1-17-3464/12

(7)Karistuse kandmise algus 19.06.2017 ja lõpp 19.08.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.01.
2. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Andrii Andreievil 7 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib 4 korda. Kinnipeetav on varasemate vangistuste jooksul läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Käesoleva karistuse ajal avaldas kinnipeetav soovi töötada, on töötanud eluosakonna koristajana ja käesoleval hetkel on vangla köögis koristustöödel. Sõltlastele mõelud sotsiaallprogramm, mis algas oktoobris , jäi hetkel töö tõttu pooleli, uus programm tuleb 2018 a. I kvartalis. Riigikeele tase on hinnatud B 1 tasemele, võimalusel õpingud jätkuvad B 2 tasemel. Kinnipeetava käitumine on nõuetekohane ja suhtlemine viisakas. Distsiplinaarkaristused puuduvad. A.Andreiev omab isikut tõendava dokumendina elamisloakaarti kehtivusega kuni 31.01.
3. 24.11.2017 edastas PPA vanglale teatise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise kohta. Peale vabanemist soovib kinnipeetav vabaneda ema M A juurde xxx. Ema on sellega nõus. Kinnipeetaval on algharidus. Vanglas on õppinud mööbliparandust ja metallitööd. Riigikeele tase B
4. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt, kuid ennekõike soovib töötada. A.Andreiev on töötanud lühiajaliselt erinevates firmades lukksepana, teinud ka juhutöid laadijana, ehitajana, lihttöölisena. A.Andreievi toimetulekut raskendavad tasumata võlad (ligi 21 000 eurot), vähene haridustase, vähene ametlik töökogemus. Enamus kuritegudest varavastased. Vabanedes soovib kinnipeetav tööle asuda xxx, mille juhatuse liige A P sõnul on kinnipeetav tema juures töötanud ja on nõus ta tööle võtma teatud tingimustel kuna varasemalt esinesid probleemid töödistsipliiniga. Lähedaseks on ema M A, kes on sündinud ja kasvanud xxx, tuli Eestisse tööle ja jäi Eestisse elama. Kinnipeetaval on xxx emapoolsed sugulased ja on seal ka külas käinud. Kinnipeetaval on poeg N (sünd. xxx, sündinud Eestis, Eesti kodanik), kes elab koos oma emaga. Suhted lapse emaga on rahuldavad kuid koos enam ei ela. Arvestades kinnipeetava kriminaalset tausta, võib eeldada, et isiku suhtlusringi kuulusid kuritegeliku mõtteviisiga inimesed. Enda sõnul hoidub ta kõrvale endistest tuttavatest. Kriminaalne käitumine alanud lapsepõlves, korduvad kuri-ja väärteod, katseajal nõuete rikkumine ja uue kuriteo sooritamine iseloomustavad senist hoolimatut elustiili. Kinnipeetaval ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust. Kinnipeetav väidab, et oli narkootikumidest sõltuvuses, kuid peale lapse sündi xxx.a enam väidetavalt ei tarvita. 2009.a on diagnoositud sõltuvus. Süstis amfetamiini 2 korda nädalas, väidetavalt viimati 5 a tagasi. Kanepit tarvitas viimati 2 a tagasi, keskmiselt 2 korda nädalas. Tarvitas ka heroiini. 2015.a on saanud kriminaalkorras karistada alaealisele narkootikumide andmise eest. Sooritas kuriteo, et ka ise kanepit tarvitada. NPALS alusel karistatud 3 korda, viimati 2009.a. Kinnipeetav saab psühhiaatrilise probleemi tõttu ravi. A.Andreiev on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme mõtlemise ja käitumise muutmiseks. Käitumist iseloomustab impulsiivsus – läbimõtlemata tegutsemine, vigade kordamine. Probleeme lahendab kuritegelikul teel. A.Andreiev sooritas ka käitumiskontrolli ajal uue kuriteo ning väärtegusid, varasemalt on kohtu poolt määratud kohustuste mittetäitmise eest pööratud karistus täitmisele. A.Andreiev sõnul on ta motiveeritud loobuma kuritegevusest, kuid ta on seda ka varem väitnud. Väidab, et nüüd motiveerib teda laps oma ellusuhtumist muutma. Siiani ei ole suutnud ühiskonnas kehtivaid norme järgida sooritades aina uusi kuritegusid. A.Andreievi puhul on ohustatud ühiskond ja eriti alaealised. Oht seisneb narkootikumide vahendamises ja oht on kõige tõenäolisem kui A.Andreiev jätkab ka ise narkootikumide tarvitamist ning ei muuda oma elustiili. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 72%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 0%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla Andrii Andreievi tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2

(7)Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava lähedaseks tema ema ja alaealine laps. Lapse emaga koos ei ela, kuid suhtlevad omavahel seoses lapse kasvatamisega. Lühiajaliste kokkusaamiste teel suhtleb kinnipeetav oma emaga, kes ootab teda koju. Kinnipeetav soovib ennetähtaegsel vabanemisel minna elama oma ema juurde, aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava ema, kes elab seal üksinda. Korteri üldine seisukord on rahuldav, uksed ja aknad on hästi lukustatavad. Elamispinna eest võlgnevusi ei ole. Ema on valmis võimaldama pojale enda juures elamise ja söögi ning rahalist toetust nagu ta alati seda teinud. Kinnipeetav on lõpetanud 8. klassi xx xxx. Riigikeeles suhtleb kõnealune isik rahuldavalt. Kinnipeetaval on mitmeaastane ametlik töökogemus lukksepana. Vangistuses teeb tööd koristaja ja köögitöölisena. Telefonivestluses xxx juhatuse liige A P teatas, et A.Andreiev on eelnevalt töötanud nende juures ning kinnipeetava töötulemusega tööandja oli rahul, kuna tööandja väitel kinnipeetav on kiiretaibuline noormees. Kuid juhatuse liige mainib, et kinnipeetaval olid probleemid distsipliiniga, võis tulemata jätta tööle teavitamata tööandjat. Seega xxx juhatuse liige on seisukohal, et ta võiks A.Andreievi vabanemise korral garanteerida talle tööd juhul, kui kinnipeetav võtab ennast arvele Töötukassas ning tööandja võtaks ta tööle palgatoetusega. Rahvastikuregistri andmetel A.Andreievil on xxx kodakondsus. Tema elamisloakaart kehtib kuni 31.01.2022.a. Kuritegelikule teele asus A.Andreiev noorukieas ning sel ajal omandatud ellusuhtumine ja väärtushinnangud on mõjutanud tema senist käitumist. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Karistusregistri andmetel A.Andreiev on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning mitmel korral viibinud kinnipidamisasutuses. Käesolevat vangistust kannab varguse ning narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale isikule. A.Andreiev oli mitmel korral määratud kriminaalhooldusele. Käitumiskontrolli ajal 13.10.2006 - 12.10.2008 rikkus kohtu poolt pandud kontrollnõudeid, mille tõttu pöörati karistus täitmisele. Käitumiskontroll ajal (vanglast) 29.08.2006 28.08.2007 rikkus kohtu poolt pandud kontrollnõudeid, mille tõttu pöörati karistus täitmisele. Käitumiskontrolli ajal 12.11.2010 - 11.05.2012 katseaeg ebaõnnestus, kuna karistused olid liidetud. Käitumiskontrolli ajal 14.11.2011 - 13.05.2013 pani toime uued väärteod: kahel korral LS rikkumised, ühel korral AS § 69 rikkumise ning ühel korral KarS § 218 lg 1 rikkumise. Käitumiskontrolli ajal 23.09.2015 - 13.06.2017 pani toime uue kuriteo. Karistused olid liidetud ning karistuseks määratud vangistus. Kinnipeetaval on 15 väärteokaristust, nendest 5 kehtivat väärteokaristust. A.Andreievit on 3-l korral karistatud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemine väikeses koguses; 4-l korral jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete rikkumise; 6-l korral varavastase süüteo eest; 2-l korral rikkus alkoholiseadust. Korduvad süüteod viitavad A.Andreiev riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivselt mõju avaldanud ning A.Andreiev paranemise teele ei asunud, mis viitab sellele, et Andrii Andreiev ei ole eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Andrii Andreievi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Andrii Andreievi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Andrii Andreiev selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Tal on laps ja ta peab abistama oma ema. 3

(7)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Andrii Andreiev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud 8 klassi haridust. Isik on vanglas töötanud koristaja ja köögitöölisena. Isik omab kindlat elukohta ja oma ema toetust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 7 kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Eelmine kuritegu oli narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kahesateistaastasele isikule. Käesolev kuritegu on võõra vallasasja äravõtmine, selle ebaseadusliku omistamise eesmärgil, mis on toimepandud pandud grupi poolt. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 5 ja need on mõistetud, kolmel korral LS § 259 lg 1, ühel korral AS § 69 ja ühel korral KarS § 218 lg 1 järgi. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on viimasel katseajal olles pannud toime uue kuriteo ning väärtegusid. Kinnipeetavat on korduvalt määratud kriminaalhooldusele, mis ei ole kulgenud positiivselt vaid isik on rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja talle mõistetud ärakandamata karistused on täitmisele pööratud. Seega on A.Andreiev eelnevad kriminaalhooldused kulgenud negatiivselt. Vaatamata kinnipeetava eelnevatele kriminaalhooldustele isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. A.Andreievi kuritegusid iseloomustavad majandusliku kasu saamine, seega kohtul puudub veendumus, et elukoha omamine ja ema toetus on see kaalukas asjaolu, mille tõttu oleks kohtu prognoos isiku edasisele käitumisele positiivne ja ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. A.Andreievil oli ema ja alaealinelaps juba enne vangistust. Samamoodi omas isik töökohta ka enne vangistust ning see ei hoidnud ära uute kuritegude toime panemist. Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu omab isikut tõendava dokumendina elamisloakaarti kehtivusega 31.01.2022. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas kindel elukoht oma ema juures, kes on valmis poega nii moraalselt, kui ka materiaalselt toetama. Postiivne on, et A.Andreiev 4

(7)on omandanud riigikeele B1 tasemel ja tal on võimalik jätkata õpinguid B2 tasemel. Samuti on positiivne, et A.Andreiev on vangistuse jooksul olnud pidevalt hõivatud töötamisega. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul A.Andreievi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik rikkunud kontrollnõudeid ja toime pannud uue kuriteo oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Isiku varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud ning tema ärakandamata karistused on täitmisele pööratud. Kohus nõustub kriminaalhooldaja arvamusega, et isiku korduvad süüteod viitavad tema riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Kohus on seisukohal, et kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on viibinud korduvalt kriminaalhoolduse all ning käesolev karistus on toime pandud katseajal, siis leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Lisaks arvestab kohus, et isiku poolt toime pandud varasemad kuriteod on olnud valdavalt varavastased, seega toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades asjaolu, et A.Andreievil on rahalisi võlgnevusi ligi 21 000 euro ulatuses, mis võib tema toimetulekut raskendada. Seega kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelneval katseajal rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist kriminaalhoolduse all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt. Kohus ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja vangla poolt koostatud iseloomustust võib tema tutvusringkonnas olla kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Lisaks arvestades kinnipeetava varasemat karistatust ja elukäiku saab järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et A.Andreievi kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab, et vangla andmetel on isiku käitumine vanglas hea, tema suhtumine on viisakas, isikule on vabaduses lähedaste toetus ja elukoht. Samas just isiku varasem käitumine ja korduvalt kriminaalhoolduse kohaldamine annab kohtule aluse arvata, et ennetäöhtaegne vabastamine ja järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamine ei ole põhjendatud ega piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Lährdased isikud, elukoht oli isikul varemgi, kuid see ei takistanud kuritegude toimepanemist 5

(7)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.08.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud alla 7 kuu. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedase toetus, töötamine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd A.Andreiev on korduvalt kriminaalkorras karistatud, korduvalt viibinud kriminaalhoolduse alla, rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, talle määratud tingimuslikud karistused on korduvalt täitmisele pööratud ning käesolev kuritegu on toime pandud katseajal näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise, vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrii Andreiev temale 11.05.2017 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 6

(7)/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7