.2018 riiklikku järelevalvet maavanem ning alates 01.01.2018 Justiitsministeerium ja teised asjaomased ministeeriumid (Vabariigi Valitsuse seadus § 59 lg 1 ja § 753).
8. Kuivõrd kaebaja ei saa esitada kaebust avalikes huvides ning vaidlustatud otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku, tuleb kaebus vastavalt HKMS §121 lg 2 p-le 1 tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys